ks -vheseid kditamisest p- senud, ja veel ellujnud E. Vabarii- gi vlisministeeriumi diplomaate, . Heinrich Pulierits thistas 5. juulil ' Mnchenisj oma 80 a., jsnnipeva.
Sndinud Prnus rimehe-vike- . tsturi pojana; ppis Prnu ja s= : jaolude tttu Narva gmnaasiumis. Astus 1919. -. Tartu likooli. Juha kuus aastat hil jem.oli tal kaks tea- duskonda cum laude ja diplomiga/ lpetatud majandus- ja igustea- duskond. Vastavalt Saksa seaduste- le igustab see! temal kahekordse doktoritiitli kandmise.
Pralt likooli lpetamist astus, vlisministeeriumi teenistusse. V- lisministeeriumi lesandel: ppis ja lpetas Pariisis poliitiliste teaduste kooli diplomaatia sektsiooni. .Vlisministeeriumis tegutses v v-
liskaubanduse broo juhatajana ku- ni enamlaste tulekuni. Sja-aastad tegutses Tallinna linnavaltsuses.
Pgenenud 1944. a. sgisel Saksa- maale, kutsuti prast sja lppu kol- me vrkeele valdajana UNRRA tee- nistusse Geislingenis. Alates 1948 ku- ni 1952 a. oli Luterliku Maailmaliidu teenistuses Mnchenis emigratsiooni alal. Prast seda oli kuni 1958. a. Ameerika Hle eestikeelsete saade- te toimetusHige Mnchenis. Viimati tegutses kuni pensioniseerimiseni Tolstoi Foundation Inc. Mnchenis.
Heinrich Pulierits on tuntud r- miselt tagasihoidliku, tka, kohu- setruu ja vastutuleliku mehena, kel- lele absoluutseks vrsnaks iseenda
: isiku esiletstmine.: Ta pses' vlis- ministeeriumi teenistusse tnu oma; andekusele |a vimetele i lma. kik- vimsate korporatsioonide kaasabi-
: t.. Pdhku ppijana ei Icuulunud t a ; koipoiratsioni. 'Kodumaal ei vtnud
tagasihoidliku iseloomu, ja tQko^ matuse tttu osa seltskondlikust: te-r gevusest^Ta huvialaks oli matkami-
: ne; Noore mehena kndis t \jaigsi, risti ja piki oma kodumaa, saared
. kaasa an/tud. Paguluses on soorita- nud p ikki jalarnnakuid Alpides.
iKuUluhMnchenfe^^ disse Selle asutamisest 'peale ega po- ole 1 puudunud helgi -ritusel vi kdsviit^nnisel. Hoolimata krgest varidusest on ta enamasti kohal esi- mesena. H . Pulierits omab suure iu- .gupidamise Mncheni eestlaste pe-
res iiui Oid. Grand Man.-'
Ronald Reagan mii nagu oleme teda harjunud ngema.
PRESIDENDI
Riigijuhtidest on igapevases elus alati' juttu. Ameeriklane tleb muige- ga, et Reagan'i show" jtkub ja ta naudib oma positsiooni. Ta on amu- ke presidentide seas, keda jumesta- takse ja kes juuste ning kulmude vrvimiseks tarvitab Grecian for- mula rinse".
Reagan'i kuuhnine on prast mr-j vakatset drastiliselt kahanema haka- nud. Pressikonverentsid kannatavad selle all ja ametnikud peavad presi- dendiga kvendatud hlel knele- ma. Reagan aga lkkab kik kuulde- aparaadi p t e u m i s e d tagasi ja tleb et siis i>eb^ta rahvas' teda vanaks.
Steve Martini, kes: oli 20 aastat pre- sidentide juuksur/ n nd pensio- nr, 70 aastane j /tegutseb veel Flo- ridas, Boca Raton Hotelli ' Country klubis, kirjutab oma- tst, thtsate meestega; t ' oh praegusest presi- dendist aasta lioorem; ag j g ^ se- da sama noorendamise saladust. (Ega sellega pole midagi pahasti, sest hal - lid juuksed j u kriipsutavad alla aas- tate "ridu. Ta liigitab Reagan'!' uue- mat soengut Xlokiga pealael) ; 1940 aastate pmpadour-soengiiks, mida president kandis siis; ku i romantili- ne armastaja filmis." -V
Juuksur Mart in on. liganud H Kissingeri lokke, korraldanud Wins- ton Churchilli juukseriba kuklal . E i - senhower; kes kandis sjavelikult lhikesi juukseid,, on kskikselt; telnud Hea. Tulevar ndalal ne- me." Nixon ja Kennedy olnud sb- ralikud mdied jne. Viimati:likas: ta Kennedy tihedaid/ suure lokiga juuk- seid.enn^JDallase situ, kiis presi- dent mrvati.
i e B u " nr, 27 (1688) 198
0 (3)
Tnapeva moodsa elustiili heks iserasuseks on meile pakutavate ixL formatsioonide likllus ka kui lvi- osa neint koosneb vaid reklaamiste Igasugu le reklaam on tegelikult aju- depeseniine brainwashing les^ andega panna iiinen uskuma, et see mida reklaamitakse on talle hea vi kasulik, kuigi paljudel kordadel oleks palju ausam ja iglasem vita just vastupidist. Ohtlikum kui kau- bapakk imisega kaasuv avalik rek- laam oi i siiski varjatud reklaam > teise nimetusega propaganda na^ gu seda alatihti serveeritakse maail- ma uudiste hulgas; sest enamail juh- tudel riie ei tunne nUtelda hle- toru teises otsas seisjate motiive.
. . . ja president kunstniku kuj lestatud ega
Tuntu 1 usukuulutaja B i l l y Gr^hami l^iidulaul Moskvale tema hiljutise klaskigu puhul N . L i i tu kostis kau- gele j a kikjale. Aga kui paljud on samuti teadlikud AP uudistebroo 18. mai lhiteatest sellest, et ta k- dusna'd Moskvale on toonud Graha- mile k<)rgeima usulise auhinna nime- tusega For Progress in Religion", mille Vrtus on 200 000 USA dollarit sularahas? ('Kunagi amniu tagasi makst). samasuguse t tegijale ki- gest 30 libeseeklit!) iKej- aga pole teadliili motiivist^ see viks vttagi
ausumisi puhta tena. . . i
Viimase poole aasta jooksul on Balti teaduslik hing AABS les ni- danud vilgast kirjastustegevust. Aja- kirjanduses varem mainitud mikro-
Ti^ ljaannete nimekirjale ,,]Baltica in Microform" ning ppivale noorsoole itiratud broshrile ;Baitic Stu- dies Facts for Studerits-'^ ^^^^^ on vlja antud hingu ajakirja ,;Joiimal of Baltic Studies" kaks numbrit (nr. 3, Pali 1981 ja nr. 4; Wiiiter 1981) ning AABS Newsletter^^ aprill 1982). Tr. kitehhilistest phjustest tingituna ori Journal Of BaUic Studies" 0BS) ilriiumine ajaliselt veidi taha jnud.
Jurnal of Baltic /Studies'' hr 3; on Baltikumi tnapeva prbleermide erinumbriks, ldpealkirja; al l Maail- maprobleemid: Balt i reflektsioonis".
Ngu kirjutab prof. Rein. Taagepera vljaande -sisejuhatusesy esineb le- maailmseid; probleeme milliste hal- venemine ei -ssta Baltikunri, OlgU: see nukle^rne sda, lemaailmne elanikkonna .katastroof,. -lemaailm- ne energia kri is vi ^ kesikknna saas- tamine. K u i g i katastroofe loodeta- vasti ei juhtu, eksisteerivad need lemaailmsed probleemid ometi j a tenoliselt leiavad reflekteerumist Baltikumis. .
I. S^ksarna eestlaste keskkomitee kauaaegne esimees . auesimees, ajaleht Eesti Rada'* kauaaegne A^as- tutavr ja peatoimetaja Johannes Vstrik, selle lehe tegelik vljaand- ja, saab 13. juul i l 70 aastat vanaks.,
: Johannes -ystrik sndis l i juul i l 1912 Viljandimaal, Van-Vidu val- las talupidaja pojana; ppis Vil jan- di Linna hisgmnaasiumis ja Tal-
linna Kolledzhis. Ttas 19331939 kutiehse ajakirjanikuna Viljandis pllumeeste hlekandja Oma Maa"
|. juures. Oli tegev Viljandi spordiselt- sides - SakaIa" ja Tulevik", Noor- seppade Malevas, Noorkotkaste Sa- kalamaa malevas, spbrdipealikw abi-;
. ; na Kaitsehid Sakalamaa Malevas; : i: I Juubilar kuulus Viljandimaa esin-
. dajana Eesti Spordi Keskli idu ja Kergejustiku Liidu juhatusse. Te- male annetati ,;Sakala" ja ,,Tuleviku"
; teenetemrgid. Tunneme juubilari ka kui aktiivsportlast, kes juba 17-
; aastase koolipoisina jooksis 100 m ajaga 11,4, sellega oli ta heks k i i -
rejaigseniaks koolipoisiks Eestis, K a vaimsed alad vlusid juubilari
~ eriti teater ja nitekunst. Sellesx sektoris saavutas ta hinnatavaid tu-
^lemusi mitte ainult nitlejana ja dek- lamaatorina, vaid ka lavastajana, k- nemehena,' seda erit i paguluses.
Sja-aastail ttas juubilar V i l j a n - d i Linnavalitsuses varustusinspekto-
; rina ja Ostulubade Broo jhataja- -.na;..- i:'- , v : ^ | " ' - ; ^ : : : , . ' -
i v Sgisel 1^ ^^ ^ sam^ie, jtktb ajak-janduslik^ tegevust. Alates! 1945 a.. ol i taEesti:
V .Raja'' ja 1948.:la.^ k^ ^^^ toimetusiige. Iharast eestlaste ja .toi-
I metusliikmete- lahkumist Saksa- ; maalt, jtkas Johannes y strik k- ^
sinda lehe vljaindmist j a tegi seda ligemale 25 aastat, sageli ohverda-
; des k a i s i k l i t t e sissetiekuid. Alles ';' hiljem leidis t a toimetusliikineid ja
V ka veidi majanduslikku abi. ; vyEesti Rada'' on ilmunud 37 aastat.
K u i loodi 1952 keskorganisatsioon . ;Eesti hiskond-Saksa Liiduvaba- riigis siis juubilar on ainuke, kes on valitud sellest ajast-peale, $.0. 30 aastat Esinduskogusse ja Keskkomi- teesse, olles viimased 20 aastat Kesk- komitee esimeheks ja Esinduskogu poolt valitud auesimeheiks ning kii ld- teenetemrgi; omajaks.
Rahvusliku tegevuse omaette pea- tki moodustab ^jeislingeni 'Eesti
{ Raihvuskomitee, kus jtmbilar oli 30 aastat selle esimeheks ja mdunud
. juludel ta e i . kandideeriniid eii^m sellele kohale.
Geisiingeni Rahvuskoondis hindas
m^\t ELU" asutas Eesti hiskon je seisab eesti hiskonna teanlstu-
ss.
CTKHOIJM ( E P L ) -
gi relinnas bys on eestlane Hans Jehnisberg arendanud vlja tstus- ettdivt^ te, miBe saadiitsed lhikese ajaga on vitnud rahvusvahelise kaubaturu.
Hans Teiinisbergy kutselt masina- insener, kes .omab bys galyaniseeri- misettevte ,;Galvour" on konstruee- rinud juhtmeplatide vOprinted circuit boards) ttlemise masina ja asunud selle valmistamisele ja monteerimi- sele suures skaalas.
[ Masinad . o n tisaut^aatsed ja raali; juhitavad. Ettevte pn Rootsis uudne ja turustamisvimlused ava-
sja sai ' f irma suurtellimuse multi- firnialt L M . E^ricson kolme miljoni krooni, suuruses. Varem on saadud teinmusi^^ 'suurettevttelt N o r s k H y d r o , samuti on teoksil^ ^^o derid Taani ja Soomega.
Lbirkimised on kigus ka Hongkongiga, kusjuures see tellimus oleks kaheksa miljoni krooni vartu^ sega. , '
Seda silmas pidades Qn JBS aasta sgisnumbris neid probleeme phjalikumalt; ksitletud. Prof, Toi-, vo Mi l jan kirjutab teemal Ida. ja Ls: poliitiline j s ja l ine joStratee- gia n ing .Bal t i rannik". 'Prof. Rein Taagepera . kirjutab elaiiikkonna )kriis^st: seoses Bltikuimiga kuna prof. Mare Taagepera kirjutab kesk- konna saastamisest. .Prof. Henry Ratnieks on vaatluse alla vtnud energia kriisi seoses Baltikumiga ja prof. V . Stanley Vardys. ksitleb inimiguste ksimusi Eestis, Latis
: ja Leedus.:
JBS 1981 aasta talvenumbris pr- dub ajaloo, kunsti ja keeleteaduslike ksimuste juurde. Prof. Edward G. Thaden vaatleb Eesti, Lti ja Leedu positsioone piirkondliku autonoomia osas rS-dal sajandil vrreldes Ukrai- na seisukorraga,- IS-nda sajandi probleeme ksitleb ka prof. Huber- t u 9 NeUschffer; oma saksakeelses artiklis agraarreformide uurimise
kohta seoses Carl Friedrich Frhr von Schoultz-Ascheradeniga.
Teatrikunstist kirjutab prof. Mar- di Valgeme artiklis ;,Draama kuns-^ tivormina" vaadeldes Hugo Raud- seppa Vedelvorsii", Hello Wuolijoki nidendit Koidul:^", Vino Vahingu nidendit ,;Suvekool" ja Rein Sahiri nidendit ;,Kes ma olen".
phi on selgesti mrgatav ^ m a t- des^ eriti tema noorplve ksitlevas teoses The Issa Valley". /
Prof. Milosz kontateerib, et lne eurooplasele ja ameeriklasele on Balt ikum vga eksootiliseks paigaks, kuna nad ei mista seal;valitsevaid rahvuslikke, keelelisi, usulisi jne. komplikatsioone. Oma thelepane- kute phjal: aga leiab prof. Milosz, et ta neb aeglast muudatust arusaami- ses Balt i maade eksisteerimisest ja ldiselt maailma selle nurga isera- lisustest.
Puudutades tema teose The Cap- tive M i n d " esinevat peatkki Balti- kumi ppetund" rhutab prof. M i - losz, et Balti r i igid illustreerivad kige silmatorkavamalt Hit ler i j a Stalini 1939. aasta augustikuu pakti tagajrgi, kui Balti ri igid anti ra ja Euroopa jagati mjupiirkondadesse. Balti riigid eksisteerivad iseseisva- te riikidena ja .jrsku; nad kadusid maakaardilt kahe kurjategija vahe- lise pakti tagajrjel ja seda olukorda ei muudetud viduga Hitleri. le. Just. selleprast pn Bal t i riikide saa- tus limalt siinaboohie meie sajandi sndmmste- arengule", tleij;; poola luuletaja Ckeslaw Milosz.
On huvitav mrkida, et Poolas le- vitatakse; pranda all Miloszi luule- tusi, mis (e i ole tema kirjutatud. Tihti on need luuletused halvad aga' nad on poliitiliselt tugevad ja Milos- zi niine -kasutades- tahetakse neile anda suuremat kaalu.
li-Pakittavate informatsioonide _ rohkuses nib meil isegi puuduvat aeg n mde vlja sorteerimiseks, te- varna paigutamiseks ja meeles pida- miseks vi siis vltsiks tunnistatult hlgamiseks. Enne niikaugele jud- mist on meid juba iile kuhjatud-mil- legi muuga. Niivi is i unustame ruttu sellegi, mis oleks kllalt oluline alal hoidnliseks. E i tea, kas leiduib htki lugejat, kes veel mletaks David Rockefelleri klaskiku Puna-'Hiinas- se, enne president Nixoni visiiti ja sprt ssidemete lmist sealse kom- munistliku rezhiimiga. Tagasi tu l - nult, Rockefeller avaldas limalt kiit- va i i r ju t i se ,yNew York Times'i" veergudel, nimetades Mao Zedongi puna 51 diktatuuri 'kige edukamaks sotsiaalseks eksperimendiks . k o g u
konna kirjapndud ajaloo kes- N i i ! Teisest kljest, me ole-
iuulnud peaaegu paevi-pevalt kuue mil joni juudi mrvami-' natside poolt", kui kige kohu-
tavamast roimast inimkonna aja- loos. Aga samal ajal neme, et 62 mil jcni hnlase mrvamine seal vi- mule tulnud kommunistide poolt on niivrd thtsusetu, et see ei vri enam isegi mainimist sellest on ;
sialism, temale kspuha, vastas T m - d e a u . . .
Niisis nd juba kolm erinevat parteid oleksiii kesolevas vaatluses esindatud, pealegi veel juhtivad jud. Nei l kigil peaksid olema suured ideoloogilised erinevused seisukohta- des. Aga imelikul viisU! nende kigi kolme vaated selles hes punk- tis siiski uhtuvad! Meie konservatii- vid on jnud senini mainimata, aga neid viks pidada. ldjoontes Roc- kefelleri-meelseiks. Siinkohal vrib mrkimisf, et nimelt just meie. kon- servatiivide parteist prineb ,,Par- liamentarians for World Ot>d^" in- ternatsionaalse organisatsiooni prae- ^ gune esimees Douglas Roche (M.P . Edmonton South), milline orga- nisatsioon taotleb sotsialistlikku maailmavalitsust, kuna aga Roche ise propageerib Kanada suvernsu- se loovutamist snasiele loomise) olevale maailmavalitsusele...
Mida tleb selle kohta snne vali- jaskond? Aga kes tuleb seda neilt leldse ksimagi? Otsused tehakse kll nende nimel, aga nendeta! Na- gu surmanuhtluse taastamise ksi- must korral, kus kll ca 80% valija?-- . konnast on nudnud selle taastamist, aga nende poolt pukki pandud rah- vaesindajad on enamikus otsustanud ksimuse eitavalt. Mida' ju vist i- ^ gustatakse sellega, et nad valijas- kond nagunii ei tea mi l les tk i . . . Priselt vale srane phjendus ei oleks. Tuttava kadanalasega hiljuti rkides, et nad vivad sulle les lugeda terve hlga hoki-skoorisid vi pallimngu-tulemusi, aga neil pole
'mingi t aimu oma valitsuse sammu- dest. Nad vannuvad tpuudust, ras- keid aegu, krgeid makse ja kinnis- vara laenuprotsente, aga nad jvad amm||!sui vahtima, k u i nende oma valitsus on laenanud Castro iKubale miljoneid dollareid kahe-protsendilise intressiga. Et va- litsus on lubanud kll kulutada sa- da miljonit tpuuduse vhendami- . seks omal maal, aga samal ajal ta- hab anda 600 miljonit krediiti N . Liidule gaasitorustiku ehitamiseks. Raputavad pead lihtsalt ei saa aru!"
mim tel.. me n.n. sest
ic
Ji(llllllil3lllllllllillllliitlllllll(lll9illlillil^ ^^^^
; Eesti lugejale pakub erilist mag. Hi l j a Kukke poolt avaldatud tlge hest Hoovei- Instituudis lei- duvast venekeelsest kirjast; mille kirjutas 4. detsembril 1919'kolonel Boris Bj Poliakov, Vene valgete v- gede varustusohvitser Eestis. Pikk
:. k i r i annab iilimalt huvitava levaate kindral Judenitshi vgede ja; Eesti vimude vahekordade kohta, tuues r ka; mitmete tookordsete tegelas- te iseloVmustusi nagu.seda ngi Po- liakov. s-^ - ;
II. El ler i nimelises Tartu Mim:- kakoolis toimunud kontserdil mn- giti esimesel kup. Eestis valmista- tud kontsertorelil. Selle valmistas restaureeriimisvalitsse Rakvere osa- konna meister H . Kr i i sa .
Orelil on 18 registrit, 1200 vilet ja elektrimehhanism. Phit tegi ra brigaad orelimeistrite Kriisade pe- rekonnast. H . Kr i i sa on lapseplvest peale tundnud huvi oreli vastu. Ta on tiendanud oma teadmisi Tallin- na l i i i ldikus Koriseryatooriumis ja 'seejrel Tshehhoslpvikkias. ..Ai- nuksi tina tuli sulatada 200 kilo- grammi'^, tles meistr.Ise keerasi- me 1200 vilet, igaks erineva lbi-
mduga. Kik p u i t f e a i h d on sa- muti meie ktet.' Seejuures alus- tasime metsalangetamjsest puit peab olema igesti vajitud."
- Esimesel ^kontserdil esinesid' orga- nistid U. Taniloo ja P. Lolck, muusi- kakooli petajad K . Loogna, A. S- laste, L . Jrgens ja pilased. .;
LTI
i( Laup., 3L juulist 2. augustini ET. PO '82 eestlaste telklaager suvepe- vad, Phja-ntarios Sault Ste. Marie Eesti Seltsi korraldusel. TJr Phap., 15.22. augustil SeitS(g K u r f Seedrioi^^
)9iiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iin
oma endise esimehe td ja tegevust "30 a. joksur tema auesimeheks. n i -
metamisega.
. > ' - - , V H E R B E R T MIGHELSN;-^-
Lisaks lal mainitud pikematele eesti lugejat huvitavaile kirjutistele leidub mlcmis vihus arvustusi le- vaateid ja informatsiooni. . ' ^
\ AABS 'Ne\vsletter'i" 'apri]i-|^ ' nuntbri olulisema osal moodustab
intervjuu Nobeli .laureaadi prof. Czeslav Milosz'iga, kes on^ talitud BS'i esimeseks auliikmeks ja kes osales ka AABS' i kaheksandal kon- verentsi St. Paul, Minnesotas 17:^ 19.
. juunil, ette kandes oma luuletusi.
:;: . Ameerika seaduste kohaselt oh Mi- ; lsz sndinud Leedus- kuid ta' ei
pretcnteeri olla leedulane. Kll aga V leiab luuletaja, et tema leedu taga-
Londoni The Times" teatel on.L- tis Aluksnes elav 58-aastane luuleta- ja Alfred Zarins mistetud kolmeks aastaks sunnitle prast seda kui rootsi raadios ette kanti tema luule- ' tus 0n see lubatud?". Luuletus oli nimelt salaja vlja smi^eldatud.
Zarinsit sdistatud ; ,keelatudki^ janduse" omamises ja lbikimises vlisltlastega. Luuletaja perekonna- le ei ole teada'antud sunnitlaagri asukohta, kus ta praegu viibib. Nad ^
on mures tema tervise prast, kuna , /arinsil oli mdunud aasta jooksul klhel korral infarkt.
3 is saanud ;kige edukam sot- siaal le eksperiment iriimkonria aja- loos' , muud midagi! Srase kum- mli se mdupuu vastu protesteeri- jad, kui nid kusag oligi, jid ava- likkuse poolt mrkamatuiks. K a n.n. vaikiv enamus" loomulikult pidas vaikist , nagu tavaliselt^..
Selle vaiikiva enamusega'' on le- ldse niiviisi ; et mingite tulevikulco- tuiste asetamine; sellele oleks kll kigist kige thisem. Mi4a- tegi too yimas vaikiv enamus juba tollal, ku i ldi risti Kristus? , T vaikis! Mnevrra phjalikuma ja,ka pal-
, ju hilisema levaate vaikiva enamu- se" hoiakust saame siiski Solzhenit- sni Gulag Archipelago" esimest kic!et lugema asudes. Neme siis, et mida tigedamaks lks PGU^NK'^/D N . Liidus, seda enam vaikis too ena- muj . . .
Varsti prast Rockefelleri klas- kiku Puna-Hiinasse (ja sinna esime- se lnemaise panga avamist) vttis samasuguse teekonna ette tolleaeg- ne -^DP-sotside juht ja meister-dema- goog Tommy Douglas kes vhe enne seda oli oma parteijuhi ameti loo /utanud. llataval kombel, Puna- Hiinast tagasi judnult ei olnud te- malgi M^o rezhiimi kohta telda muud, kui ainult kige k i i tvamat . . . N i i et UA suurkapitalist Rockefel- ler (kui ,/,parempooIne") ja Kanada sots Douglas (kui vasakpoolne") olid mlemad oma niliselt tohutu- suurele positsioonilisele erinevusele vaatamata ikkagi hel nul, et P u - na-Hiina kommunistlik diktaator
M E juhtimisel o l i kujunenud sel- lele s kige ideaaisernaks inimkonna saavutuseks ja hiskonnavormiks m#ie muidu nn nruses maai lmas! . .
ga kuidas ji tolle vahepealse vi ke.skmise J $>arte.iga,, liberaalidega? Paljude airvates, just meie liberaa- lic p h sraseks keskmiseks parteilcs ja esindavad niisiis kuldset ;kesk- te id . . . Partei juht j a htlasi meie peaminister on olnud alalisi Mao Ii dongi i^netlejaid ja ;on kirjutanud ria Puna-Hiinas veedetud rnhaku- p ^vilt vga kiitva raamatu. Viibides hel oma Euroopa-reisidest paar as.stat: tagasi, Trudeau sai kuulsaks oma sealseile ajakirjanikele antud intervjuuga. K u i temalt ksiti, mis oi id tema vljavaated Kanada tulevi- k i i suhtes, siis Trudeau vastus oli , ei Kanada tulevikuks on sotsialism! ATR mis laadi sotsialism? Kas N . Li idu sotsialism,, vi Puna-Hiina sotsialism, vi veelgi mni muu sot-
Sjas Falklandi saarte prast - oli ; suureks kaotajaks jllegi USA!
Selle kunstlikult tekitatud relvas- tatud konflikti ^etteknded on liialt otsitud ja lbipaistvad, et veenda kedagi peale kergeusklike. President Reagaijt ja mned ta l&Shemaist nu- andjaist on kike muud,, kui kerge- usklikud . . . ga neid asetati seelbi sundolukotda, kus polnud jetud va-
Esimeste sjateadete lugemisel p - danuks igale otsekohe silma torka- ma selle aktsiooni isegi mitte jrele- mtlemist vajav tulemus; olenema- tult sellest kumb pool vidab. Igat{ i- hes, USA on nd heainsa hstisihi- tud madallgi kaudu mitte ainult kaotanud he tugeva antikommu- nistliku liitlase Argentiina nol, vaid kogu L . Ameerika n seelbi sama- hsti ku i lkatud N . Li idu mjusf^ r i . ;-;;'-
Mil la l nitas B r i t i viimati kllal- dast otsustusvimet oma huvide kaitsmiseks relvaju abil? Kind- lasti mitte marksistidele le antud, loodusvaradest tulvil Rodeesias!
H K
Vestlevad kaks muusikaarvustajat, ks tleb: ;
,;l^uljanna, kes publiku, poolt vl- ja vilistati, sai lava taga krjumis- krambi."
,3^is?" imestab teine. Kas lava ta- g a t e ' - ' ; \ \ / ; y v . : - ; . .