MEOAPEVAL, 1.. OKTOOBKSiTHURSDAY, OCTOBER T \M^kW 5aiP.-40 (1701) 1982
'Meie pagulusaastate reale lisandub aina uusi Plvkond, 'kes oma pare- mates aaltates. teadmiste ja koge- mustega Eesti Vabariigi loomise juu- res seisid ja ehitasid ning sunniti pa- gulusse, on hrenenud ja ahtakeseks muutunud. ht vljalangenut saatsi- me mdunud laupeval jite viim- sesse rahupatka.
'See oli Aleksander Raudsepp. Noo- re Vabariigi loomisel seisis ta juba igaklgsd"t ettetvalmistaltud kpses tiseas. Oli lpetanud likooli, olnud aastaid petaja ja tuntud haridus- tegelane, Vabadussjas videlnud ja erru linud kaptenina. Sellisena asus ta noort Vabariiki ehitama a^ teeni- ma.
A.R. sndis 20. augustil 1884 Tartu lhistel I Nu kihelkonnas vikses kanditalus. Ta oli lasterikkas pere- konnas kaheksast ISipsest noorim. Noorplii Aleksandril mdus nii na- gu tolleaegseil noortel ikka r- karja- pli, tpoiss, kol ja vaheajal jlle talut]
Aasta 1884 on meile kigile veel eriti thtis. Krgema haridusega osa eestlasi, kes julgesid tunnistada end eestlaseks ja oma rahva parema ke- kigu ee|t ttada; ja videlda, olid astunud kokku ja loonud Eesti li- pilaste ISeltsi .(1870), mis ga alles 1882 seadusega kinnitust, leidis. Oma ,.h'tsuse" tunnusena weti lipuks trikoloor, siini-must-valge, niis pidu- likulit phijtseti kevad^suvd'1884 Ote- p kirikus. See lipp veti eesti rah- va poolt vastu rahvuslipuks ja ka Eesti Vabariigi lipuks.
Aleksander on oma pikal elurajal olnud selle-lipu hoidjaks ja kandjaks oma ts ja tegevuses kige laiemas ja parimas mistes. '
Algharidise saanud kohalikust ki- helknna-'koolit, astub A.R. Tartu petajate Seminari, mille lpetab 1905. a.j ja asub petajana Kodavere kihelk.kooli. Paari aasta jrele aga nnes tus saada petajaks Prnu lin- nakooli (1908^10), mis sai noore petaja edasiseks suunajaks. Linna- miljs vimaldus end edasi aren- dada ja ppida. Teeb abituuriumi gmnaasiumis ja astub 1910/ Tartu likooli juurat ppima> mille aga varsti vahetas matemaatika-fsika alale siirdudes. Lpetab teaduskon- na 1915. a. ja kohe viib mobilisat- sioon sjase likooiilpetaja I maail- mastta sdalaste ridadesse. Mate- maatik-fsikuna saadetakse aga en- ne Petrograadi tsaar Nikolai nimeli- se ' Sjaakadeemia insenerive kur- sustele, lpetab kursuse ja jrgneb rindetegevus ning sealt 1917. a. Vene revolutsiooni segadustes pseb ko- dumaale, kus asub Viljandi Poeglas- te Gmnaasiumi direiktori kohale, kus ipsib ka lbi Saksa dkupatsioo- ni.
Jlle tmbab A.R. selga sduri" kuue, eti kaitsta vljakuuhitatud Ees^ ti Vabariiki.Ta teeb kaasa Vabadus- sja lunarindel 8. rgemendil pio- neeriiksuse lemana. Tagalas kib kibe noore riigi lesehitust. Vrus
on asutatud gmnaasium, puudub organiseerija ja direktor, milleits frondilt kutsutakse 'A. IRaudsepp. Sda aga mllab. Vru gmnaasium jb seisma ja direktorit vajab Tar- tu ^Noorsoo ^Kasvatuse Seltsi Ttar- laste Gmnaasium, kust senine kauar aegne direktor Peeter iPM on li- kooli organiseerimas -kuraatorina. Sda lppenud saab -tunnustatud ja ehergine koolimees AjR. suuremad
"lesanded juhatada Tartu maa^ valitsuse haridusosalkonda ja orga- niseerida koolivrk (192124). ,Selle Jrele on sama maakonna koolinu- nikuks ja siis juba alates 1929-dast rahulikumal tegevusel gmnaasiumi direktorina Tartus, Valgas ja Petse- ris Viimane jbki tema viimaseks kodumaal, kust pgenemistee viib Saksamaale, kus jllegi eesti gsn- naasiumeis petajaks.
Kanadasse juab juba aastates koolimees perekonnaga le Inglis- maa 1952. a., iliginedes oma 7(Vmnele. Selja taga Vjastutusrikkad lesanded kooli- ja hariduspllul ning sjatand reil. Simkohal vaid linnulemiulise loetelule liisandub tegevus seltsides ja organisaitsioonidfes, loetledes mn- da neist; E. Rahva Muuseumis, E. 'Kirjanduse Seltsis, (Karskusseltsis, laulukoorides oma vrratu tenoriga, petajate hinguis jt. ning loenda- matud kned ja loengud, kirjuitiised ja artiklid. Kik see pimud murd- nud tegijat, sest see on tukud sda^ mest ja^ kohustustundest ja olnud nnistusrikas. (Kanadas on temalgi tulnud videlda oma eksistentsi eest. T Simpsoni kaubamajas, unafar- mis ja lisaks sekretri lesanded E. Abistamise Komitees.
Hoiatusmrguanne halvatuse nol paaricmmend . tagasi, millest kll paranes* kuid nudis ettevaatust ja kodusse tmbumist ei olnud talkista- nud loovat energiat rakendamast. Ta asus oma rikka ja vga erakordse aja mlestuste ^kirja panemisele. Sell'krval on Meie EluV lugejail kuni kesoleva aastani olnud kirjuti-- sed A.R. lemmikalalt theteadusest ja atmosfri saladusist ning eesti vanarahva kalendri thtpevadest, nende thendusest ja komrtietest. Aed ja loodus aga tema eelistatum
, paik, kus veetnud judetunnid, ttre ja vimehe avara aiaga kaunis kodus Torontos ja nende suvekodus Je- krul.
Aleksander Raudsepp oli Eesti li- pilaste Seltsi liige le 70-mne aasta, alates aastast 1911. Tal oli nn seal kokkupuutuda eesti renessansi loo- jate ja kujundajate Villem Reimani, Oskar Kallase, Jaan Tnissoni, Gus- tav Suitsu ja nooremate Peeter Pl- lu, Juhan Kpu ja teistega. Kadunu austus oli neie ja ta ise oli klbla ehiviisidega, kasvatajana eeskuju an- dev. . . . . .  I
Armas kaasvilistlane! Sa oled'ol- nud rikas ja seda rikkust nii heldelt jaganud oma laial tpllul, parema Eestile! Puhka rahus! 
R. ANTik
ntarlo valitsus usub, et vrdlusiguslik hiskonna loomisel on philine vastutus
iga kodaniku enda ktes. Samuti peab valitsus thtsaks, et rahva juhtkond oleks otsustus- vimeline ja end selgepiiriliselt vljendav oma taotlustes kultuuride- ja rassidevahelise ^ harmoonia ja vrdsuse saavutamiseks.
Valitsus on Ontarios juba palju aastaid hinnanud ja soodustanud mitmekultuurilise ja mitmerassilise hiskonna kasvamist. Sellest tulenenud rassiline ja etniline mitmekesisus on rikastanud kigi Ontario elanike elu. Ometi on sellest hoolimata vastuoksusena . esinenud rassilise dis)krimineerimise ja iguste piiramise nhteid.
Sellele vastavalt soovib valitsus uuesti teatavaks teha oma phiseisukohad rassi- vahekordade kohta ja tugevdada oma kaua- aegset pdlus^: bAua hiskond, mida iseloomustaks hevrdsus kikide kohtlemise ja vimaluste osas, ^
Niisiis kinnitab valitsus veelkord ja deklareerib:
ONTARIOS EI OLE RASSISM MINGIL KUJUL LUBATUD.
ONTARIOS ON IGAL INIMESEL VRDNE IGUS NAUTIDA ELU, TD J VABA AEGA, ILMA ET TA KANNA-
TAKS RASSILISE DISKRIMINEERIMISE VT ALAVRISTAMISE ALL.
ONTARIOS POLE KOHTA RASSI- TEOORIAL, MIS VIDAB HE RASSI T,EISEST t)LEOLEKUT, KUNA SEfi ON
TEADUSLIKULT PHJENDAMATA JA , MORAALSELT HUKKAMISTETAV.
VALITSUS TTAB RASSILISTE EEL- ARVAMUSTE KRVALDAMISE HEAKS, TOETADES KSTEISEST ARU-
SAAMIST JA AUSTUST IGA INIMESE ' VRIKUSE-VASTU.: - ;
RASSILISE DISKRIMINEERIMISE ! JUHTUDELE ONTARIOS ASTUTAKSE VASTU INIMIGUSTE KOODEKSI
IJHUSA MAKSMAPANEKUGA JA KUI VAJA, UUTE SAMMUDEGA SEADUSANDLUSES.
RASSILISELT MOTIVEERITUD KURI- TEGUDE PUHUL RAKENDATAKSE SEADUSTE JUDU TIEL MRAL, ET
KINDLUSTADA ISIKLIKKU JULGEOLEKUT JA INIMVRIKUST KIGILE ONTARIO ELANIKELE.
Valitsus kutsub les kiki hea tahtega inimesi koostle, nii omavahel kui ka valitsusega, et ehitada vrdiguslikku his- konda, kus-igal mehei, naisel-ja lapseroi vimalik endas peituvaid vimeid fnaksimilsdt vlja arendada kogu hiskonna hvangulis. I
WILLIAM G.DAVIS . I'RI;MII;R .
RSStLLH. RAMSAY MINlSThKOi-LABOl-R
vastu metallkaitsed.
Kodus 769-0932
f okid Balti riikldtss |a Vtmmaab
Arilahtileku ajad: esmaspevast laupevani kl. 9 hom.  kL 3 pl. KESKNDALATEL suletud. Prast keUa 5 kokkuleppel telefoni teel.
492 RoQcesvaUes Ave., Toronto, Ontario 2N9  Tel 531-309S
Eest! Vabariigi algul asutatud ja kohaliku rahva suure armastusega ehitatud haridusetempel Vndras sai 60 aastat vanaks. Seda juubelit p- hitseti kodumaal sel sgisel ja vabas maailmas elavad, seal hariduse omandanud eestlased, kogunesid sel- leks 25. sept. Torontosse. Aktus ja pidulik htusk toimus Prince Ho- teri esinduslikes ruumes algussga kell 17.00. Juba hotelli fuajees kla- sid rmsad hded ja tervitused kui le hulga aja kohtusid koolied' ja -vennad. Veel mnest ksikust elusolevast petajast vabas maail- mas oli aiukesena kohal piiskop K. Raudsepp abikaasaga, teisi oli tervis takistanud tulemast.
Suur koolivapp pidu saali seinal, samuti ka maitsekad nimekaardid iaudadd, olid" endise pilase E. Ain- saar'e- valmistatud. L^udu kaunista- sid sinised knlad ja punased roo- sid.
Aktuse avasna tles kooli vilistla- ne Juta Jrv Torontost, kes oli kor- raldava toimkonna eestvtja koos- ts Inge (Kuutan'i, Anette KoppelV ja Endel Ainsaar'ega. Eriti soojalt tervitati kaugelt tulnud vndTalasi, kellede seast paistsid silma Salme Siirdmaa Coloradost ja A. iKontsoil Washingtonist.
Palvuse pidas endine petaja koo- lis JC. Raudsepp, kelle abikaasale an- ti tervitusroosid. Huvitava ajaloolise aktusekne esitas tstur Anton Mnnik Lakewoodist, kes on kooli IV ilennu vilistlane. Kirjalikke tervi- tusi oli saabunud le maailma ja neid luges Anette Koppel. llatusena teatati, et II leniiu -vilistlane. Hamil- tonis elav-Adolph Lind. on koosta- nud 32 Ihk. broshri kooli ajaloost hulga piltidega ja ta kingib igale pi- dulisele selle trkise mlestuseks Sellele jrgnev autori humoorikas kne ja kingitus veti vastu elava aplausiga ning temale hti kolme- kordne elagu.-
Muusikalises osas esitati pimik "lilu ja tantsuga, mille snad oli loonud ks vndralane ja teised kandsid selle ette. Laulsid abielupaa-
KH MINNA? NALJAD rid Leemetid, Kontused ja J. Jrv V. Melts'i kandle saatel. Pimik oli tore ja seda hauditi mnuga. Endi- sed pilased Kihutan, Toome, Jrv jutustasid pilasite mlestusi ja piis- kop petajate poolelt. Kiki tnati elava aplausiga. 50 liikmeline pidu- liste pere laulis oma kallile kodu- maale ja koolile ter\'ituselaulu psti- seistes.
Suurepraselt korraldatud juubeli- pidu, mis kigile oli meeldejvaks elamuseks, jtkus juubelikringli, tortide ja kohviga, mille kestel lla- tusena levis teade, et vilistlane Anton Mnnik maksnud ra kik tarvitatud kanged ja keskmised joogid. Ka see kingitus lisas rmu juurde.
Jrgmisel peval koguries vndra- laste pere Toronto Vana-Andrese ki- rikusse, kus piduliku jumalateenistu- se raames piiskop mlestas palves Vndra kooli asutajaid ja lahkunud petajaid ja pilasi; Nende mlestu- seks oli altaril lilled ja plesid knr lad..-
Austusavaldus dr, Martin Phvelilt
henduses New Yorgis korralda- tud keskaegsete islandi kirjanduslik- kude manuskriptide nitusega Pier- pon Morgan Library'&, austati Islan- di valitsuse ja suursaatkonna poolt korraldatud pidulikkudel vastuvttu- del 1516. septembril Phja-'Ameeri- ka teadlasi, kes on andnud silma- paistva panuse islandi teaduse ja kul- tuuri tutvustamisel. Auklalisena oli 'kutsutud ka Montreali McGilli li- kooli inglise fakulteedi professor dr. Martin Pu^v-el; kes sel puhul koos abikaasa Kerstiga klastas New Yor- ki.. Pidustustest vttis osa ka'Islandi Vabariigi president Vigdis Finnbcga- dottir koos arvukate islandi riigi- ja ,valikuelu tegelastega,
Martin Phvel on oma publikat-
Phap., IG. okt. Baltimore Eesti Seltsi Teatri esituses Hugo Raudsepa komdia ,JRoosad prillid" Eesti Ma- jas algusega kl. 3 p. f ix Neljap. ,14. okt. Eesti Ohvitseride Kogu sprushtu Tartu CoUegels al- gusega kl. 7 . ^ Laupeval, 16. ja 17. okt. H. Her- mani ja T. Kadaka kunsthiitiiis Ees- ti Majas. ^ Phap., 17. okt. Tartu likool ~ 350" Tartu College'is algusega kl. 2 p. ic Phap., 17. okt. sopran nne Laik- ve kontsert Eesti Maja saalis algu- sega kL 4 p.L ^Neljap., 21. okt. Salme Ekbumi snnipev Tartu College'is algusega kl. 7.30; . Tr Laup., 23. okt. ,JCinapidu" Eest! Majas.v ^ Php., 31. okt. Invaliide Toetava Naisririgi moenitus Eesti Ma jas al- gusega M. 3 p. ^ Laup., 6. nov. Eesti Skaud spra- de Seltsi Kotkajrve ball Ee^ ti jas algusega kl. 7.30 . ^ Laup., 6. ja 7. nov. Jfoann Sajamiitl tde nitus Eesti
i Rab- is Eu- .noo-
Laup., 27. nov. esitab Ees vusteater Leaside High Schoo gene 0*Neiiri komdia 0 rus!" algusega kl. 7 .
1l!llllllliilUlllllljillltltiillllllillllllli!lllllllillli;ili llllllillllilQ
PEETER VALING - Tel.
sioonides ulatuslikult tegelenud is- landi vanaaegse kirjanduse, riitolop- f^ ta ja rahvaluulega ja petab McGil- lis muuhulgas ka keskaegset islandi keelt.'.:  l.
Hrra Urgaste ksib naiselt: Ka9 sa oleksid meeleldi ks
mees?" Ei. Aga sina?"
Politseinik tabab kaks hulgust. Ta ksib helt:
Kus teie elate?' ..Mitte' kuskil." " .,Ja teie?" ksib ta teiseki ,.M,ei^ oleme naabrid."
Miks signeerivad moodsad maali- kunstnikud oma pildi?"
,,Et ostja oskaks selle iget pidi seinale riputada."
Mis erinevus on kristluse ja kom- munismi vahel?"
,jKristlased jutlustavad vaesusest, kommunistid teostavad selle."
Kaks karvast hulgust mngivad kaarte. hel lpeb raha otsa. Teine tleb: I
,<Nd teeme krge ningu. Kes kaotab, peab ennast pesema."
Lahutuskohtunik: Teie naine on nus teile lepitu
seks ke andma. Olete ka seildts valmis?'
Jah, ma vtan karistuse vastu."
Komponist praalib: ..Vajasin selle hllilaulu kompo-
neerimiseks 15 aastat." Miks nii kaua?" Jin alati vahepeal magama."
.JVIiks andsid Antsule jooksupas- si?" prib ks nitsik teiselt.