,JWleie Elu" nr. 46 (170?) 1982
TTE JA VENELASI gute kohnekordistamist 23 miljoni- le tamiile. Juliul kui N. i t^eaks pkkumiseiga soostuma, tooks see kaasa o(htliku oleneiviise oltiikorra", kui tarvitada Rfegani enda snu gaasijuhtme kohta N,. Liidust Lne- Europasse USA farmerite ohtliku 'olenevuse N. (Liidu ostudest, mid!a fi- nantseerivad USA ida pamgad. Car- t&i osaline vljaveokeeld pu^ldtas N. Liitu valusalt, phjustades ehk pealsete phivarude mbersuunamist tstuslik-militaarsest seiktorist pK lundusse. Ent i s ^ i tielik vRjakeeld poleks tollal vlja ktitsumud: meele- heite^reaktsiooni. Reagani sijane vil- japakkunfine letab aga kaugelt et- tevaatuse piirid. Ja mida ldse t- hendab ta' garantii et vljavedu mingiyuhul ei keelustate? Kas Rea- san kavatseb taolist jubadust pidada isegi juhul kui sisetlid peaiksid ah- vatlema N. Liidu saatma sjavge Iraani, Trgisse, 'Poolasse vi Jugo- slaaviasse? Teatud oludes viks oo- dat, et Reagangi' lakkaks nitlemast j-osutaks pisut Carteiibfcu sdi^ kust. '
Vib lota, et N.Lt, vttes Garte- ri sammu hoiatusena, lkkab tagasi Reagani vilijapakkumise. Arvestades aga oma neljanda kehva saagiga jr- jestikku, on N. Liidul kva surve et-, tepanek vastu vtta, kui krediiditm- gimused on soodsad ainult sel- leks heks korraks!" N see olene- vus algab igasuguse aine puhul..Vil- jasste hakkab vaja minema ha sagedamini, ha suuremais annustes. Ja hda vjakaubitsejale, kes' jrsku peaks katsuma taminguid krpida!
Olenevus vlismaisest viljast d ole lahenduseks N. Liidu siseprobleemi- dele. Ei kahanda kaubavahetus ka sjaohtu. Presidendil peaks olema kllalt taipu, et mitte taitsutamisloo- tuses sta koiotte.
L o s Angeles Timesl" toimetus lisas artiklile karrikatuun, m i t e USA lennuk pealeniaalitud nimega Gommie Gnmcher ('KommuMgar- dajja) laseb pommidena, alla hsti- tuntud ameerika.leivafirma Wonder Bread ptse.
Teos Eesti Diviisist
USA-s ilmus ingliskeelne rainat vi igemini ks osa seeriiast, mis ksitab Eesti Diviisi. Nende raama- tute nini on Waffen-SS", ning sar- ja 5. vljaanne ksitabki lti ja Ees- ti Diviisi nii nagu teda sja ajal ametlikult nimetati 20. Waffen-Gre-
. nadier-Division der SS (estnische No. 1).
Raamatusse on hankinud materjali peamiselt meHe timtud kaasmaalane USA lennuve major-Enno Uus. Kur na major Uus d i higa noor sjast osa vtmiseks, ning tema materjal on kogutud paljudest allikatest, on raamatus ka mningaid puudusi^ . Se- da peamiselt iphju^l, et paljud en- dised eesti sjamehed ei anna infor- matsiooni, vaid ngu kardavad seda leha,
Ssda,'lnka pab kesolevate ri- dade kirjutaja parandada oma.'> val- mivas teoses Teise maailmasja- aegsete Eesti veosade ajalugu", mis on trkki minemas jrgmisel aastal. Ka sinna on tarvis iget materjali, mida aga tuleb nagu kisfcuda vl- ja" meie endiste sjameeste kest. >Kui meie seda aga koheselt d' tee, jvad meie teod tulevastele plve- dele teadmata.
WaffenJSS" viies osa ksitab Ees- ti Diviisi koosseisu ja tegevust, kui ka lhidalt E^ t i ajalugu ja snd- musi Eesti okupeerimisel N. Liidu poolt. Valgustades eestlaste rasket olukorda venelaste ultimaatumi pu- hul 1939. aastal, aitab ta selgitamisel ingliskeelt I knelevates maades, meie rahvale tehtud lekohtust. Kuna raa- mat on kirjutatud inglise pritoluga autori poolt, nimega Hugh fage Tay- lor, siis omab ta ka erilist erapod- set vrtust.
On tlematagi selge, et H. P. Tay- loril polnud see t kerge, kuna ta ei
.olnud SS ksustega kuidagi seotud, Paljupaterjali nende ksuste kohta oli hvitatud, iseranis veosade kohta Ida-Euroopast.Autoroma ees- snas tleb tiesti ieti, et Ida-Eu- roopa SS veosadel polnud midagi hist saksa rahvus-sotsialistliku ideoloogiaga, sdurid nendes veosa- des sdisid ainult selleks, et ^kaitsta
'^ oma kodumaad kommunistide vgi- vall^ vastu. Meil pole selleprast mi- dagi hbeneda, meie vitlus oid au^
. asi! Seda raamatut peaks lugema iga
eesti sdur, kes Eesti Diviisi ridadtes vitles meie plise vaenlase vastu, ning saatma, kas minule vi otseselt Enno Uusile vimaliikud parandused.
A. JURS
Igt uus ,.MEIE ELU" tellija aitab kaa* sa sisukamale ajalehele.
,;t^ ele EM" ar. 46 (Hf?) HEUFEVAL; 18. MOVEMBRIL-^ IHURSDAYy N0VEMBER18
Vabanenud Milaarsuse" juhile ILech Walesale korraldati Gdanskis sdamlik vastuvtt juubeldava rah^ va poolt, phapeval 14i nov. Poola valitsuse ametlcu teate kohaselt ta' vabastati vangistusest reedel, 12. nov. ja rahvas hakkas tema kojulu-
lekut 'ootama juba mdunud lau-
Teadinata phjustel see lootus ei titunud. Ta toodi Gdanskisse erilis- te mrkideta pcjlitseiautos. 2000 isi- kust 'kposnev rahvahulk teda siiski mrkas ja vttis vaimustusega vas^ tu. Sjasedu^ vljakuulutamise pevast: arvates Lech Walesa oli va- litsuse poolt interneeritiid ja eraldi- tud rahvast. Teda ei sdistatud ot- seselt milleski ja tema le ei miste- tud kohut. Selle hoidis ra nhtavas- ti Waiesa tohutu populaarsus rahva seas, eriti organiseeritud'tliskon- nas. II miljonit nendest kuulus vaba- desse tliste ametihingutesse. Nen- de hingute IHdu Solidaarsus" ju- \hiks oli Lech Walesa.
Poola sjavelijse valitsuse juht, kindxi Jaruzelsld. arvestades Walesa
populaarsust ja tliste kokkuhoi- du, taotleb mingi koost saavuta- mist ,>olidaarsuse" liikmetega. M- dunul ndalal ta klastas Nova Hu- tas Bogdan Wlosik vanemaid ja avaldas nendele kaastunnet nnetu juhtumi prast hel tliste de monstratsiooml, kus tliste ja polit- sei v^elises khmluses sai surma nende poeg. Bogdani vanemad vt- sid Jaruzelski klmalt vastu ja aval-
- dasid ainult lootust, et teisi perdton- di selline nnetus d tabaks. -,
'Varssavi raadios Lech Walesa avaU das arvamist, et valitsusel ja tlis- te esindusel on aeg lbirkimiste alustamiseks, etlahendust leida Poo- la raskele majanduslikule olukorrale. Ta nhtavasti mtles selle juures paavst John Paul II ja Poola pea- piiskop Glempi sobituskatsetele ja Brezhnevi surmale Moskvas.
.Enese kohta Walesa mrkis, et te- ma ei ole kuidagi muuttmud. Ta on veendunud selles, et eesmrk> mida itotleVad Poolia; tlised, on ige ja tema ttab selleks endise psir vuse ja jrjekindlusega, kehtiva olu- korra piirides.
JOO JUBA REGISTREEftlTUP ISTO '84 LAULUPEOLE
Esto 84 raames toimuvale ldlaukpeole on senM regts^ reeiitud 700 lauljat ja neile kigile on saadetud noodiraamatud, tles laulupeo ldkorraldaja ja Eesti Lauljate liit Phja-Ameeri- kas esimees Hetbert Kasenurm ajakirjandusele antud informai-
Hiidlaste Mardipeol esinesid edukalt sekstett ja Positiivsed Me- hed". Vasakult :Ky Tll, Maret Liik; Susan Vanaselja, Christina Greeebaum, Tiina Toop, Aimi Ilves, ja. KenVawur. 1 r ..
Foto ~ " 0 ' . Haamer
Tartul likooli 350. a. juubeli t- histamiseks tohnub Ottawas 30. liov. pidulik! koosviibtmkie eestlastele kus teadusliku ettekande peab dr.T.Kas- vandikj Koosviibimisele ohvitseride kasiino^ on palutud klalisena Root- si saadik. 1. detsembril toimub aktus Ottawa likooli Simardi HaUls kus peaknelejaks. 031 prof. A. Vobus. Aktusele eelneb pidulik htusk.
sm
5. ja 21. novembril dr. J. Marie? nhlW
Hiidlaste Mardipidu laupeval oli hoogne ja tujukllane. Peo algusel kl. 18.30 tundus, naga oleks peolisi hredalt, kuid peagi titusid kik is- tekohad ja peoliate arv letas paar- sada. Jutusumiina tusule oli. suu- reks abiks virgalt ttav baar.L- nemere lained" avavalsina ,;lCaja" orkestrilt titis avara tantsupranda tihedalt.
Edgar l i ik , Hiidlaste Seltsi esi- mehena tles tere tulemast peoliste- le ja tegi teatavaks eeskava.'Ainult mnendaJalise ettevalmistusega pakkus vastloodud sekstett kolm pa- la: See pev", Romanss" ja ,>See on armastus" mis pstis lahti aplau- si mis ei tahtnud lppeda. Koguneti kll veel prandale, et vastu vtta kestva aplausi saatel Mliii Elna Kung- Ja kest tnutheks, kuid lisapala ji siiski tulemata.
Hiidlaste Seltsi endine esimees L. Wahtrasi tegi teatavaks tervitused mis saabunud Lnlaste ja Hiidlas- te Seltsilt Rootsist, New Yorki hiid- lastelt ja EV Rubergilt Montrealist.
Peoliste keskel viibivale Paul Saag- pakule avaldati tunnustust tugeva aplausiga.
Sopran Tamara Noriieim laulis Uno Naissoo Mu kdu". Klave- ril saatis Uno Kdk. Lauljatarile anti tnulks lilli ja tugev aplaus.
. 'Fikema kavaga esinesid Positiiv- sed Mehed", esitades: Positiivne taul", Vana ja vsinud mees", Mda eesti hnnu", ,;Lapse palve"; Roosi", .yPhapev", Jahifrotee" ja hiljem Mii pruut on pkapikune", Viru Plars",Noor armastus", La-^ hed ja vin", anaisa kelV ning KikiIips". Kvartett sai teenitult lii-? li ja aplausi
Kutse registreerimiseks on vlja saadetud kooridele le maailma, kel- lede aadtessid on olemas. Vastused on tubiud Kanada kooridelt ja; Root- si Eesti Lauljaskonna kooridelt %. Tahan sim nimetada Eesti Laul- jaskond Rootsis" esimeest Jri Rai- di, kellega 'on meil Vga hea side, tles esimees.
USA-st oleme vastuseid saanud umbes 60%. Vastuseid dotame Sak- samaalt, Inglismaalt ja Austraaliast. E.i.L.P.A. kutsub kiki laulukoore ja ksiklaul jid, kes pole mingil ph- jusel saanud meie ringkirja septemb- tembris end registreerima. On vi- malik, et mned aadressid on igane- nud ja muudetud. Kik koorid ja ksik laijad on kutsutud osa vtma ESTO 84 laulupeost 15. juulil 1984. Torontos. Palume regisitreerides an-^ da tpne postiaadress ja soovitud noodiramatute arv.
E.LL.P.A. avaldab leskutse ksik- laul jatele organiseerida ja hineda koh^hku vi lhema laiulukooriga naabruses] Samal ajal soovime nha meie noori laulukoorides. Erilist soovi avaldame Eesti koolide juha- tajatele le maailma. Eesti gnmaa- siumides viiks heks ppeaineks oi-
President tnas
la. eesti koorilaul. Need noored vi- vad hiljem hineda teiste kooridega. Vib olla, oleks see meie heks lau- lukooride jrelkasvu mooduseks.. E.L.LjP.A. annab sellele kindlas omapoolse toetuse noodim^teBJalide nol. Loodame tulemusi nha juba ESTO 84 lauliupeol. 1 '
Eriline leskutse on eesti noortele Torontos, kes mngivad j puhkpille. Meil on olnud oma orkester viima-' ed 30 aastat see on ,yEstonia" or- kester, mis on titnud vga thtsat osa eesti laulupidudel paguluses.
Kahjuks on orkestri read vhene- nud vananemise tttu. Meil on kl- laldaselt koolinoori ja kooli lpeta- nud noori, kes on vimelised ksi" tarna instrumente. Usume, et eesti noorte kohus oleks tita kahanevad Esctonia" orkestri read. Estonia orkestril on thtis lesanne, tita ESTO 84 laulupeol,
Esto '84 Jauiupeo korraldajad loo- davad suurearvulist lauljate ja or- kestris mngijate- osavttu.
Koorilaul ja laulupidu on etenda- nud thtsat osa eesti rahva kultuu- rielus. 'Laulupeod on arendanud ja svendanud meie rahvuslikku his- tunnet, kokkukuuluvust ja isetead- vust vabaduse, eest vitlemisel.
Esto '84 laulupidu tahab phenda da oma laulu eesti kodurahva vaba- dusele. N siis kik lauljad vabas maailmas hinegu Esto '84 laulupeo- ga Torontos i984. a^ suvel.
27. ja 28. novembril * dr. M. LeesmeM 481-0834
EASKAT
OGID
(Algus esikljel)
Nende igeaegne kogumine, talleta- mine ja toimetamine tarvitaja ktte, on aegaviitev ja kulukas. Tagasimi- nek pllusaaduste tootmise alal on omakorda phjustanud toodangu v- hen^ emist liha ja piimasaaduste toot- mise alal. See hirib eriti ttavat rahvast. ' . , Lootuse andmiseks rahvale ta on
lubanud erilise thelepanu prata toitainete ja tarbekaupade produkt- siooni ..suureudamisele. ..Kuidas ta saab seda teostada ilma reformeeri- mata . kommunisitlikku riigimajan- dust, nitab tulevik.
Vaibas maailmas olevate eesti skau- tide ldjuhtimine ringleb rotatsioo- ni korras, hiljuti valiti selle alusel peaskaut USA-st, samuti lheb selle- ga ka uus keskbroo USA-sse. Eesti Skatmasterite Kogu Rootsi koondi- se juhatuse sjasel koosolekul selgi- tati vastavaid maadevahelisi hle- tamise tulemusi. Peaskaudiks vali skih. Endel Rehipld, keskbroo liik- meiks skm. Randu Kaselaan, skm, lo Prima^ nskm. Ants Pldme ja nskm Martin Ttsov. Uus peaskaut E. Reinpld on tegutsenud skautlikul alal pikka aega/ olles USA maleva sekretr, laagrijuhte ja nd mnda aastat maleva juht. Ta on ka hinna- tava panuse annud N.Y.E. Haridus- seltsis mille abiesimehejks ta prae-
oni, samuti Rahvuskomitee jMhsi- tusss ja broos.
Foto Salme Parming
(ielistataks^ rahatrahvi
Quebeci provintsivalitsus 021 UU nud korralduse, et vhemate kurite- gude ja seadusest leastumiste eest tuleb sdlasele mrata rahatrahv ifanglakaristuse asemel Kui kohtu- alusel ei ole vimalust trahvi korra- ga maksta, siis vimaldatakse tal se- da teha osadekaupa makstes. Kui sdhnistetul ei ole vimalik k se- da teha, siis pannakse ta kusagile tle, et tga oma trahviraha ta- suda. Kui sdimistetul on varan- ust, siis kohus vib lasta selle ok^ jonil ra ma, trahvirahal suuruses
!@me TV-s
President Reagan avaldas Vabadusliidule oma tnu, et see on demonstreerinimld oma usaldust hendriikide poliitikal^ Nukogude maagaasi juhtmestiku Euroopasse ehitamise asjus. President R. Reagain mrkis oma kirjas, et Balti Vabdus liidu avalikud demonstratsioonid Chicagos, Bostonis, Seattles ja Los Angelesis USA poliitika toetamiseks on thelepandavad. See poliitika abistab lkata ka tagasi Nidcpgude tahet igusel suruda Jtkuvalt Ida-
Eesti Lauljate Liit Phja^meeri- kas aadressiks n: : EiL.Lip.A. c/o | Herbert Kasenurm, 34 Wool+on Cr., Toronto, nt. M6M 4K9, Canada.
Graham TV Gable nr. 10 annab neljapeval, 18. novembril kl. 4 p.5. eesti saate, mis korratakse esmas- peval, 22. nov. kl. 8 . Saate nim! onHave Fun, will Travel" ja selles esbievad Alfred Kuus, ,^ ungla" rah- vatantsijad Toomas Metsala juhti- misel, KalevrEstietme vimlejad Eve. llyn Koopi juhtimisel ja Feliks Koop oma tantsurhmaga. Teadustajateks on Kadi Kaljuste ja Jaak Jrve.
alti ksimus.. 0 (I Algus esikul j dl)
iseroomult kolonialistlik. N. Liidu ag- ressiooni tulemust Balti riikide vas- tu, nende inkorporeerimist ei ole tunnustanud ebamus Euroopa riike, samuti mitte ka USA, Kanada ja Austraalia.
Ajalooliselt ja kurtuuriliselt kuulu vad Balti riigid Lnde: nad kasuta- vad ladina thestiMcu, nende keeled
; ei ole slaavi omad, nende usk erineb venelaste'omast.
Sitalini ajastul kditati Balti rii- kidest ra vhemalt 200 000 isikut, kellest enamus hiikkus. :
EestiSi i Ltis ja Leedus toimub ve- nestamise protsess, rahva emakeel asendatakse ikka suuremal mral vene keelega.
Kaiks tstuslikult krgelt arene- nud Balti riiki. Eesti ja Lti kasuta- takse N. Liidu teiste osade huvides ja kigi kohne riigi loodusvarasid ekspluateeritakse armutult.
Rezhiimi surve ja fraskete elutingi-' ' mste tttu ,langeb sndivus Balti
riikides ja suureitieb alkoholi tarvita-, mine, kahjustades rahva tervist ning lootmi^vcimet.
TEADAANNI
Apostliku igeusu koguduse ju- lulaat on 21. novembril prast juma. lateenistust Peetri koguduse selts- kondlikes ruumes. Mgilaual rik- kalik valik esemeid, koguduse ksi- tringi daamide poolt valmistatud, nii endale kui ka kingituseks spra- dele juluks. Kohvilaud ja kpsised. Preester E. Lepik annab levaate Austraalia sidust ja kaasmaalaste elust Austraalias. Kik teretulnud.
Niguliste| kirik maseed s^jamrki
E r a noorsoot komisjoni algatus sel tohnub mtetevahetusie-htu ees- ti organisatsi(^ nide eshidajatega neljapeval, 18. inov. Tartu Collegeis algusega kl. 7.30 .
OTSIMISED
Sjakeerises kaduma jnud M I H K E L M U R E L
sndinud IL,mrtsil 1923 Petserig. Teatad?^ apdressil: Evald Pss, 170 Morietta Ave. Parma, Ohio 44134,
U.S.A.
HELSINGI jM.E.) - Tules kanna- tanud Niguliste kirik oli viimaseid sja mrke Tallinnas. Aas,taid see
, seisis kui tijmm tunnistaja mdu- nud sja rasketest pevadest. Lagu^ nenud plankaed sele mber ei takis- tanud phjakihti kogunemast, et juua pudelist ja iendada samas loomu- likke, tarbeid.: Arenev turism sundis amkivime teguitsema. Plankaed parandati,- kiriku seest puhaistoti va- risenud kivid ja muu rmps. Aegla- selt hakkasid remonditd liiifcmna. Lpuks saadi ka torn 'korda. Rahvas kneles, et ikirikust pidi tulema kord teater, siis piMi^lerii ja lpuks muuseum. Filmimehed kasutasid ki- rikut filmi Vurst Gaaljriel ehk Pi-
^ rita kloostri viimased pevadf' filmi- misel. Ka muid filme tehti kiriku lliistel. Toompealt pildisitatud foto- del torn krgus jUe taeva poole. Kuid mmgit valvet kiri-kus pohilid. Midagi ei ole siis imestada, et taoli- ne asi vis juhtuda.
Kirikute seisukord on muret ra- tav. Mni aeg tagasi varastati maal asuvast 'kirikust hinnalised grav- rid. Ainult juhuse tttu saadi need tagasi. Halliste kirik ples tielikult, kuna tuletrje ei tulnud igeaegselt ,'kohale. Viljandi Linnakdrikus on kohaliku .kaubanduse ladu, Tartus jlle kasu/tatakse kirikut raamatu- kogu fondide hoidmiseks jne. jne.
HELSINGI (M.E.) - Soome Tele- visiooni 2-ne programm esitas reedel, 15. oktoobril kohe prast pevauudi- seid pooiletunnilise Kbi Laretei kontserdi,'mis oli *Soome Televiisioo- ni toodang. , (
iKbi Laretei alustas Schumanm helidega Aulgang", jrgnesid Oho- pin Masurka Gis-molH" (ks 53-st Chopini masurkast, mille kohta Schumann on elnud ,;Nendes on kahurid peidetud roosidesse"), ArVo Pardli" .lflinate" ja ilipuks Fnanz Schuberti Es-duur imipromtu. Pala- de vaheaegadel KbdLaretei kneles muusikast, iseloomustades lhidalt esitatavaid heliloojaid ja nende teo- seid. Enne Arvo 'Pardi pala ,Aliina- le", mis klas 'Kbi Laretei estees eriti lriliselt ja kaumlt> Kbi La^ retei kneres Arvo Pirdi ,^redo" keelamisest Eestis ja Arvo Pardi le- 'kuuiamisest, kus vimud ksisid te- malt: ,iMis on selle loo poliitiline mte?" Ja Kbi Laretei ksib vaata- jalt: 0n sus muusika ohtlik?"
Lrilised pehmed helid, mis voo- gasid Kbi) Laretei vliurimaisete srmede alt meenutavad meile et s- gavalt inimlik ja kaiuitts vib testi olla vimumeestele ohtlik, kuna sel- line muusika tstab inkneste meele- 'uja innustab vitlema, parema elu poolest. Kogu kontsert oli lindista- tiid rahulikus kaunis salongi mil- js, kus mbritsev taust aitas kaa- sa Kbi Laretei meisterliku esituse nautimisele. Di tor i sissejuhatavad ^mjad snad rhutasid, et K. Laretei on sndinud Eestis ja saanud kuul- sust kogu maailmas.
Jb vaid soovida, et Kanada tele- visiooni vaatajad samuti saavad n- Jia suureprast esitust. '
PVK
Kardinal T. ooke milstas sja 10 diakoni New Yorgi St. Patricks katedraalis preestriks. Nende hul- gas oli ka i2-aastane Michael Sepp, kelle isa Elmar Sepp prineb Saare- maalt Srva poolsaarelt ja saabus pgenikuna^ USA-sse. Noore preestri ema on iiriane. M. Sepp sai New Yorgis katoUku alg- ja keskhariduse erakoolide kaudu, ppis secjrele Bronxi kolledzliis ja lpetas Queensi koUedzI peaainega filosoofia. Ta vanaisa, kes oli laevakapten, suri kditamise jrele Siberis, kommis-^ nistid kimbutasid ka ta vanaema ja isa, kes psesid ime kombel.
kokkutulek toinuib reedel, 26. nov. Tartu Collegel restorani ruundes M 7.3 ; Kik realistid teretulnud!
.-^ Kalmari leht ,,Barometeni*' ph in- tei^jueeriimd landilj luhan Tarvet/kes-le^ 2^^^ ses fimehena, nd aiga on end p- hendanud maalmiiseie. Nagu ta re- porterile on teiiiud, on ta elus leid- nud uued r t u s e d . ^
Juhan Tarve on ihu ja hingega an- dunud kunstile, milles ta pab eda- si anda kadunud maailma", tundeid pgenemisest Eestis|, heajd ja kuirjav
'i^ Innar ja Hilja Teose Montrealisit ' viibisid Rootsis. Innar Teose on he
. Inglise raadiokontserni teenistuses- insenerina. Abielupaar lks Kanadas^
' /se'-RxK)tsr&t.'; --j: ;. ifj' Erik Teose ja Liina Merilolaula- tati PortMdis 'SA^. Pei^ees, elektroonika insendr Torofttost on populaarse lauluansambei ,;P6sitHvi- sed Mehed" eestvei^ aja, pruui oe oriiakorda pianist ja muusikateadla- ne. Ta klastas mne aja eest Root- sit, olles Liilia Corradi kontsertidel saatjaks.- 1
Karin Noriio,n-<na Leinberg-Leino- la, klaveripedagoog 'Soomest, kes Tallinnast 1943 Soome lks ja on ol- nud Artur l e b a j a Helmi Betlemi pilaseks, klastas Torontot. Ta elab Poris, ttades sealses konservatoo- riumis, abikaasal on plastitstus.
tnab
King Street West, Sulte 190, Toronto M5H3M1 tel 364-1135
htul tel. 925-6812
E.KJK. Kunstikeele (tulevikus Eesti Kunstimuuseum) on kingitud mdunud aasta joksui jrgmised ' kunstiteosed: ,
Hilda Rtsep (Middle Island, New York( kaks td: Tants 1, Tants II. Monika Uuesson (Toronto): 8 offset trkki. Pr. Kingissepp: 4 joonist Andres Kingissepp'lt (Toronto). Emil Eerme (Toronto): 103 eksliib- rist-valimik. Ed. Valtman (USA): 2Q: poliitilist karikatuuri: originaalis li- saks eelmistele 15-le. SjKeron: Abel Lee (Mapie, Ont.) Algonquin Park. S. Kersoii: Oswald Tiihmase (Toron- to) Abstraktne linn. berta Pehap: Eric Pehapi kaks td, Lind ja Vaa- de minu aknast. Hr. Aarelaid (Taa- nist: Ella Ilbaku portree kunstnik Kunwallilt. Herman Talvik (Roo^ si): 19 graafilist td. Peeter Sepp (Toronto): Klatnav.
Eelpool nimetatud 'kunstiteoste ar- vel on Kunstikogu ldarv, ligi 200 teost.
Kesolevaga avaldab EJK.K. Kuns- tikogu toimkond kigile kinkijaile oma sdamlikku tiiu. '
'MAI JRV2, E K K Kunstikogu 'hoold^dja
DEBBIE KEHKLA, bihooldaja TIINA HVEL, sekretr .
26. oktoobril algasid Londonis fc- hapea'lse iBesti seltsi korraldusel ;va- baharidtislikd loengud. Asukohlcs on mugavad Redeemer luteri kiriku ruumid Wellingtoni tnaval
.Esimeseks loengu pidajaks oli He- ritage London Fouridationi esinaine Eha Einola, kasutades oma ettekan- de tiendamiseks valguspilte. Ta andis levaate Londoni' vanematest ehitustest ja nende silitamise vaja- dusest. ,iVanemtel ehitustel oh th- tis koht uuemate ehituste keskel. Va- nu maju on kll kerge lammutada kuid mitte enam UTjesti les ehita- da." Loeng veti vastu sooja aplausi- ga enam nooremasse plvkonda kuu- luva referendi tnamiseks. Prast vesteldi kohvi ja kpsiste juures! mlede eest oli hoolitsenud pr. L90- ne. -
Jrgmine loeng toimub teisipeval, 30. novembril -kell 7.30. Sel htul k- neleb eesti rahvakommetest Valdek Lenk, keda abistavad Mai Leiik nb^ ig Mai ja Hani Radvee.
Vikene Londoni Eesti Tiendus- kool, mis vahepeal nis hingusele minevat, te^^tseb edasi tnu Tiina Hansenile. Tema juures pib 4 eesti noorto''; '
N i
