,Mm E k " w, SO (1711) 1982
eMilE E L i " OUR LIFE" BHmm W@@hl^ o Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd. , Esto- mkn House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 Tel. 466^951
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B . Prming, 473 Lhmann Dr,, Mew Milford, M . J . , U S A . T e l . {201)62^773.
,3EIE E L U " vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada Tel. 466^95L
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. k l . 9 hm. 5 p . l , esmasp. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 ., laup. k l . 9 hm.
p.l. MEIE E L U " tellirarshinnad: Kanadas l a . |34.00, 6 k. $18.00, 3 k. $13.00; USA-sse 1 a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k. $14.00; lem^remaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k. $14.00. KiriposJilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. 111.70. K i - r i - ja ohupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. hu- .postilisa iemeremaadesse:. 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o , ksiknumber .65^ Kuulutushinnad: 1 toll hel veerul: esikljel $5.00, tekstis $4.50, kuulutuste kljel $4.25.
p r o t s e s s 0 *
Uus orkestrijuht.
Keemiline sda kerkis esmakord* / ^It pevakorrale esimeses maailma*
sjas i Tuultest kantuna vabastati mrkgaase nU Vend kui Saksa poo- lelt ja sellega paral^eeriti veosasid mlemilt poolelt. Kuid tulemused olid masendavad ja see praktika l* oetati mningate kat^ tetuste jrele. Vhemalt sja kaotanud tsaari Ve- nemaa i^is selleks sjaks ettevalmis- tatud olevat, sest m^MIised hulgad gaashnaske titsid mahajetud sja- veladusid. seda ka Esti. Vis ar- vata, et Genfi konv^tsSoon lpetas keemia kasutamise vitlvate poolte vahel;;'--, :>.:
Vah ged paislund lugiematuid kordi. n- wgaaniline keemia on arenenud iga^ suguste vimalusteni. Sellele lisaiv dub orgaaniline keemia ja kui k i i ^ avanevad laboratooriumide uksed, siis ei tea inimkond praegu, millste
> liaigute ja hdadega tuleb tegeniistt kha. Kuld kik see on alles labora- tpriumite kapseldiises --^ nneks. Ki
^^^^^ pa- sfus maailma elanikkonna kohale, siis
r on see hirmsani kui aatomisda; Sest aatommrsd katavad vaid kindlaid sjalisi paikkondi, kuigi omajagu mrgistavadte/V^^^^^^
^. y:-ms^y s i i s teised keenlised mrgis- V tused on piiramata ja nende vastu et
.; /^-tuiita.^^^^^
Nd teatas SA} vlisminist^ Gedffge Shultz, et ma|dhn asub njii ,Mlase vihma*^ ohi^, millist on
tuste kohaselt on ,Jcolla3e vihma" tulemusel surnud umbes 10.(HH} uni- mest.
Tegemist on bioke^nilise sadestM- sega, mille tulemused elanikkonna- le on surmavad Ja piinarikkad. See tekitab inhnnahal vesirakke ja sise- misi verejooks kuni inimene sureb.
U$ ksutuses on kaks nukogude gaasimaski Vitluste piirkonnast, mis sisaldavad' kneali olevat kemikaali. ,,IColIase saju" ksimusf oli ka Britt parlamendis kn^ all, kus nuti, et antud mrkgaasi pidev ksutamine nuab selle kasutamise hukkamistu rahvusvahelisel areenil. Olukord nuab ldist rahvusvahelist keeldu selle mrkgaasi kasutamise vastu.
JCuigi selle nirkgasi kasutamine on teada olnud juba paar aastat; on ometi sellele piihendatud tagasihoid- likku thelepanu. USA onia suurte rahaline ressursside juures on pal- ganud ainult kaks vaatlejat tendite otsinguil ja kumbki neist ei ole kee- miaal eriteadlane;; Need spetsialis- tid ei ole kunagi tunginud AJfganista- ni ega teistdekaug-ida aladele,^ e^ rikkalikumat tendusmaterjali kogu-, 'da. Andmeid hangitud ainult p- getiikelt, :lissiks ;lmheld nimetat^^^
Igakord kui meid rahvuslikul rin- del tabab mni kaotus, muutub s- da raskeks ja kordub ksimus, ku-" hu me suundume ja mis meist saab? Jrjekordseks kaotuseks onVarra. ku .iutulehfe" toimetaja-vljaandja Hebio Riga mrkus selle Warkwort- his aastaid ilmunud ajakirja 1982. a. sgisnumbri 95-ndal lehekljel, t see vihik n Varraku tegevuse lpp". Kuigi alles hiljuti Torontos kiideti eestlaste rikkusega> ei pidanud need jukad' vajalikuks ega vi- malikuks kulutada aastas paarikm- met dollarit, et psta meie rahvus- lik au vhemalt he ldsisulise ja mahuka ajakirja ' nol Ameerika mandril. Kik mida vljaandja ja toimetaja sairis isikus tasuta aas- laid rabeledes lootis ja ootas, oli te- gelike kirjastuskulude lagasisaami ne, muud ta ei oodanud. V
Allakirjutajal olevail andmeil o l i Varrkk" ^(hiljem ;,iVarrak Jutu- leht") meil ainukeseks omalaadseks ajakixjaks, voilcs telda ^ajakirjaks ikigile" n i i sisult k u i ka kaasalmi- se vabaduselt, kuna t a ei seisnud hegi gru|>i ega piiritleid poliitilise dogma teenistuses. Ta teenis vaba sna kige! laiemas mttes, vaba kommentjri, andes ruumi ajaloolis- tele ja i)<>liitilistelev ilu- kirjandusele, diskussioonidele, infpr-
spetsialis- matsioonile iileiriaailmses u l a t u s ^
Selline passiivsus USA ja ; demokraatlike maade poolt on ties-
ti lubamata js^ ntaksab Mtte kom- i munismi valduses olevate rahvaste heaolus, kui kshnst ksitada kige tagasihoidlikumal pinnal. Kuid need- ki Schltzi poolt esitatud tagasShoid* likumad nited nuavad tit thele^ panu ja vastuseisu rahvusvahelisel pinnal Moskva barbaarisetele vahen- ditele viimase r^VMsvahelises agres-
kui ka ajaviitelilsele ja pedagoogili le sisule. K i u arvestada ksiknumbri lelieklgede tekstitihedus ja lehekiil- gede arv (96 numbri kohta) sellelt suurelt fprmaadilt (20 x 26 sm, s.o. 8 X 10 tolli) niber tavalisele raamatu formaadile, siis moodustab iga 5 dol- lariga mdav number endast ca OO l^Chekljelise raaniatu trkistest odavaima. I
meie
av4|tatud Nukogudel Liidu vitliis- 1es|olevs Afganistanis; Schltzip^ ras^sdistiise N^ogude Oidu vas t,|kelle ved vitlevad Afganistani rebellide vastu. K|uid sama dokumei Juhib thelepanu ka laosessse j S^anibodzhasse, ks on sama k m i - krtininda aastat kjikitatud;^^ :
liisnisiniinntiiiniaiiinEiintHinin^^^
OVER 50 Y E A R S OF G M S A L E S AND S E R V I C E
ja rentimine 291.50S4 ; 423-5716
Millest kneleb nit. selle ajakirja viimane number? Informatsooni osas: pres. Reagani fo^tokoopias kiri Baiti Vabadusliidule, Tartu likooli 350. a. jubei, uus E. Vabar. konsul New Yorgis, eestlaste arv N . Vene- maal, Poola olukord, Liibanon, vene- lased Aafrikas, Orja^rg ja ca 30 teadet n iisks le 15 lehekl- jei; Artiklitest; ,yMeremehed sopmus- rongil", Mida le i t i 'Peipsi taga, Ini- mene j loodus, Tartu rahuleping, Leedu j a Lti, UNESCO, Ted j a ' teed, Sajandi suurim roim, Kaasko. danikke meenutame j ne. j ne. Ilukir- jandusest: M a i l Knnapuu ,,!k-
sindus". Luuletusi jne. Illustratsioo- ne tubii 90! Tuntumaist kaast^ Ustest selles .numbris nimetagem V . Obetit, Hans Kaurit '(Karjamtle- mise sissemurd"), Hans Koset, L ix Laansood,.L. Koobast, M . Knna- puud, Minnestet, Ti iu ssarit j.t. K- nesoleva numbri koostamiseks on toimetajal tulnud jlgida pidevalt
. vhemalt 1015 ajalehte ja ajakirja,' kirjade kaudu informatsiooni han- kimisest knelemata.
Meenutades mpriiiigaid meid juba varem raskelt tabanud kaotusi ( K i r j . Orto ja tema ajakiri, kirj.Kultuur", E. K i r j . Koop. toodangu langus, vrske laste- ja noorsookirjanduse vljandmise katse nurjumine E. Koolitoimkonna algatusel USA-s, korp IRotalia kirjandusvistluste ja
: ;jKoduraamatu" lebarin jne.) j a nd vrskelt nendele liituhiit, tuleb t- siselt ksida, milline; on see tee, mi - da vaba maailma mnusid maitsev eestlaskond arvab olevat ige kasu- tada, et (1) olla kuidagiviisi rahvus- likult vhegi vrdne orjuses vitle- va kodueestlasega, (2) kuidas kavat- seb t viljeleda meie oma ralivus- j a vaimset kultuuri, mis kodumaal on pidevas- ohus j a millest nd isegi enam trkis-niteid ei pse ln- de? Jukusega" kelkimine iiing he vite tpnide, ^ et eestiaineljste loengute asemel. Vancouveris vi- nuks parem ehitada avara tahtsu^ randa^ ja baarirumiga Eesti maja, ef v i i htki rahvast tema vabadus- vitluses edasi ega tsta teda vaba- qusiguslike, hulka. Thi kest ei i- gusta vabadsnudlust. Seda teeb peamiselt j a ainult vaimse enese- teostuse intensiivneSsisu ja ulatus. Sellele kahjuks on antud ,,VaiTakuf* silitajmise minimaalse kulu asja- tukstunnistamisegay jrjekordne va- lus tagasilk,^mis| ei jita lhemas tulevikus avaldamata oma mju meie teistele ritustele ikui k a rah- vusvahelisele mainele. Rahvuslik t i ole rindapaisutja ksik lli ke- tis, vaid ketillide terviklik tugevus. Oma ajakirja ku i he lli sellest vljaheitmirie ainult aastas paari- kmne dollari sstmiseks thendab selle keti katkestamist. Asendavat lii- l i ei ol'e kuski si lmapiiri l ja kui juih- tb veel leiduma kergeusklikke kat- setajaid, siis on kindel, et neid ^seiklejaid" ootab sama saatus. Ole- me kaotanud tki oma teest ja nost.
Kanada ajakirjandis pevaprob- leemiks on ksimus, miks valitsus d vtnud kohtulikule vastutusele iar vai likooli professorit Hugh Hambletoni kolm aastat tagasi, M selgus tema splonaash N.- Liidu ka- suks. R C M P isegi hoiatas Hambleto- ni, kui ta kavatses sita puhkusele Inglismaale, et tda vidakse seal ar- reteerida.
Hambleton vahistati' ja nd ta misteti 10 aastaks vangi Inglismaal. Kohtuprotsess ti avalikkuse ette IK latusi suurest spiooniskandaalist, m i - da Kanada valitsus ei lugenud kl- laldaseks, et Hambletoni kohtuliku- le vastutusele vtta. Hambleton ise on seletanud, et temal on olnud kon- takti paljude Kanada krgetel koh- tadel teenivate ametnikega ja seep- rast teda kohtulikule vastutusele ei veta. .
Ksimuse peale, miks ja mida va- litsus varjab, seletas kohtuminister Kaplan, et selleks ei olnud kllalt alust. Ometi ol i valitsusel teada, et Hambleton kis Moskvas, erilisel spionaashitreeniftgul, o l i htusgil K G B lema Jur i Andropovi juures. Temale oli pakutud raha, et ta viks pseda Kanada parlamenti j a kige selle juures lasti teda Kanada v- lisministeeriumi lesandel reisida mitmel pool vlismaal, hoiatusega hoida eemale Inglismaast.
' Mnes teises riigis sellise spiooni- skandaali tagajrjeks oleks valitsus
tehtud av Gouzenko ni ei teh ja hiljem
kukutamine. Kanadas vaevalt seda
juhtub, nagu arvab J o r o n t o Sun" juhtkirjanik.
Vene spioonide soosimme algas Igor Gomenko ajal, kui . tema poolt
/astusi ei tahetud uskuda, poolt antud informtsioo- ud avalikkusele teatavaks see informatsioon ,,lks
kaduma". 'Endine Kanada peaminis- ter Lester Pearson mbritses epd vasakpoolsete smpaatiatega ametni- kest j a ruttas kaitsma endist kom- munistliku partei liiget Herbert
' Norman'i ku i see o l i avastatud USA CIA poolt kui vene spioon.
iSeitsmeknmendates aastates kap- ral Frank Sale K G B agendina seadis Kanada saatkonna hoonetesse Mosk- vas, Pekingis ja sjavebaasi Une- Saksamaal mikrofonid knede pealt- kuulamiseiks. Ta tunnistas oma tege- vust, vabastati sjaveteenistusest, jeti karistamata j a saab sjave- pensioni.
1979 a. vahistati USA pi i r i l K G B kolonel Herrmann kes opereeris K a - nadas ku i pressifotograaf j a saadi Hugh Hambletoni spionaashi jlile. Protsessi tema vastu ei alustatud Kanadas, vaid Inglismaal, kus t a ar- reteeriti puhkusele sites. Kanada
\.
Euroopa julgeoleku Ja koost J- relkonverents, mis algas 1981 aasta sgisel ja kahel korral katkestati, jtkus 9. novembril Madriidis. Presi- dent Reagan oli algul USA esindaja- te saatmise vastu; aga NATO liltlas- riikid& soovil otsustas ta veel kord teha katset Venemaad ja ta ^ riike siuidida titma Helsingi lpp- akti nudihisi inimiguste ja teists rahvaste vabaduse osas.
Mned ndalad enne konverentsi algust, teatati Moskvast, et Helsingi Konverentsi miiiguste: rikkumise jrelvalve j teatavaks tegemise grupp on Venemaal lpetanud oma tegevuscv Selle, grupi lpp-dokument kannab nime Dokument 195" ja teeb teatavaks n.n. Helsingi Konve- rentsi lppakti tegevuse jlgimise l- petamise. See dokument anti vlis- reporteritele Andrei D, Sahharovi naise poolt. Sellest grupist n orja- laagritesse saadetud 18 lget ja ko l - me viimase liikme vastu on alustatud kohtuprotsessi Sellises olukorras Heissingi tppkti jlgim:(se grupp Venemaal ei saavat enam tegutseda. Viimane dokument iihtlasi tegi tea- tavaks, et ka teistes vabw:iikides" olevat kik Helsingi konverentsi lppakti valveorganite liikmed van- gistatud.
J O H A N N E S K A i F ,
ard Ave. E. , Scarborough, Ont. M I S 4L9'
Toronto likooli haldusamet ja Un gari keele j kultuuri teaduste ppe- tool kutsusid dr. A3o Rauna pidama Milallslengut; Loeng, mis sai sooja vastuvtu osaliseks, tohnus Croft Chapter House ngusas saalis. Kohal oli umbes poolsada kuulajat.
Loengu teemaks ol i Soome-Ugri rahvad Nukogude Venemaal, Soo- mes, Ungaris ja mujal, ning nende
''praegune olukord ja tuleviku vlja- vaadete jmals keele ja kultuuri sei- sukphalt. Loeng o l i esmajoones st-- tistiline levaade soome-ugri keelte silumisest, $tatistilistel andmetel on soome-ugri keeli knelevate rah- vaste ldarv psinud viimase 50 aas. ta jooksul peaegusarria, kuigi mned viksemad keeled on peaaegu hvi nenud. 'Niteks oli 1939 aastal itigeri keel le 15000 inimesele emakeeleks kuid juba 30 aastat hiljem langes jn-
. geri keelt knelevate inimeste arv alla tuhande.
E r i t i thelepanu ratav' on Vehe^ maal elavate soome-ugri rahvaste mberrahvustumine. Statistika ni
tab, et aladel kus soome-ugri rahvad on jnud vhemusse on noorema generatsiooni emakeele oskus pide- valt langenud; k u n a statistilised andmed ei vi ita rahvaarvu kasvami- sele vid kahanemisele, siis vib ole- tada, et soome-ugri rahvastel saab olema oma emakeele silitamisega tulevikus veelgi suuremaid raskusi kui senini. .
Peaprobleemiks on ja jb ametlik venestamine ja linnastumine mis l- hub hiskondlikku htekuuluvuse tunnet ja rvib emakeele ppimise vimalused/ sest eriti silmatorkav on emakeele oskuse arvuline kahane- mine linnastunud nooremas generato sioonis. .v.v - ''''J'-'c/
Tunniajalisele teaduslikule, anal- sile jrgnes kohvijoomine ja tunni- ajaline laudkonnavestlus mis pakkus vimalusi mitmekesiste keeleliste ja kultuuriliste ksimuste arutluseks. Dr. Rauna loeng oh teaduslikult tp- ne ja asjalik mida kuulajaskond jl^
' gis huvi ja nud"
N i i siis omal ajal Helsingis suure fanfriga Ameerika presidendi Fofdi , Kanada peaministri Tnideau ja E u - roopa riikide juhtide poolt alla kkv- jutatud lppakt on Moskva kava jrgi oma Iconiuliku lpuni judnud. Moskva on saavutanud oma eesmr- gi Helsingi Konverentsi lppakti a b i l les leidnud dissidendid ja need kahjutuks teinud Teiseks, .venelaste arusaamise jrele, on Helsmgi lppr akt, puuduva rahulepingu asendaja- na, kinnitanud teiste i ro^vqc . +o - -^ '^ . tmised Moskva poolt I t maailmas- j a a j a l V -^ '/-^ ^
Venemaa salapolitsei on alati t- tanud edukalt provokaatoritega. Ta- valiselt lid iprvckaatorid/ vene omad inimesed, j nd aga esma- kordselt kasutati Ameerika, Kanada ja Euroopa maade riigijuhte, kes andsid dissidentidele julguse avali- kult oma mtteid ^sitada.
Venemaad lndike phimtete jr- gi vabameelsemaks muuta. Nad Olid kik suursuguse pritoluga, ^nagu vrstid Wolkonski, Obol^nsky, Tru - betskai, Tolstoi jne. Vangikongides ol id nende jalad ja ked ahelatesse pandud, et stunnistusi vljapressi d a . . . Ja siis kolhutav^ hukkamine 13. juul i l 1826 aastal. Iga ks pidi plvili laskma^ Siis timukas fpurus- tas mgaga p e a . . . kiskus unifor- mi seljast j a viskas mga ja sel- jast kistud imiformi plevale puu- r i i d a l e . . .
V i i s surmamistetut, tejsed mis- teti eluks ajaks Siberisse,) veeti ahe- lates j a srisrgiis Peeter jPali kind- luse ikirikusse, kus nad onia surma mineku hingepalveid p id id pealt kuulama. Selle jrele v i id i nad vlla- puu alla, kus seati ritta pingi peale igal silmus kaelas. Aga pink len- das mber j a poomisnrid katke- sid. ks^ Muravjey dekabristide Peterburi koondises, tles ohates: K a seda ei osata meie juures teha." Nad poodi ikka ja nende surnukehad jeti terveks pevaks ripptmia teiste hirmutamiseks. '
L I K V I D E E R I J A D Mdunud sajandi algul ^dkabris-
t id kui kurjategijad le i t i les pm- vokaatoritega ja nad hvitas Vene salapolitsei I l l -da osakoima lem Eesti parun krahv A. K . ' Bencken- dorf. T a ol i mi edukas dissidentide leseleidmisel, et tsa-ar tnutheks tuli isiklikult Eestisse Benckendorfi misasse ja istutas misa pargis mitmed pd, millede klge krahv lasi panna kuldplaadiikesed vastava tekstiga. ;
: Praegusel ajal leidis Helsingi Kon- verentsi lppakti_ abil dissidendid les ja tegi kahjutuks vene salapo- litsei K G B lem Jur i Andropov.. Ta tegi seda ni i edukalt, et nd p- rast punase tsaari Berzhnevi surma astus tema asemele.
K A I K A S
R I D A
Gerrard ja Leslierajonls; Helistada prast kella 6 htul, tel. 469-1281 kiifiid Wemerlt.
Moskva on kasutanud provokaato- reid oma d i s s i d e n t i d e lesleidmiseks ja kahjutuks tegemiseks palju kor- di. Mdunud sajandil, peale Napo- leoni ajastu lppu, tutvusid vene oh- vitserid demokraatia ideedega Prantsuismaali j a mujal Euroopas. Ajaloos on timtud tolleaegsed d i v i - dendid dekabristidena.
Eesti parun Rosen,.kes o l i valmis kirjutiuid moodsa kohstittsio^ Venemaa jaoks, misteti 1826 aastal eluks ajaks Siberisse. Sai hil jem am- nestia, judis tagasi Eestisse mnbes 1848 aastal j a rakis 13. juul i l 1826 aastal dekabristide karistuste tide- viimisest jrgmist: -
Dekabristid e i olnud mitte kur ja - tegijad, vaid idealistid,: kes tahtsid
Inglismaalt saadeti vlja N. L i i d u mereve atashee kapten Anatoly Zo- tovi Teda sdistati spionaashlvr- gu loomise katses Londonis. Inglise alapolitsei oli jlginud kapt.Zotovi tegevust pikemat aega. Tema tege- vsest informeeris salapolitsei ks thtsamatest rilgkmetnlkest,. keda Zotov tahtis vrvata spiooniks. Ela- nikud Londoni hes luksuslikumas linnaosas, kus kapLZotov oma pere- konnaga elas, teadsid jutustada, et otpvld elasid vga luksuliklt. Ihna ctteteataniat vis sinna sita alati Harrods kaubamaja auto ostetud kauba ratoomiseks. Kik teised pi- did selleks saama loa M . Liidu saal-
J i
Meie E l u " nr. 50 (1711) 1982
Vana-Andrese koguduse lastejulu pevakooli laste poolt Jeesuse st sandiis klaverisoolo Alar Petersoo' ter Ls'ide ja Toomas Orava pooli vana. P i ld i l : Joosep Alar Peters Orav ja JTnu Petersoo, kar jased- sepp, Heli Orav, Kathrin Hiir , Ta
O l u k o r d . . 0 (Algus esikljel)
Przetakiewicz mrkis, et^kas sja- seadus lpetalaikse vi mitte,; poola rahva olukord jb endiseks. Kom- munistlik kord ise on lhedane sja- seaduslikule korrale. Ta tnas linna-- pead ja kiki neid, kes kaasa aitasid konvere|itsi heale kordaminekule. L- pusna tles. Euroopa ikestatud rah- vaste Kanada komitee esimees dr. L. Lukss. Teadustajana esines Balli i Fderatsiooni president Kanadas pr. , Joana Kuras-Lasvs.
Resolutsioone konverentsil ei esita- tud vastuvtmiseks. Need pidi lp- | sustama Poola kahvuskongress Ka- nadas ja esitama valitsustele hiljem. Phapeva htul oli rahva kogune- mine raekoja ees smpaatia avalda- miseks jiSolidaarsuscle" knalde valgusel. ^ ' .
Juluvana klastas Toronto Eej hist julupuud reedel, 10. dets pisike Paul Sambla saab juluv
Ilmus Lennuvc
640 lk. k( Autor A. TINITS, kaane
Eeltellijail vimalus ktte sa laup., 18. dets. k phap., 19. dets. esmsp., 20. dets
Samas mgil piiratud j Hir
Posti teel tellides tshekk 1 Raamatufondi nimele, aad:
, Toronto, 0