/ ' i Meie Elu" rar. SO (1711) 198
Toronto eesti lilskoraias oif saa- mud tavaks, et T.E.S. Tienduskool avab oma julupeoga eeslastele ju- l-sessiooni. Nii sndis see ka tna- vu. Linud phapeval oli Eesti Mar Ja tis vanu ja noori> kes ootasid ei vusega julupuu-peo algust. /
Avasna, koos tervitusega, tles koolijuhataija Henn Rndva. .Jrg- nes hislaul: Et tulge, oh lapsed". Pastor dr. Allan Lauri julupalvuse aluseks oli tesna: ',;Au olgu Jiima'- lale krges!./ ' ja ti palves lapsi Jumala ette. Klas hislaul: ks roosike on tusnud."
paskoor esines lauludega :Ma ulen taevast levalt", ,;Pha " ja hoogsalt ,;Saanisit" ning -Talve^ hommik". Laule saatis klaveril lau- lupetaja Georg lital.
R. Ennisti ,iKik ootavad jule" esitas I kl. Kooli noorimad tenda- sid, et lapsed, lumi, julutht, ju- lupuu ja iga inimene .ootab jule ning igal on erinev phjus selleks ootuseks. Klaveripala ,Julukellad" vikeselt Toomas McConnonilt sobis hsti hisdeklamtsiooniga.
. Eriklassi (ingliskeelse) pilased kandsid heas eesti keeles ette 0. Ehaste Julu eel". '
Vike naerusuuline Katriina Kng mngis korrektselt kena S. -Sozuki. viiulipala iAndantino"' Teda saatis klaveril Viija. kl. pilane Kadri Sepp.
III kl. cipilased olid selgeks ppi- nud ja esitasid julgelt O. Ehakte vr- si Ngemta juluvana". Tubli esi- neja oli ka Peter McConnon, kui ta tle V. Kotkas^Kimbergi luuletuse ,Juluvana riigis".
Klaveripalaga Sonatina" esines II kl. pilane iKristi Rand, imida publik vga kiitis.
Poisid V klassist lugesid| kirju ju- luvanale. No, kll oli neis aga soo^ ve!, ks .poiss isegi.tahtis, et julu- vana tehku ka ta koolit valmis! Lbus oli kuulda suurte poiste soo-
y e : : v . r . - x .^Bagatelle in G minor" esitas kbt
vedi V a kl. pilane Heli Leesment suure vilumusega. E. Kalle Julu- r deklameeris ilmekalt VI b kl. pilane R. niingwortihl
H.; Leivati Me stame knlaid" kandsid ettei IV kl. pilased. Nad totasid knlaid ^sdata Jululap- sele, Eestilt, kodule, emakeelele ning Juluvalguse, armastuse vidule maailmas. \
Leida Pildi luuletuse Julutervi- tus Eestile" deklameeris VI kl. pi- lane Lisa Pilvet.
Peale lhikest vaiheaega jrgnes htu peanumber, nidend Vale ju- luvana", V. lmberg^Kotkase loo- ming.
Nidendi lavastas Ludvig Luide. Muusika oli Georg Iltalilt. Kost- mid Erma Selgelt. Dekoratsioonid ' Henn Rndvalt. Osalesid: isa Andrus (Kng, ema Tiia Pihl, nen- de ipojad: Ott ~ Thomas Olvet, Kutt - Heiki Altosaar, Mait Ivar Soe- ver, Mart ^Peter Roose, Priit Toivo Trass, Prt Alar Petersoo, Jaan Marcus Tamm, Juss Ken- neth Lees. Naabrite ttred: Janet Kivi, Pia Kori, Heli Leesment, Trina Lte, Lisa 'Novek, Kristina Nu, Kai
Rannik, Monika *lloose iKadri Sepp, Ellen Silm, Tamara Tambre, Lem- bi Veskimets. Vikesed mudilased: Katrina Kng, Maaja Leivat, Rita Lte, Alissa Puhm, Kia Puhm, Kris- ti Rand, Kairi Taul, Vaiki Taul.
'I^idend oli lbus ja omaprane. Keset nidendit kiitis publik vgeva aplausiga poiste laulu. Saalis istu- jat tundsid lbu soolakotist", ehk kahekordsest "juluvanast". Meeldi- va pildi pakkus" tantsukombinat- sibon rahvarivais mudilastest ja val- geist lumhelbeist. Nidend lp-. pes publiku hislauluga. Koo- likomitee esimeesHans Lupp tnas kiki kes julupuupeo heaks td tegid ja andis nidendi autorile V. Kimberg-Kotkasele, Ludvig Luidele, Georg Iltalile, Erma Selgele ja Os- kar Haamerile jululille. Jululille sai ka juluvana.
JULUVANA Ilmus juluvana (aiias Alfred Kel-
der) publiku ette. Ta kneles petli- ku jutu, kuidas ta Parry Soundist tulles oli jtnud pdrad sinna: ja maanteel oli ta vetud autosse. Au- tos olnud aga poiss, kes eesti keelt vaevaliselt oskas. Folsri ol- nud piinlik oma puuduliku (kee- le le. kull aga petanud teda: pi lugprria, loe, loe! Poiss saanud ise- enesest ja laiskusest vitu, hakanud ppima. Varsti olnud lugemine nii selge, et nd lugevat ta alati /ka eesti ajalehte. Muidugi olevat prae- gu kik poisi kodused ja sbrad li- malt nnelikud ja rmsad selle le, et poiss loeb eesti keelt.
'Suur hulk hid lapsi, kes juba lu- geda oskavad ja kes tulevikus luge- ma hakkavad, ootavad juluvanalt pakke". Juliuvanal ja abili^stel olli
,MeieElu"nr. 50 (1711) 1982
AASTAPEVA Me tname annetajaid, osavtjaid
ja abistajaid, kes aitasid kaasa Eesti Abistamiskomitee Kanadas ja Eh- tare" ksitringi loterii heaks kor- daminekuks.
' Jrgmised loterii vidud on veel vlja lunastamata: tumeroosa: IS^ 4, 46, Hlla: 20, 85, 25, heleroheline: 12' 10, oranzh: 57, 10, beezh: 18, 10, 53. Neid saab ktte Ehatarest"i. A. Kop-^ peU kest. i
Samuti tname skautmastereid S. Kaske, E. Runget ja gaiderit E. Ruu- get, kes nitasid meile 8. dets. video-' lindilt Hbejrve laagrit Muskokas, 1982. ^
Sdamlik tnu! seik julumeele- olulise kava eest.
Morman Rantammi relikontsert I ,
.,MEIE ELU" lugejad, rge unustage o m i spradele soovitamast
M E I E ELU"
Moaitreali Eesti Akadeemiliste or- ganisatsioonide hisel korralduse! toimunud Alma Materi peva aktus koo Tartu likooli 350 aasta tht- peva thistamisega oli elavaks rah- vuslikuks kokkutulekuks, mis leidis rohket osavttu Ja thdepanu.
Juhatatuna sisse Ylo Ojamaa ava- snadest, esitas dr. Alfred Kurlents pikemi aktusekne. Tema mekas levas^de Tartu likooli ajaloost an- di elava pildi nendest aegadest, kus eestlus arenes lbi saksa ja vene lUi- kolide j^ liasvas sealt vlja tuge- vaks rahvuslikuks haridustempliks, mis omakorda andis oma panuse ka rahvusvahelisele teadusele.
Aktust kaunistasid meie noorema- plve muusikaju Ingrid Trki kla- verisoolod ja 'Kalle Viirese dekla- matsioon. Ingrid Trk esitas Claude Debussy Sarabandi" ja Kaljo Raidi Jooksvad paarid" ning Kalle Viires oma deklamatsioonis Johann von Goethe Fausti monoloogia"^'- .. Selle thtpevaga seoses on alati olnud ka teaduslikkude vistlustde kori^aldainine meie rahvusest lipi- lastele lemaailmses ulatuses, et er-
tkk t pakkide jagamisega, kuid ilma ei jnud keegi ning koju side- ti ilusate muljetega julupeost.
H.L .jiisutada meie haritlaste jreielcasvu huvi teadusliku aineksituse vastu emakeeles, kesoleva aasta vistlus- tde hindamisel ahitoakomisjon koosseisus dr. Alfred Kurlents, dr. Martin Phvel ja petaija Heino Laa- neots li leidnud esimese auhinna 500 idoUiariit vriliseks iMontreali noore Ain Vaose vaga heas eestikee- les kirjutatud levaate Waterlco la-
..hingu; teenaal.,'.; Selle auhinna leandmisel dr.
Kurlents kuulutas vlja k jrgmi-J
sed vistlustd' meie lipilastele teemadel ^Mningaid aspekte Ee&ti Vabariigi 65^astaset ajaloost" ja ^Erialalf.ne uunimus vabal aijieva^ Mkl". Selle vistlust sisseandmi- se thtpevaks,on 1. november 1983 ja ksikasjalisem informatsioon saa- detakse vlja meie a^adeenlistele organisatsioonidele ja meie ajakir- jandusele lemaaUmses ulatuses.
Selle kokikutuleku lppsna lausus Epp Luik ja lauldi hiselt Eestd hmm.
lULUFHAD MONTREALIS ' Julurs Montreal on annud pi-
duliku tagaphja ka meie julueelse- tele kokkutulekutele Montrealis. Ju- hatatuna sisse Montreali Eesti Pen- sionride Klubi .poolt klubi pere kogunes oma julupuule mdunud reedel ja jrgmisel peval. Jaani ko-
, gudus korraidas laste-julupuu kok- kutuleku nihg Montreali eesti skaut- likud noore4 peavad meeles oma tra- ditsioonilist metsajulupuud oma su- vises laagripardiiisis Lttemel. Selle sndmusega on alati okiud seo-
. tud ka sellised julurmud nagi^ suusatamine, milleks ltteme laa- ned ja nlvakud on alati olnud ideaalseks paigaks. Igaks rrieie noortest teadagi peaib hoiditna nd pialt, seks ajaks on sadanud kllaldaselt lund. Detsembrikuu al-
^gas^ Montrealis ja suuremaS' osais V Qebecis rekordilise kuumalainega
ja k need suusa^ed, mis olid val- mistanud juba kunstlikku lund kaotasid selle uuesti. Ja ka Montrea- l i linn ja meie juluehted meie kod^t de mber i/ajaks lund julude eeh
,^HENN:RVO
Etobicoke UJumisklubi traditsioo- Mlsed rahvusvahelised ujumisvist- lused, nimetusega Etobicoke Inter- national", toimusid 35. dets. Eto- bicoke 25 m ujulas. Nendele vist- lustele psesid osavtjad ainult tud Icvalifikatsiooniga ja vistli tonusid ihna vanusegrupi Eestlastest vtsid vistlustest sa; Cindy unpuu, Maria Lember, Hil- lar Laievool, Ken Ahlberg Ja Mar- tin Tamme Montrealist. Cindy un- puu tuli esimeseks ja vitis kuldme- dali 400 m kompleksstlis teate^ ujumises Etobicokel naiskonna liilnnena, tuli kolmandaks ja vitis pronksmedali naiste 200 ih rinnuli- ujumises, tuli e^ljandaks naiste 100. m rinnuliujumiises ja kuuendaks 400 m vabalt teateujumise naiskonnas.
Vistlustest vttis osa'75 klubi 524 vistlejaga, nendest 230 naist ja 294 meest. Osavtjaid hendriikidest oli sel korral palju rohtai kui eelmis- tel aastatel. Neid tuli isegi Floridast, Arkansasest, Louisianast, Califor- niast ja teistest osariikidest. likoo- lidest tuli kige rohkem vistlejaid Floridast 38, Michiganist 31, Laval U., Que. 27 ja Calgary U. Aita 23. Teistest Kanada likooiidest ili v- hem vistlejaid. Kokkuvetult: vist- lused olid tiskasvanuile ja hendr riikide ja Kanada tippujujate vahe- line.
Cindy unpuu visteldesi 400 m
kompleks stiili teateujumise Etobico- ke A" naiskonna liiikmena> ujudes eelviimasena, tuli esikohale ja /vitis kuldmedali. : 1) Etobicoke ,.A" 4.22,54, 2) niv; of Michigan 4.25,19, 3) Lavai UniV.^ Que 4.25,36/., ;
Vistles 27 naiskonda. Tuli kolmandaks ja saavutas proilks- medali 200 ni naiste riinnuliujumises.
1) DominiqueRoussy, Laval Univ., Oue. 2.34,03, 2) Anaie Ottenbritei Ajax AX;:. 2.34,49, 3) Cindy unpuu, -Eto- bicoke S.C.2;38,13.
Vistlejaid 56. Tuli neljandaks 100 ma naiste rin-
nuliujumises. : .... 1) Aime, Ottenbrite L12,20, 2) Do-
minique Roussy 1.12y24, 3) Kathy . Baid, Nepean S.C. ;il2,3S, 4) Cindy unpuu 1.13j92.
Vistlejaid 55;; V r Tuli kuuendaks 400 m vabalt tea-
teujumises Etobicoke ,;B" naiskon- nas, ujudes vihnasen.
1) Florida State Univ.. r 3.55,53, 2) North Yoric A.C. 3.55,61, 3) Eto- bicoke ,4' 3:55,75, 4) Ftorida State Univ. ,,B"| 4X)2,90, 5); Univ. of Michi- gan ,>A" 4.03,13, 6) Etobicoke ,;B"
^4.03,20.--V; Vistles 21 naiskonda. Vistlustel arvestati kaheksa esi-
kohta ja olid vga tasavgised Kaheksa parimat klubi: 1) Florida
University 1167 p., 2) Universt
Norman Reintamm on eesti muu- sikaspradele veel kllaltki tund- matu nimi", sest tema ppet on \ viinud teda kontakti peaasjalikult kanada muusikaringkondadega. Ome- ti on ka eesti muusikaarmasta- jail olnud vimalusi tema talendiga
^ tutvumiseks, sest ta on mitmel kor- ' rai' ln HamUtoni eesti koguduse poolt, ikdrrldatud kirikukontsertidel solistide saatjaks ja ka ise soiistin esinedes, saades 'kuulajaskonnalt kiitva tunnutuse.
Eelmisel suvel oli Norman Rein- tamm Seedripru Lastesuvekodus laagri abijhataja-kasvtaja, kus te- ma heks- lesandeks -oli ka kasvan- dikde laulu petamine. Seitsme Kunsti laagris, andis ta loenguid- di- rigeerimisest ja kuidas interperteeri- da Bach'i. Ettekanded leidsid hea klapinna. Norman Reintamm ppis orelit To-
ronto likoolis ja McMasteri likbo- lis Hamiltonis, miUe ta :lpelas B.A.Mus, kraadiga. Praegu on Nor- man end tiendamas dirigeerimise alal Inglismaal Londoni Musikakol- ledihis 'Norman del Mari ja Sir Da- vidWillcocksi juures. Samuti on ta dirigendiks mici Orchestra'le, hil- jutise debdiga BBC juures dirigee- rides Mhlcr'i 8. smfooniat. Ta on ka esirieniid dirigendina H;R.H. Prints Charles'ile.
Seekordne julueelne kontsert:' Peetri; kirikus annab ka Toronto mutisikspradele hea vimaluse tut- vude selle meie noore andeka talen- diga. Orelikontsert toimub E K K
'- kontertsarja esimese kontserdina' phapeval, 19. detsembril kell ^ 2 p.l. Peetri kirikus (mitte Vana-Andrese kirikus, nagu varem[ teatatud). Kae- vas n Bachi, Brahmsi, Hindemithi, Buxtehud^ ja Lizlii' helitid ning rohkesti juluprstf muusikat. f
MINGIT KOMPROMISSI I KOMMUNISTIDEGA
laiUlllllilillHIIIIillillHIIIIStllllNm^^
ty of Calgary 663, 3) Unlvfeity of Michigan 497, 4) Etobicoke S;C. 479, 5) North York A., 446, 6) Universi- ty of Laval 333. 7) Canadian Dolphin S.C.312> 8) Florida A.S.t. 216.
DRAIGNA
: Vale J r-:/--x;,.^ ^
SOBIVAID Jlim^O^ PEWTER HBEEHIED.ROOSTEVAB^ES^ KLAAS :KRK ' SERVIISID- KGITAlRBED SAUNf ARBEP '
: JUMJONAD/^ ^
SHPPi 279 Danforth Ave., Toronto, Ont.M4K 1N2 3^ 1 469.3886 Omanikud eestlased
-1-
Kanadas 30. aastapeva thistamise- ga Korraldas EKN juhatus reede, 3.
' detsembri htul Torontos Granlte CIub'i ruumides htusgi Suur-To- ronto piirkonnast valitud parlaiiien- diliikmetele, et infrmaalsel seltse kondlikul phmal neile lhemalt sel- gitada eestlasi hmillavaid probleem me ja taotleda nende siiifremat kaas- abi Ottawas Eesti vabadusvitluse huvides, htusgist vttis osa km- mekond parlamendiliiget abikaasa- dega konservatiivide ja liberaalide erakondadest, htust vttis osa ka kauaaegne eestlaste algatuste toeta- Ja Ottawas sen lator dr. S. Haidasz Ja eestlaste sbi^d Ontario provintsi- parlamendist Yuri hyniko (kohs.) ja dr. Tony Ruprecht (lib.). htusR koos arvukate snavttudega kestis mitu tundi. htusgi majanduslik klg kaeti eestlaste poolt osavtnud EKN juhatuse liikmete ja eesti aka- deemilistest ja 'majanduslikest ring- kondadest osa vtma kutsutud kla- liste poolt. Kokku vttis htust osa le 60 kanadlase ja eestlase.
htusk alustati lhikese palvu- sega praost A.Tauli poolt, htu s- navttude osas EKN esimees L. Lei- yat tervitas kiki osavtjaid, ja tut- vustas kanada klalisi j Eesti au- peakonsulit l. Heinsoo'd. Seejrele t tutvustas lhidalt EIK'N organisat- siooni ja selle eesmrke. Ta rhutas eriti - rahvaste enesemramise igu- se phimtete rakendamise thtsust eestlastele ja soovis selleiks k Kana- da' kaasabi L. Leivati humoorikate
). poliitiliste vahepaladega pimitud snavtule jrgnes tervituste rida pariamendiliiikmete poolt, milleks pariamendiliige Jesse Flis (Parkdale
' High Park) oli koostanud oma- poolse kava. Enda snavtus ta aval- das suurt tunnustust eestlaste tegev vusele ja mrkis, et olles ise .poola
- pritoluga mistab ta^hsti eestlaste pdlusi ja taotlusi eriti rahvaste: enesemramise ksimuses ja vaba. duse taastamiseks Eestile. Ta palus pariamendiliiget Aideen Nicholsoni (Trinity) ette lugeda peaminister P. E. Trdeau poolt saadetud kirjaliku tervituse. Selles peaminister avaldab oma tunnustust EKN tegevusele ja eestlaste panusele Kanada kultuuri- lises elus, olles siin Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustanud ka teistele. Veel tervitasid liberaalide poolt pariamen-
, diliikme<^ 0. .Weth^rhead. .(^carbord ' West) ja Ken Robinson (Etobicoke-H
. Laiceshore). BKU esimehele anti le Kanada phiseaduse proklamatsioon ja Kanada Inhniguste Deklarat- sioon ja J. Flis'i isiklik tervituspl^-
r
r
Tal 4I6/7.5
Rudi H. BchntMn
, K U S E M / On loomulik ja asjaoludest ting
tud, et likoblid hakkasid tekkimj suuremates, linnalistes ;keskustes kuigi nad 'tnapeval Ameerikas M geli moodustavad ise linrialised kei kused oma kmneisse tuhandeiss ulatuvate lipilaskoridadega. Sel pi hui pole keegi valinud asukohta eri; mbruse ehk maastiku ilu jrg Ometi OH just see viimane andnu mnelegi likoolile tema iseloomul ku ilme ja tundelise helluse tem Icasvandike hlgas. heks sellisele lemaailmse kuulsusega niteks d Heidelberg Nekari kaldal. Selle rc mantiseerimise on phjustanud ld selt tuntud ,,kh hab mein Herz i Heidelberg verioren../' ' - Niisiis yoolb Emajgi MunamJ
jalalt lbi Vrtsjrve j Tarbtust l Idasf.e Peipsi jrve. Muistendij
'"1 sai Vrtsjrv oma nime selles j , < Taara inimestele antud rlttsat pujit; vee kogu roojastasid, misprast tu
1,