^MeieEIu" nr. 50 (1711) 1982 ,>2eie Elu" m, (1711) mi \ ,,16. DEf SEMBRIS>;~ WUM)AY, BECEMBER M
X':*.':-:-:-.-:-:-'-?>
'7 ' / , ; ; , "
" ' ' ' ' ' 5
torman Reintammi
lorman Reintamm on eesti muur )pradele veel kllaltki tund-
|tu niniii^ '1 sest tema. ppet on bud teda kontakti peaasjalikult iada muusikaringkondadega. Ome- on ka eesti muusikaarmasta- olnud vimalusi tema talendiga imiseks, sest ta on mitmel kor-,
xAnu Hamiltoni eesti koguduse^ )lt korraldatud kirikukontsertidel
Ristide saatjaks ja ka ise solistina ledes, saades kuulajaskonnalt
l m tunnutuse. ielmisel suvel oli Norman Rein- im Seedrioru Lastesuvekodus
igri abijuhataja-kasvataja, kus te- hks lesandeks oli ka kasvan-
kele laulu petamine. Seitsme insti laagris andis ta loenguid di- leerimisest ja kuidas interperteeri"
.Bach'i. Ettekanded leidsid Hea' ^lapinna. ' . , ' Tormai;! Reintamm ;ppis orelit To- nto likoolis ja McMasteri likoo-
Hamiitonis, mille ta lpetas | A . M U S . kraadiga; Praegu on. Nor- m. end tiendamas dirigeerimise il Inglismaal Londoni Muusikakol- Izhis 'Norman del Mari ja Sir Da-
Willcocksi juures. Samuti on ta rigendiks Amici Orchestra'le, hil-
|tise debdiga BBG juures dirigee-. ies Mahler'i 8. smfooniat. Ta on
esinenud dirigendina H.R.H, Jints Charles'ile. [Seekordne julueelne kontsert' petrl kirikus aimab ka Toronto lusikaspradeleheavimaluse tut-: ide selle meie noore andeka talen- ja. Orelikontsert toimub EKK i l . mtsertsarja esimese kontserdina ihapeval, 19. detsembril kell 2 p.l. jetri kirikus (mitte Vana-Andrese |rikus, nagu varem teatatud). Ka-
on Bacl|i, Brahmsi, Hindemithi, ixte^ hude ja LJszli helitid' ning
fhkesti juluprast muusikat.
bitlllHItHlltiltlttitlllllllllllNIH in^ti^iiiiHiiiitiiuirimiQ
of Calgary 663, 3) University ,of fichigan 497, 4) Etobicoke S.C. 479,
North York A.C, 446, 6) Univeiisi^ lf.Laval 333. 7) Canadian Dolphin |.C. 312, 8) Floridk A.S.T. 216.
HARALD RAIGNA
hendiiises Eestlaste Kesknukogu Kanadas 30. aastapeva thistamise ga korraldas EKN juhatus reede, 3. detsembri htjul Torontos Granit Club'i ruumides htusgi Suur-To- ronto piirkonnast valitud parlamen- diliikmetele, et informaalsel seltsi kondlikid pinns! neile lhemalt sel gitada e^asi huvifiavaid probfe me ja taotleda nende suuiremat kaas> abi Ottawas Eesti vabadusvitluse huvides, htusgist vttis osa km- mekond parlamendiliiget abikaasa- dega konservatiivide ja liberaalide erakondadest, htust vttis osa ka kauaaegne eestlaste algatuste toeta- ja OttaWas senaator dr. S. Haidass ja eestlaste sbrad Ontario provintsi- parlamendist Yuri Shymko (kons.) ja dr. Tony Ruprtcht (lib.). htusg koos arvukate snavttudega kestis mitu tundi/ htusgi majanduslik klg kaeti eestlaste poolt osavtnud EKN juhatuse liiktmete ja eesti aka- deemilistest ja majanduslikest ring- kondadest osa vtma kutsutud kla- liste poolt. Kokku Vttis htust osa le 60 kanadlase ja eestlase.
htusk alustati lhikese palvu- sega praost A. Tauli poolt. htu s- navttude osas BKN esimees'L. Lei- vat tqrvitas kiki osavtjaid ja tut- vustas kanada klalisi ja Eesti au- peakonsulit I. Hemsoo'd. Seejrele ta tutvustas lhidalt E K I N organisat- siooni ja selle eesmrke. Ta rhutas eriti rahvaste enesemramise igU' se phimtete rakendamise thtsust eestlastele ja soovis selleiks ka^Kana- da kaasabi L. Leivati humoorikate poliitiliste vahepaladega pimitud snavtule jrgnes tervituste rida parlamendiliikmete poolt, milleks parlamendihige Jesse Flis (Parkdale High Park) oli koostanud oma- poolse kava. Enda snavtus' ta aval- das suurt tunnustust eestlaste tege- vusele ja mrkis, et olles ise poola pritoluga mistab ta hsti eestlaste pdlusi ja taotlusi eriti rahvaste enesemramise ksimuses ja vaba use taastamiseks Eestile. Ta palus parlamendiliiget Aideen Nicholsoni (Trinity) ette lugeda peaminister 'P. E. Trudeau poolt saadetud kirjaliku tervituse. Selles peaminister avaldab oma itunnustust E i K N tegevusele ja eestlaste panusele Kanada kultuuri- lises elus, olles siin Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustanud ka teistele. Veel
Jervitasid liberaalide poolt parlamen- diliikmed D. Weth^rhead .(Scarboro West) ja Ken Robinson (Etobicoke Lakeshore). EKN esimehele anti le Kanada phiseaduse proklamatsioon ja Kanada Inimiguste Deklarat- sioon ja J. Flis'i isiklik tervltuspla-
kat. Edasi kutsus J. Flis vlja kik konservatiividest klalised, el- des, et tervitus eestlastele on hine nii valitsusringkonna kui opositsio ni poolt. hiselt eldi eestlastele Tervist!".
Konservatiividest tervitasid parla- mendiliikmed Sinclair Stevens (Yoilk Peel) ja John GaI^ble (York North). Nende snavtud olid tera- vamalt kommumsmivastased', rhu- tades, et eestlased on orfta tegevuse- ga dnud r kanadlasitele eeskujuks*, et kommunistlikku hdiaohtu tuleb silmas pidada ja selle vastu vidfeMa. Meie kanadlased oleme selles j- nud hooletuks, elades endaga rahul
olus", tles J. Gamble. Konservatii- videst olid veel kohal G. Gilchrislt (Scarboro East)- ja D. Blencam (Mis- sissauga South)L
-Ontar io peaministri W. Davise poolt ja isiklikult tervitas Yuri Shymko, avaldades lootust, et kord Eesti on jlle vaba ja eestlased nau- divad samu vabadusi, mis on teistel rahvastel. Samasuunaline oli ka ter- vitus Tony Ruprechit, kes on mit metele eestlaste ritustele kaasa ai^ danud. Ta meenutas ka eestlaste ESTO '84't, kus thistatakse ka Eesti lipu 100-a/ juub^lilti Ta lubas oma kaasabi nende suurrituste lbivii- misel. Y. Shymko ja T. Ruprechll andsid le oma isiklilcud tervitus- plakatid.
Kavalises osas esines sopran nne Laikve kolme meeleoluka lauluga saades sooja vastuvtu osaliseks.
Ka .prast htuski vbiti veel tkk aega koos vabas keskustelus, kus oli vimalik parlamendiiilikmete- ga knelda mitmesugustes^ksimuS" les.
i@tlast@
7 Rlvervlew Gardens (Bloor-Jan Subway Stn.) Toronto, Ont. MIS m
Kui peale II maailmasda hakkas eestlasi Kanadasse saabuma, oli s- na loomulik, et varsti alustasid ka mitmesugused eestlaste organisats sioonid tegevust, ka siis vajaduste jrele nagu abisitamisorganisatsioo^ ' md> vi viisid teatud huvia)acl ja kutsumused inimesi kokku.
On' organisatsioone, mis on' pslp nud vahvasti tnapevani, on neid, mis on lakanud tegutsemsnst ja m ka neid mis hilisematel aastatel gutsemist on alustanud
Kikide nende org-ide tegevusest on jrele jnud materjaale. Proto kolle, aruandeid, albumeid ajaloolis- te fotodega. Vib olla on eestikeel- set kirjandust, heliplaate, helilinte, kike, mida enam keegi ei hoolda juhul, kui organisatsioon on lpetsip nud tegevuse.
Ka alles tegutsevate organisat- sioonide dokumendid on tihti laiali endiste esimeeste, sekretride, laeku- rite ktte jnud. Rohkesti on ehk juba kadtunagi linud. Seda ei tohi, meie, eestlased lubada. See on kik meie eesti rahva ajalugu.
Eesti Liit Kanadas (Estonian F&> deration in Canada) kui kultuuro^ ganisatsioon kust kasvas vlja all- organisatsioonina Eestlaste Ajaloo- komisjon Kanada,s, on alustanud aktsiooni nende materjalide kogu- miseks ja koondamiseks Eestlaste Keskarhiivi Kanadas, mis asub To>
(DHSiiBiiBiiiiioiiiiiinDueliDMiniiiioiiaiiBiiQnDiiDnaiiiDiiaiianoiiiiiiiiiiauQiioiiiuiaiiQiioumi^^
uoiiDiiaiioiiiiiaiisiioiiBiiQiioiioiiaiiaiiBiiaiiDiiiiiiaiiBiiBiioiiaiiBiigiiQniiiaiioiiiiiiitiiDiiQiitii^
On loomulilk ja asjaoludest tingi- tud, et likoolid hakkasid tekkima suurematesi j liiinalistes keskustes, kuigi nad tnapeval Ameerikas sa- geli moodustavad, ise linnalised kes- kuseid oma kmneisse tuhandeisse ulatuvate lipilaskondadega. Sel pu? hui pole keegi valinud asukohta eriti mbruse ehk maastiku ilu jrgiv Ometi on just see viimane andnud
! mnelegi likoolile tema iseloomulik ku ilme ja tundelise helluse tema
" kasvandike hulgas. heks selliseks I lemaailmse kuulsusega niteks on
Heidelberg Nedkari kaldal. Selle ro mantiseerimie on phjustanud ldi- selt tuntud Ichhab mein Herz kl Heidelberg verloren..." *
Niisiis voolab Emajgi Muname jalalt lbi Vrtsjrve ja Tarbatust l-, ^ '^idass-e Peipsi jrve. Muistendi jr-
sai Vrtsjrv oma nime sellest, et Taara inirjiestele antud ilusat puhta-
, . vee kogu roojastasid, misprast tuli
O (J <D
suur pilv jrve khale ja viis sealt puhta vee ra, nn et vaid virts jrgi ji! (Jrve oli asjaoludele vastavalt kutsutud ka Vltsjrvks vi Virts- jrveks. Oma jooksul on jgi liga- tud pooleks Tarbatus Doipatis Tartus sinna Katariina II poolt j ^ - voogude taltsutamiseks" ehitatud Ki^ visillaga, mida nd enam pole. See oma vgevate sillasammastega moo- dustas nagu tammi, nii et jepind pealpool silda oli pisut krgem, mis oli silmnhtav eriti kevadiste suur- vete ajal vi kui keegi rabeles ta- gasi suda, kes oli :kerge paadiga isillast allapoole sitnud. Seda juhtus harva, kuna allpool silda polnud Donau sugugi smine", vaid veelgi sogasem. Sellest hoolimata hppas krgelt silla 'kivirinnatiselt alla mus- tendavaisse jevoogudesse sportlane, vrske kinothtAdalbert Kirschen- berg Kirsimgi vndatava filmi ,fEsimese ?^>-gus" ordulcsslst pge-
rontos, Eesti ELK juhatus paneb sdamele ki-
kidele organisatsioonidele; koguge ja koondage oma materjalidix Endised ametmehed, kontrollige lbi oma kapid ja riiulid. Korjake kik r me? tatud materjalid kokku! Lisage j ur- de ka omad isiklikud fotod ja muu millest teie jrglased ei oleks edas- pidi huvitatud ja mis niimoodi ka- duma lheks.
Saatke see kas Eestlaste Keskar- hiiv Kanadas, vi Eesti Uit Kana- das nimele, Mlemate aadressid on:
I Estonian House, 958 Broadview Ave. Toronto, Ontario M4K 2R6.
EESTI LIIT KANADAS nimd Ene Runge, sekretr
['/) F I N N I S H
7 ii"SS S N I , I I
II . T O R O N T O
mi Yinge St. Willowdale-^ FincM lhedal
Telefon aaa-TS^S ' JULUD ON LHEDAL! Kui ete tegema jouluoste, siis klastage Me on kvaliteetsed kaubad. . .MADEvINFm ; Klaaskaubad, ehted, knlad, knlajalad, laudfinad, servMd, Mplaadid, ji
mnguasjad JSM. . Rmsaid juluphi ja head
V ^ J ^ S T ^ f ^ ^ ^ f ? \^^T ^ " ^ . ^ aastat meie klientideleI. Tellimised joulusmgile,-vorstde ja muule anda varakult v d t a s d d c i t e s L d e t s . iga p e v 9-9, Icsup. 9 - S , jululaupa 8-^1
nemise Stseeni kujutades, mida jl- gis kogunenud rahvahulk suure j>- ncvusega.
Paremal jekaldar- sillast allavoolu asus avar Tartu turg, tet olid am- mu krvaldatud seal asunud, lauda- dest kokku ldud juudiputkad". Kalda moodustas massiivseist kivi- plokkidest ehitatud kai, kust viisid mned kivitrepid alla veeni, ja kuhu kinnitati turule kttepuid, peipsive- nelaste kurke ja muud kraam i too- nud suured mmarguse khuga lod- jad (praamid) ja muud' paadid. Turu res aga kerkis punane tuletrje- hoone torniga, millest rahvasuu lau- lis pritsimja kell lb pimm, pamm, pomm, pritsimaja ees kib vabariigi vmmi" (Viimase sna t- lemine ausale vaibariigi .politseinikule loeti hiljem karistatavaks solvami- seks.)
Veelgi allapoole turuhoone ko- hal, oli abisild' pontoonidel, iaud- kattes siduteega, mille kohta vis elda, et ta oli' lahti, kui ta oli kinni ja kinni, kui ta oli lahti. Nimelt pan- di sild lesiduks kinni, kui tema keskmine osa (pontoonidd) kn'a- le tmmatilbisiduks ehk lahti" laevadele. Vabariigi algul oli samal kohal vaid puuparv rahva leveoks helt jekaldalt teise. le' je oli tmmatud jme kis, mis kis le parve otsfele monteeritud raudrulli- de ja mi lest tmmates parvemees pani pai|^ e liikuma. Laevade lbi- laskmisel^s ldvendati kis, nii et see vajus jephja. hel peval aga vii- sid nkid'parve enese jephja koos paljude reisijatega. See oli tolleaja
Tartu suurim katastroof, kuna eeK misdcs oli kino Imperiaali" hoone plemine Politseiplatsil inimelude kaotustega.
Pontoonsillast allavoolu oli je pa- rem kallas Tartu sadamaks, kus piki kaid seismas olid suuremate .laeva- dena Taara", Vanemuine" ja ra- taslaev Dor,pat" (hiljem Kungla"). Nende laevade esi- ja tagatekkidel vis nha veel mmargusi terasplaa- 'e, mis olid Vabadussja ajal nendele monteeritud kahurite alusteks. Lae- vahendus oli Mustveega, Vasknar- yaga ja Vpsuga; hiljem kis v- hem laev i.Laine" l^maje haru V- handu lemjooksul, asuvasse Lnis- tesse. Luunja kohal pakkus ilusat P'lti sit sinna ehitatud moodsa,
^rge peenekaarelise silla alt lbi. ^Meelelahutuse mttes oli thtsam
jgi pealpool Kivisilda. Vabariigi al- ^^il oli Kivisillast leval pool teine
J^uusild. Sildade vahe kattis thtsa-, ma osa kesklinnast, kus jega paral^ [eelselt, sellest paar blokki eemal jooksis Tartu tuiksoon Rtli t- ^^v. Seda Puusilda kandis kaks psti Jephja taotud palkidest sillasam- niast. Pealvolu olid need sajmhad J^ aitstud piikkade pulvrkidega, et J^ evadine j silda ei purustaks. Pul- vrkidel seifid jminekii, eriti ha- "ije Pedja jpankade tulekul me- hed pootshaaikidega, kes pdsid-j- Pankasid sillasammastest mda jahtida. See oli omaette vaatemng, "^ ^^ le jlgimiseks kogunes sillale robkesti rahvast. ^uigi sild asus ju otse \ee kohal, '^ ^s ta ometi hel peval plema.
Stitajaiks olid tulesdemed silla alt lbi sitnud ja nhtavasti puuktte- ga vikese aurilai korstnast. Sild suitses ja ples ni'ng muutus klb- matuks. Puusilla ja Kivisilla vahemi- kus asusid vanemal ajal puust ehi- tustena ujulad ehk suplusmajad vasemal kaldal ja veidi levalpool naistele ja paremal kaldal veidi all- pool meestele.
Parempoolne jekallas sildiade va- hel oli pliste lehtpuudega ja puhke- pinkidega hkamiseallee'' ehk jalu- tuspark, kuhu Vabadussja mlestu- seks asetati suur Kalevipoja kuju vikesele kivile. Samas krval asus Politseiplatsile kujundatud neljakan- diline muru, mille hte serva ehitati krge viilkatusega Eesti Panga Tartu osakonna hoone, mille kohta' rahva r rvamine oli, et kn on selle heina- maa jaoks liiga suur!
Kui oli ehitatud uus tore raudbe- toon Vabadussild, siis lppes too ja- lutuspaik uue silla otsa juures kuul- sa ,;kurgipeenraga". See oli linna aednike poolt geomeetriliste kujun-; ditega loodud lillepeenar, mis mle^ gip^rast rritas nh Postimehe" Tannot, et sellele nii alandava nime- tuse andis. Peenar kadus varsti!
Ievalpoo'1 Vabadussilda, just silla otsa juures asus tuntud Reederi paa- disadam, kust vis laenata (m- duka hinna eest) mitmesuguseid je- sidukeid mitmesugusedks otstar- beiks. Sudepaadid olid olemas vas- tavalt sudjate arvule, pius tri- mees ehk vtrineiu, kuidas kunagi'. Elegantseimad olid muidugi" purjef paadid,! missugustel tuli purjeseadja
kaasa, nii et reisijapaaril polnud paa- di loovimisega laietel midagi tegC' mist ning kod olM ve||badi'iifea^^ muuks tegevuseks. Vis rida ka mootorpaadi ja prutada seUega ot- semaid , J i ^e ' vlja. Iseranis neist paatidest, ku^ seltskond ei piir- dunud kalbega, vis htuehal vd ko- duajal klada sentimentaalseid igat- susi, nagu Va^sel Emaje kal- dal, ainult tahan armasta.. mis tiesti meeldival viisil klas vgevalt mbritsevate Ikallaste vaikusse.
Kuigi supluseks kasutati Emaj^ ka allpool linna, oli aga selle lem- jooks loomulikuks suyitusbaasiks, kuigi peamiselt alalisele elaniikkon- nale ja muidugi suvisel ajal. Suplus- ala peapaigaks vis pidada Thtvere pargi alust jekallast ehk pigem hei- namaad. Samuti vis supelda vas- taskaldal, kus sageli peatusid parve- tatavate palgiparvede read. Rahva- jutu jrgi oli heinamaa kohal 'kuski jes ks auk, kuhu mitmed oKd ara uppunud.
\