MEUAFlEVAL, m DEI^EI^BRIL - t M R S D A V , DECEMBER ,JWele nr, S2 (im) S98
Juubilari snnipeva phitseti ta ttre Silja ja vimehe Matti ikodus, armsa abikaasa, kahe lapselapse, su- .gulaste ja paljude sprade, koguduse ning organisatsioonide esindajate keskel.
August sndis 27. detsembril 1912. a. Narvas, ^aani ja Amalie esimese pojana, 1917, a. siirdus perekond ta- gasi vanemate snnipaika Hrjanur- me valda Tartumaal, kus nelijaliik- meline lastepere les kasvasi
Juba vikese poisina tundis August huVi' piltidega piibli vastu, mida ta 5-aastasena juba soravalt luges.
Oma pika Icarjapoisirameti le d i ta koguni uhke, sest teda inspireeris piiblilugu kangelas-karjapoisist Taa- vet'ist, kellest sai oma raliva kimin- gas.*:'
Muusikatalent ilmnes Augustis i- ge noorelt:, ta ppis lhikese ajaga mngima suu- ja harmoonipille. Pea- le Sadukla krgema algkooli lpe- tamist hines Hrjanurbie tuletrje orkestriga, kus tema iktte usaldati I kornet. Orkestri ja segaikoori rida- des tegi kaasa maakondlikud ja liM- lauiup^od. '
Peale sundaja* teenimist sidepatal- jonis, lpetas histegevuse kooli ri- jhtide klassi 1936. a: Abiellus 1937. a. Lelle hlsk. raamatupidaja Louise Keskkla'g. Ttas rijuhina his- tegevuse kauplustes kuni Sooiiie kau- du Rootsi pgenemiseni 1944. a.
Nende abielust sndis ttar Silja Svea, kes omab M.E.D. magistrikraa- di ja igusteaduse ial L.L.B, tta- des advokaadina.
Olles noorelt tundma ppinud Ju- mala Sna. tdiesid, rajas August oma eluhoone sellele kaljule, milleks on Jeesus Kristus. Kik talendid, mis Looja talle kinkinud, pdis ta ra- kendada esmajoones Jumala teenimi- seks ja kiitmisdks, ning rahvuskul- tuuri viljelemiseks.
Saabudes perega ICanadasse 1949. a., mngis ta kaasa Toronto puhk- pillide ansmblis ning oli 15 aastat Peetri koguduse Vaimulik Pasuna- koor Torontos" juhataja. Andeka tfompetirangijana on pidevalt esi- nenud ka solistina.
Aastal 1958 astus Peetri'kog. sega- koor Cantate Domino" ridadesse
iESTLASE KASVATATUD KANNIKESED OLID NITUSE PARIMAD
,^ ele Elu" esindajal avanes ainu- laadne vimalus nha suurt auhin- dade kogu, mida eesti ema Hilda Ka- rusoo vitis linud kevadisel Toron- to African Violete Society suurni- tusel, mis toimus Edwards Gardenis. Hilda Karusoo aafrika kannike osu- tus nituse ldvitjaks Queen of tihe Show", saades diplomi, karika Ja $185.00 suuruse rahalise auhhma. Nituse teise ja kohnanda koha ja aknale, veel kahe ksa erildassi lillede kogude linud esimesed auhinnad kroonisid ka te- ma tvaeva, millele lisandusid veel 22 esneft kohta lintidega. Nituse vahekoht mikuks olid USA-st kutsu- tud eriteadlased. Lillede hhidamine toimub khidlate reeglite jrgi.
tat tagasi. Ttar Kaara oli emale ost- nud lille Honest Ed'ist". Ttar oli rkinud, kuidas kasvatada ja kui- das ettevaatlikult kasta. Hilda Karu- soo oligi oma-arvates ettevaatlikult kastnud kuni kannikese lehed hak- kasid kukkuma. Siis oli ar\'anud, et lill t^ajq viks oi kasvami
Aafrika kannikeste kasvatamine nuab palju td ja kannatust. Lille arendamine viksest lehest liiteni' on 9 kuud td. Lilled kasvavad kunst-
b pikest; mis muud viga a. Iga taim vajab ju pikest seks ja oligi asetanud poti kus palju pikest. Lill oli mne pevaga pruuniks ja
sellega l)li esimene katse lppenud kaotusega.
Oli hakkanud mtlema, et kui kan- nike oli algul nii ilus, siis tema pidi midagi valesti tegema. Pidas nu ttrega, ning otsustas mmm African Violei klubisse, et targemaks saada. Koolimajas kus ttar oli petajaks, kohtus klubi kord' kuus. htul esime- sele koosolekule minnes ta ei tund- nud ega teadnud seal kedagi ja ei
Diakon P. Mlchael Sepp (rmine paremal) nnistati koos heksa kaasppijaga New Yorgis^ St. Pat- ricku katedraalis katoliku preestriks. Keskel kaikal Terence Coke. Noore preestri isa oii ehituset- tevtja Elmar Sepp, kes prineb SaarertiaaIt,SrveIt. Tema vanaisa, laevakapten Hindrek Sepp kditati 1941. a. Siberiss,
liku valguse all ja toa temperatuur juignud kellelegi elda kui vhe tea- ei tohi ulatada 7.5?. Puhujatega tu- dis kannikestest, e^b hku tsirkuleerida. Lillede kast- ^
mine ja vetamine on omaette kunst, AUHINNAD ei saavutada soovitud tulemusi. Vett Hiljenl sai kikidega tuttavaks ja ei tohi lasta lille lehele, arm jb igahelt ppis midagi. Tellis vastava
on Iiri tta suri orjalaagris. Preester Michael Sepal on viis' de-venda, ta em Jrele ja kannike on diskvalifitseeri- kirjanduse ja nii hakkas tsine kat-
. , , tud. Kastmisvesi on vrdne toa tem- setamine. kannikeste kasvatamisega. peratuurile. Kannikesi tuleb kasta Mne aja prast sai lintauhindu ja
- ' '" ' ' alt, asetades pott vette. Ked peavad sellest julgust esineda klubi 25, aas- alati puhtad olema, et vltida taime- ta juubelinitusel suure koguga. haigusi. Vesi ja pikesevalgus on aaf- , , . . . . .
Hilda KaTusoo korterit klastades on vimalus nha 20p aafrika kanni- kese vrvikllast ilu Need on ta
Vaipade ja mbli iceemirme puhasti
samuti akende pesemine. Scotch @tainguard" hinna sees. Sgituba, dutuba ja koridor $59.95. Pension-
ride korteritele hhma^ landus. PEETER VALING - Tel. 6904961
ILVE R T T V A I K L
INMlkMORIAM
Nagu kuMidi levis 18. juMuu peval teatlje Toronto eesti hiskon-
Pisut enne Jdirlapse saabumist, nas, et Iive VaiMale tuli kutse iga- 22. detsembrif, pihitses rohkeairvuli- vibust. Sinu elutuli Kustus. Sj^ iahku-
.sutaja liikmena ja valiti esimeseks e^s sprade ja akadeemiliste tos. meie keskelt. Olime ehmunudja vendade ringis New Yorgis onm 70. oleme kurvas lemas. Smd aseliti a. snnipeva Eesti Rahvusikomitee omaste ja hulga spradte saatd li- hendriikides juhatusiiige^igusnu- mems kalmistiie, kus puhkafc nik-laekur Jaan Tvel.
Sndinud 22. dets. )912 Valgamaal!
esimeheks; on tnaseni selle koori aktiivne liige. Innuka laulu- ja muu- sikamehena |On juubilar osa vtnud kigist Eesti Pevadest ning P.A. laulupidlidest.
KURT STROBE INMEMORIAM.
Laupeval! 20. novembril suikus Adelaide'is igavesse umie populaar- ne vabariigiaegne tantsuorkestri juht ja dzhssmuusika pioneer Eestis Kurt Strobel.
Kurt Aleksander Immanuel Stro- -bel sndis 8. aprillil 1904. a. Tal- linnas tuntud muusiku ja orkestriju- hi Christian Strobeli pojana.
Christian Strobel (vi Vana Stro- bel", nagu teda hti Tallinna muu- sikaringkondades vastandiks ,^oore- le Strbelile") oli sndinud Bmi'- mal Rossbachi linnas vrvalmeistri perekonnas Austria-Ungari keiserrii- gi alamana. Ta lpetas Leipzigi kon- servatooriumi ja prast mndaaeg- set muusikategevust Shveitsis ja Saksamaal siirdus kaheksakmnen- datel aastatel Venernaale, kus sai viiulimngijaks Peterburi Riikliku Mariinski teatri orkestri. Suvevahe- ajad veetis tema Tallinnas, mis oli
rika kannikese suuremad vaenlased, kui neid valesti kasutada.. Valgustu- seks kasutatakse florescent lampe ,.Cool White" ja Warm White".
.ESIMENE KATSE : Hilda Karusoo tegi esimese katse
kasvatada aafrika kannikest 11 aas-
suutnud kasvatada 9' aasta kestel. Et olla edukas, pea 3 olema tsse
armunud, tleb palj|udc auhindade vitja. ]
dna
On kauaaegne Peetri kpg. nukogu Helmes end. tsaariveltveebli, nd. ja juhatuse liige. Hea piibli tuiidja- eduka ehitusettevtja perekonnas, l- na on olnud ks koguduse piiblitun- petanud Trva hisgmnaasiumi ja dide juhatajaisf ning teeninud Stta- 1938. a. Tartu likooli igusteadus- ga kai evangelisatsiooni jumalatee konna,v mlemad cum laude, ja E. nistustel. " Vabar. Sjakooli aspirantide krsu-
Oma igapevast leiba teenis Au- se,' jtkas ta hariduse tiendamist
abjikaasa. MlUekraanile tulevad G. Suitsu snad: ,,Elu-tuli pleb ja eluv tol aja^kuulsks kuurordiks, mngi- tuli 'kustub titleasegi viimati mus- .t^ es Kadriorus asuva Kontsertaia su- tub. Pha on elu-tule tuhal'ase. Elu- veorkestris. ^ tuli helkiv, pham on ise." Tallinn meeldis talle vga ja viit-
maks ta enam Peterburi tagasi ei li- Ilve, ka Sinu elutu helkis ja soo- nudki, vaid ji Tallinna, kus abiellus
jendas sdameid. Eesti petajana ja Kontsertaia restoratori omaniku Al- lasteaia juhatajana kandsid Sa su- lase ttre Olgaga. Tamnnas juhatas
. . , . .. ^ , , ^^^^^ ja huulil mtteid: ,Meie pe- ta orkestreid, nende seas ka Kont- gst lhemat aega pagari^n omant di.pl.edasioppijana fmantsoiguse alal tajad tasume veel hinda, mida nuab sertaia orkestrit tegutses muusika- kuna japuusepana. Vahepeali lpetas ning^alustas praktiseerimist vande-, kadumaa!" Ka ndki, kus vaikuse- pedagoogina ja mngis esimest viiu- Board of Education Accountancy advokaadi abina. . ingel on sulgenud Su silmad ja ase- Ht Estonia" ooperi- ja smfoonia- kursused. Pikemat aega, kuni pensio- Olles sooritanud vahepeal kik elc- tanud palveks Su ked rinnale, so- orkestris. Ta komponeeris ka mne niie minekuni, ttas Canadian samid ka histegevuse instituudis ja sistaiksid veelgi Su hiiuled kus- opereti. Oma poega ta petas maast
omavalitsussekretride kursustel, va- tumatust armastusest, kustumatust madalast mngima viiulit ja andis liti noor jurist teadaolevalt noorima valmisolekust oma rahva, oma kodu- mehena sel alal Elva linnasekretri maa ja eesti nc^ oruse vastu. Sa olid vastutusrikkale kohale. Ent rvel- alati abivalmis, siiras, tkas ja soo- lik 'kallaletung idast lpetais peatselt jasdameline kolleeg. Sinul oli da selle ala karjri, ves noore ohvit- midagi teha. Sinu ked'olid seotud seri rhmalemana', pataljonilema hoolsa tga. Eesti Maja pikad kori- adjutandina ja lj)uks kompainle- dorid teavad rkida su ruttavatest
bane talveresidents on olnud puhke| mana le 3 aastaks rindetulle. Oma- sammudest, su askeldustest ja kor- paigaks ka mitmele kaasmaalasele, des lesnidatud vahvuse eestanne- raldustest eesti noomse eest. Sa v-
Suvitacfes lunamaal, ei ole juubi- J atud mitmeid aumrke, kaasa>rva- lusid oma rna naeratuse- ja rhu- lar oma^ , Eestist kaasa toodud hber tud kaks Raudriisti, viis haavatisaar ga kindlusetunde mudilastesse, kes trompetit vaka all pannud, vaid sel- mine ta haiglasse ja evakueerituna Sindmbritsesid. Ikka teistele, ala- 'e puhtad helid kostavad ka Florida tagalasse, kust i^ses perekonda ti eestlusele selline oli Sinu elu
Bradcas ting Corporation'is. Jumal on nnistanud mistliku ma-
japidaja ktetd,- nii et ta vib pensionieas koos abikaasaga oma rikkaliku ktet vilja maitsta, vee- tes suvekuudRice jrve suvilas vi Toronto kodus ja talvise klma ajaf Florida 'pikesesras, kus nende hu
talle varakult edasi ka mujd muusi- kalisi oskusi, nii et kui Kurt psis 1913 a. peale kolmeaastast ppimist Hindreuse erakoolis eksamitega Tal- linna Peetri Reaalkooli pandi ta ko- he mngima viiulit kooliorkestris.
leestiaste kdkkutulekuil. enam ngemata pgenikuna Rootsi. Sinu rohkearvulised laulu-, muusi- Lhem tperiood jaoskonnakoh-
ka- ja ususbrad nnitlevad Sind t- :uametnikuna-arhiivillisena Root- nutundes Su juubeli puhul, soovides^ sis ning juba 1947. a..kohtame te- head tervist ning jtkuvat Jumala li- da New Yorgis, ku tuli jllegi kat- giolli!
MUU KAUR setada mitmesugustel kant&eleikoh- tadel, MvokaadifIrmades, isegi kin- risvarade mgiagendina, ning tien- dada ennast keele- ja igusteadus- Nd kll juba puhkepaigal, jtkab alastel kursustel! likoolides, kuni tasuvama tkoha leidmiseni pangas, tr pangatd osalise tajaga ka praegu.
Jaan Tvel on mehi, kellele t- rhmamine eestluse, vabadusvitluse ja noorema juurdekasvu huvides on antud Looja. ipoolt sndides ikaasa. Kes juaks siinkohal lugeda le^ kiki neid temal lasuvaid kohustusi! 195764 lemaailmse E. Keslmu- kogu ja ER'K peasekretr, lge seni juba 8 Esinduskogus, praegu E.'Rah- vuskomitee juhtushige ja igusnu- ni'k-laekur, leniaam. E. (Kesknou- kogu rev.-Jkom. esimees, kirj .-h. Mordik Pressi aseesimees, korporat- sioon Rotalia lemaailmse vilistlase
siht ja sisu.
Lah'kudes oled' jtnud maha oma andekad lapsed, oma eestlusele teh- tud elut. Meile jid 'kaunid mles- tused hest asendamatust, andekast eesti petajast, hest toredast eesti
Muusikahuvilise ning ettevtliku poisina asutas Kurt Strobel 1918 a. orkestri, mis mngis esialgu oma l- buks kodus, kuid leidis varti enda- le. ulatuliivU rakenduse vljaspool kodu. Onkestrile pandi nimeks Murphy Band" he inglise kirjani-
Aafrika kannikeste kasvataja Hilda Karusoo oma lillede ja auhin- dadega. Foto Elna Kungla
Elfriede Strobel oma nneliku abielu ku miereromaani tegelase jrele, kes kuldpulma. oli noore Strobeli imetluse objektiks. Sellest orkestrist kasvas esimene elu- kutseline dzhssoriester Tallinnas.
Aastal 1923 tegi Kurt Strobel lbi naisest^ hest armastava!St,ennastoh- abituuriumi ja siirdus Karlsruhesse verdavast eesti emast.
Ole tnatud ustava ja abivalmis spruse eest!
Mlestus Sinust on kustumatult
keemiat ppima. Aasta prast lks ta le sama ainet studeerima Tartu likooli, kuid 1925 a. astus sealt vl- ja, siirdudes otsustavalt muusika- alale, iJa elustas Muiphy Bndi" Tallinnas. See orkester alustas oma
Kolleegid T.E.S. Tienduskoolist ja elukutselist tegevust restoranis Eesti petajate hingust Kanadas Marceille" Raekojaplatsil, jtkates
seda hiljem ,;Estonia" Valges saalis. Suvevaheaegadel mngiti Prnus Rannasalongis ja mujal,
teele suunamisel, et nad oma esiva- Aastal 1927 lks K. Strobel oma nemate ja vanemate prandust orkestriga Saksamaale, mngides hooldades ja edasi kandes saaksid Beriiini^, Rostockis, Dresdenis ja 'ka oma elu vrikalt sisustada - mujal. Septembris 1929 a. tuldi taga- auks endale ja ksuks rahvale. Sel- si Tallinna ja hakati mngima Esto- lelselgepiirsei rajal on psinud ja na" Valges saalis. Aasta prast ju- psib tnane snnipevalaps kigu- dis lpule K. Strobeli kuueaastane tamatult. ajapikendus sjaveteenistusest ja
Olgu sel vrika t ja teoga tam- ta veti merevkke, kus teenis me-
Aastal 1939 asus Kurt Strobel m- ber Saksamaale, hakates seal resto- raatoriks. Kuid 194 l a . mobiliseeriti ta merevkike, kus rakendati admi- nistratiivsel alal.
Sja lppedes asutas ta Saksamaal orkestri; milline aga ei psinud ikaua, kuna 1949 a. rnnati vlja Austraa- liasse, kus K. Strobel pidi leiba^ tee- nima talle muusikamehena vrastel taladel. . Adelaide'is 'soetas ta endale ilusa kodu ja kasvatas koos oma abikaasa- ga les oma kaks poega, saades l- Duks oma suureks rahulduseks vana- isaks.
Ta oli vga populaarne kaasmaa- laste seas oma lbusa iseloomu, lah-
NALJAD gncD
,;Ma tmbasin Atlandist vlja nii suure kala, et veepind langes kmne sentimeetri vrra kui ta maale tm- basin", praalib ks ngitseja.
01i see vaal yi?" uurib teine. Ei olnud. Vaal oli mul nge otsas
sdaks." j
Miks siiri Brezhnev kohe prast oktoobrirevolutsioon aastapeva?"
Ta arvas, et oktoobrirevolutsioon on 65 aastat vana ja lheb nagunii
kuse ja silmapaistva huumorimeele pensionile." tttu; nende omaduste prast oli ta thelepanu keskuseks kikjal, kus . ta juhtus viibima. ,;Ma olen maa peal patustanud".
Ta matuseteenistus toimus teisi- pihib katoliku preester taevas. , ' .peval, 23. nov. Warradale'i luteri ki- j^^^ ^^^^^ ^^^^^...^ ^^-.-.^^^ rikus rohkete lemaliste osavtul ja p^^trus. ,Sui majateenija on juba t sngitati,mulda Brightoni surnu-
miset ^ s t i ^ mehel >eve ekipaazhis, kus asutas peatselt ,13.1. Teenis Uipraost J Aarik. Kirst kogu juhatuse e ^ aastataks ja r a C orkestri, niteist. Li^ks kuni 30 kirjam ulatuv eaa.r,f,cf.> n..,T,.,.:..J v y i u ^ ^
meie juures.
RICHARD JAAN HELMESTE Sndinud 1955 a. Montrealis, ppis McGiin la Guelphl likoolides, l^ petadesi B.Sc. kraadiiga bioloogias. Asus edasi ppna Toronto likoo- lis ja sai magistrikraadi (M.Eng.) 1981 a. T- ja terviskaitse alal. T- tab oma erilalal (InduiJtrial Hygie- mist) MacLarem PIamsarch Inc. juia-
saavutuste te! Eesikujud on this- tiks> nagu majakatul: 11 laevadeie. Jaan Tiiveli senine elutee on vrHne
gaioo, ^oosoieKua j a imu K a eravn^ -kaoigele tormidesse kiiskuva v S t ria PalaceT' tantsulkaalis ja^Es- silme ola allapanek kaasmaalaste thisega. Selte tP^ V o i . . c . . ^ i k ednedes sat siin-seal aitamiseks nu ja juga.
korrespondents ndialas ning vlja- sidud rahvuslikes lesandeis, pan- gat, koosolekud ja tihti ka eravii-
Vabanedes, sjaveteenistusest asu- tas ta uue orkestri.(Kurt Strobel ja ta orkester"), mngidesSellegaGlo-
oli kaetud sini-must-valge lipuga ka- dunu soovil. Liili ja prgi oli ebata- valiselt suurel hulgal. AES nimel t- les jrelhde ja asetas surnuaial kirstule prja AES abiesimees H.
tahkega Selte tee eduks hinevad tonia" Valg^ saalis, esmedes sageli " '^^^^ ^^^^^^.^ sairtkohal heades tulevikusoovides sa- ka raadios. Ta tantsuorkester saavu- ^^^^^ ^, L,a,i(rb. Prast
ia .kannab selle vsimatu, tmehe , sobrad ninnineviku kui t- tas suure .populaarsuse ja temast^ en- koosviibimine kadunu ko-e.to^MSTSd 'Tf ^J=l*adee- dast kujunes iema .temperamentsu- j,^ha ilusas aias. x uutee seni^eia saawiTOi ja puuai^^ miteed kaasvennad, kellele ta atati se, lbususe a ettevotlflokuse tpttu , V i , | . . . na snas to, teos? El ofe aga'eksi- nn cinitann/t <,i,*u i i ;t;iir lea jaid iemama ^Diicaasa, Kans lud, kui rhuiada siin tema meel. lf:]i^ t!!lJ^ ^^ ^^ poega peiekondadega, ' sugulasel
luiuiiniiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiHn^^^^^^^
KUHU MINNA? i( Reedel, 31. dets.' uuea^ sta-vastu-^ vtu ball Eesti Majas.
ms5 tvaeva eest ia edu ekp; kindlust ja truudust oma rahvale ja lesannete'edutee niniel ette T ' ta vitlustele, truudust oma isamaa- .^^^^ mees t ei imurra . le, perekonns-Ie ja spradele, aga eri- ^ ^ ^ ^ ^ ra.kused! . ti ka vsimatuid pdlusi noorema- L . . t? r-k?.d'e:^ ml'lte csti meeote llele .
Aastal 1931 abiellus tet Strobel Saksamaal, koolivennad ja endised ^ Reedel, 31. dets. Toronto Eesti Estonia" balleti tantsita.ri Elfriede ametivennad le\ maaUma, rohke Meeskoori Aastavahetuse ball htel-