BALTI RIIGID
m ROOSEVEJLT
[oma mtetega oli ksi jnud ja Sto hin ning Rosevelt olid samal nul. iNii teliti Teheranis otsus, kus vastu tuldi Stalini kikidele nudmistele .
[ja N. Ludule lubati Poola, Rumee- liia, J^ ulgaaria, Ungari, Austria, Balti lriigi4 ja osa Jugoslaaviast. Roseyel- di mpeldida tahtmise tttu Stalinile lubati ra ri^a iseseisvaid riike ja " hajiti nukogude alandusse ja terlrori ktte miljonid hmesed. Aga Stalini-
lle lubati ka Kuriili saared ja pool Ida-Preisimaast.
Ka kindral Eisenhoweri mlestu- |rsed vihjavad neile sndmustele va- tuseks ksimusele, miks ei marssi-
[nud ta oma ksustega^ idapoole Ber- liini: Minule oli piirjooned Euroo- pa vabastamisel antud, need olid
(saavutatud ja lesanne oli tidetud." Kuna haige ja vsinud president
[Roosevelt oli alati shestide mees ja soovis neid nidata ka Stalinile, siis kannatab pool Euroopat, nende hui-
1 ges ka Balti riigid selle all. Roose- velti hoiak ja hoolimatus teiste suh- |tes maksab nd USA-Ies suuri ra- hasid, et'end jlle relvastada ja siis Ihoida*veel seda, mis Euroopast va- bale poolele jnud.
Osa Teherani ]>rotokollide sisust on hoitud saladuses kuni hilisteni aastateni. Kuid juba mni pev p- rasit Teherani konverentsi anti ise- hakanud agendi poolt Saksa saadik yon Papenile Teheranis le fotokoo piad toimunust. Isehakanud agendi hind fotokoopiate eest oli 20.000, inglise naela, mis temale ka vlja maksti,"kuid sakslaste endi poolt tr- kitud valerahadega.
lUS MADALSEISUS lastakse ^ lahti ja tstuste uksi sule- takse. -Ligemale 1,5 milijonit kanad- ' last on tta. Abiraha ttatljste- le tuleb maksta 79% rohkem ja riigi- vlg selle tagajrjel tuseb aastas |3 milijardi vrra. Valitsuse poolt ka- .vandatud hoogtd ttatliste ar- vu vahendamiseks^ei .paranda nime- tamisvrselt' riigi majanduslikku olukorda.
; OpositsiooniiJarteid iKanada parla- ' rnendis ja katoliku kiriku piiskopid /kritiseerivad valitsuse lhingelik- ' kii majanduspoliitikat. Valitsusel eri- list kava riigimajanduse parandami-
1, jseks esitada ei ole ja uus riigi eelar- l^ve esitatakse parlamendile alles tu- l^.leval kevadel. Peaminister soovitab
kodanikel elada kokkuhoidlikuimart, kuid valitsuse vijaminekud suurene-
;^ vad.^ , ' \-'
on valitsuse ringkondades lesse I tusnud ksimus sundsjavaetee-
'nistuse sisseseadmise ksimus. Sel- lega saaks rakendada kmneid tu- handeid noori. Sjave koosseis selle tagajrjel-tuseks 7%, mis ei ote eriti suur protsent, kuid arvestades seda,
|''6t Kanada sjave arvel on riik teir nud mitmed aastad kokkuhoidu, Ka-
I sarmuid on mdud ja ppwlju ra jagatud. Neid tuleb hakata muretse- ma nd kalli raha eest, kui kutse- ealisi noori ;hakatakse sjaveteenis- tusse kutsuma.
Oma .uueaasta jkituses rahvale, 1;. Kanada peaministril ei oinud midagi
erilist pakkuda ipeale isikliku kkku^ , hoiu soovitamise,, Lootuses, et rah-
j v a s ise lahenduse leiab, peaminister h sitis pikemale ringreisile Luna-Aa-
sia' riikidesse^ Juab tagasi 19, jaan.
0 EESTI HISPANK roadview Ave., Toronto, Ontario M 4 K 2R6
K A A S M A A L A S T E L E
i k s helis^Tada
,>icieEHi"mv2 (HIS )198S MEUAPEVAL; 13. JAANUARL^ TMUSMY, INUARV \%
Terrrisf eestlasele;
,,Moh, kas tunned hirmu", tks kaetud noga terrorist pstolifi # btades.
N a g u kik teised siin lennukis", vastasin rahulikku meelt silitada pdes. Kuiia klmetuse tttu olin haiglane, vilksatas hea mte ja lisa- sin: ,,Alle sja oli mul sdame- atakk." . .
Maslds ,iomandr" kneles sSisf^ raadiosse Ja tles: S i i n on ks simeeriklane vi kes teab mis mees, kel on olnud tsdaniieatakk. Midstt
K u i ori ameeriklane, lase kumil phe ja viska lennukist vlja", klas lemue vastus valjultluldajast.
PRITOLU AITAS Sellest dramaatilisest stseenist ju-
tustas; Torontos klas viibiv Ilor Tanim ja lisas kuidas eesti pritolu aitas lahendada tema olukorda, ,;Kiii terrorist hakkas ksitlema ja kuulis, et olen sndinud Eestis, lks uus ra- port krgemale poole, et ameerikla- ne ma ei olevat, vaidestpniano" vi midagi sarnast. Nis, etkomandr" polnud just mrvamise peal vljas ja pdis isegi olla oniatmoodi sbra- lik. 'Kui ta taas t^uli mu juurde pri- ma tervise le ja. kummardus nii l- hedale et kaitsega lukustamata re- volver ta puusal oli otse miu kohal, kippus- ksi vgisi sinna poole, kuid mistus pidurdas. tlesin vaid, et pangu pstolile kaitse peale, muidu vib juhtuda nnetus. 'Seda ta tegi- gi.
KOLM Seik algas , aastapevad tagasi 7.
detsembril kui Ilo Tamm lks rir reisile Venetsueela lunaossa. Cara- cas oli DC 9" lennulk tidetud 130 reisijaga kui kolm maskis meest selle le vtsid. Plaan oli hsti ette- valmistatudi Samal ajal teised sama grupi liikmed vtsid te veel kaks, reisilerinukit ja kik kolm ksutati Kolumbiasse ktet vtma^ Kuna ter- roristid olid vljas Salvadlori vaba- dusvitlejate" propagandalcs, siis reisijatele riputati kaela vastava si^ suga plakatid. Kava tikkus, viltu mi- nema, kui Kolumbias trguti ktet andmast ja seletati, et "pole omalgi kllalt Lennukid seisid stardited ja kauplemine kis. ,,Muidu sna vii- sakalt knelevad terroristid muutu- sid nrviliseks pdes Kolumbia va-
ILOR TAMM
Htsust teha ' vastutavaks inimelude eest, nitasid ksigranaate ja vibuta- sidlasker&tu. Hiljem tideti siiski paagid ja lend lks edasi kuni lpuiks maabusime Kuubas, kus kaaperda- jad kadusiidi ja i^ijld tvabasitatr. Kes need levtjad olid, ei ole tna- seni selgunud."
Ilor Tamm on suurmigifinna Transatlantic de Venezuela CA. m- giosakonna mnedzher. Tema kolm poega pib Torontos kaks gmr naasiumis; iks likooli^^
K a n a d a k i n n i s v a r a d
a h e n d a j a teenib
^ 2 . i m i l j o n i d Torontos teostus ikalm kuud tagasi
suurem majade st-mk. 11,000 kor- terit mitmes krgmaijas; vahetasid omamkike ja vaheltkaupleja Greymac Credit Corp. teenis selle juures he pevaga |42.5 miljoaiit. Kahju, et teenistus ei ohiud P2 mjonit, sele- tas presidtenlt Leonardo Rosenberg.
Erikokkuleppe alusel' ms Toron- tos tuntud kngmajade ehitaja Ca- dillac Fairview Corp. 10,9S1 korterit Grejmac Credit Corp. |270 miljom eest. Samal peval miidi hooned edasi William Playerile, ikes on Kil- deriiin taitd^t Ltd pinesidtent' Hind 3^12.5 miljcoit. Vahekasu 142.5 miljonit.
Kas. samal vi jrgmisel imeval William Player ms need ^korterid' /edasi hele araabi rahameeste grupi- le 1500 miljoni eest. Kes moodusta- vad selle rahameeste grupi pole tea- da. William Player vaikib ja ostjate esindajad on puhkusel.
Korterite suurmk tekitas revu- se rnike seas, kuna selle tagajr- jel viiVad kortjeTilie! jridi tusta. rnike hingu nudimisel alustas juurdlust Ontario tarbeksimuste minister Robert Blgie.
'Leonardo Rosenberg pCM)ldab uu- . ritoust ja loodab, et selle 'kaudu kaob kahtlus, et tema on midagi eba- seaduslikku teinud'. Majad olid ma. Tema vttis riisiko ja vitis.
Torontos ollakse arvamisel, et nen- de majade ostu-mgi juures erilist riski ei olnud, kik oli ette plaanit- setud. Ainult seni seletamatutel mo- tiividel lasti vaheltkauplejatei teeni- da.
lUED POSTITARIIFIi AKKVI KEHTIMA...
Ligake see tabel vlja ja silitage tulevikus kasutamiseks.
Jrgnevalt on esitatud osa postitariife, mis hakkavad kehtima 11 jaanuaril 1983 Kanada-sisese ja rahvusvahelise postiteeninduse osas.
Tieliku informatsiooni kikide postitariifide kohta saate oma kohalikust postkontorist.
KANADA SISENE POST
*Lisandub
.. $1.06 $1.96
. $1.06 postikulu
1. klass Pakipost d . '1. klass Pakipost st. 1. klass : . Pakipost st. 1. klass Pakipost st.
.60 $1.38 $4.77 $1.91 $3.60 $1.70 $2.97
.59
ro
JUBA JLLE SALAKUULAJA
Standardile mittevastavate kirjade tariif (030 g) ' -ST^ See tariif hlmab ainult postimeetriga makstud ja eriloaga posti (Permit mail),mis ei ikasuta postiindeksit vi ei vasta posti&tan- darditelie (niteks suuruse osas). Kik Ikirjad, mis on varustatud postmarkidega ja kik standard-^kirjad jvad 30^ tariifi juurdle . kuni 15. veehniarini ja sellest kuupevast peale n tariif 32 0.
EESTIS'NAIS8 J
MIHI VRDSELT Viimase rahvaloendi- andmete alu-
sel selgub, et naiste ja meeste arvulii- ne' vahekord kodumaal on taastu- mas.
Kui aastal 1939 Eesti rahvastik , koosnesi 4 ,^5% meestslt ja 53t,5/o osas naistest, siis 1979 a. rahvaloendi kohaselt oli Eestis mehi^ 46,2% ja naisi 53,8%..Meeste osas oli Eestis madalseis 1955, mil mehi oli 43,9% ja naisi 56,1% ning vahe ulatus selle- ga 12,2 %-le. . ' :
Praegune rahvaloend ei anna loo- mulikult tiesti iget seisundit, sest Eestis' leiduvad suured nukogude sjaveksus^d ei nhtu loendi arki- listes andmeis. ' ^
COVENTRY (Meie Elu" kaastH- selt) Peva], mil suri Vene punane tsaar Leonid Brezhnev, misteti OM Bailey kohtus Londonis 35 aastaks vanglasse inglise kodanik Geoffrey Prime 14 aastat kestnud salakuula^ mise eest Venemaa kasuks. Spio- naazh toimus Cheltenhamis, tuntud suvituslhinas ja kuurordis, kus asub inglise luurdceskus (GCHQ). KGB-le antud sjasaladused on ulatuslikud ja ameeriklased on inglastele paha- sed, et nad olid julgeoleku jrelval- ves nii lohakad, et lasksid pikeniat aega vabalt tegutseda venelaste agen- dil. Siin saarel on ka varematel aega- del olnud salakuulajaid, nit. Philby, Burgess ja Maclean, kes igel ajal kadusid silmapiirilt j leidsid oma
teise kodumaa" Venemaal. Neile li- saks mned aastad tagasi avastatud kuningakoja lomstiajaloolane Sir Anthony Blunt, .. kes oli venelaste agendiks, kui ta kuulus kolmekmr nendate aastate iunber Cambridge'! likoolis nn. verie' sprade atoideemi- lisse ringi.
Geoffrey Prime hiljutine peva- kangelane poleks vist igise vi- mude poolt kunagi avastatud, kui tal polnuks seksuaalseid kiusatusi. G. Prime'il oi nimelt nrkus noorte koo- litdrukute vastu ja tegeles nende vrgutamisega. Selleks oli mehel (44 a.) sisse seatud eri-kataloog, kus' lei- dus le 2000 (!) koolitdruku nime. Lpuiks mees oli pihtinud oma kuri-.
Uus elamurajoon Lasnamel, leus elavad peamiselt venelased
( S O O
(Algus esikljel)
ja Z i^rk juriidiline nuandja, kes kik misteti sdi ^pahatahtlikus huliga- nismis". '
Toivo Orulale mistis kohus kolm ja Su'lev Sellile ja Jaroslav .Zirkile kumbagrle kaks a&tat simnitd. Nad alustasid oma karistuse kand- mist Tallinna tlaagris, mille aad- ress on Tisleri tnav 31
Kohtus liihemailt ei puudiiatattud nende ,;huliginismi" ja nii kohus, prokurr kui ka kaitsjad ei telnud vlja, et^kuritegu" tegelikult seis- nes hupssiga mrkilaskmises dili-
taator Brezhnevi pildile, kes sel aja veel elas. MTklaudia, s.o. pti, ei esi- tatud asitendina. Kll aga rgiti koihtus avalikkus:ele ohtlikus pssi- laskmises".
Kuuldavasti katsuti asja alguses maha vaikida kui poliitilist piinlik- kust, siis aga sai ikohalik parteiorga- nisaator sellesit teada ja partei sise- mine korraldus oli mehed ametitest tagandada. Osa parteilasi leidsid aga, et karistus on liiga pehme ja nii lks asi edasi partei keslkktmiteesse ja sealt kohtu ktte.
tei^dest oma teisele abiikaasale, kes ametilt kooliteenija ja oma eluvaar . telt veendunud ^kristlane. Sellejrele, kui mees oli pitinud salakuulamise ja lhenemise ttarla&tete, oii naitie ' soovitanud tal minna politseisse ja lestunnistada. Nii avastati mehe 14- aastane tegevus ja selle eest mistis inglise kohus ta 38 aastaks .vangi 35 aastat salakuula'mise eest ja 3 aas- tat koolitdrukute vrgutamist eest. "
KES OM GEOFFREY FRIME? 'Spiooni hobideks olid jalgpalli-
vistlused ja ristsnamistatused. Ta oli vlutud ,;kultuuriliselt" vene keelest ja ajaloost. Harva ta rkis poliitikast. Ta oli ka taksiauto juht ja oma kolleegidele jtnud' eraku , mulje. O' muretsenud uuesti abiel-, ludfes kena,'vaikse kodu Cheltenhami suvituslinnas, kus vahest meie tun- tud dirigent Neeme Jrvi kib kont- serte andmas Bimiinghami smfoo- niaorkestriga.
1977. a. G. Prime l ah ta salaluure kuulamisikeskusest, kus ttas vene Veele tlB;ina ja liitus ^taksiiuhtide komT>aniifi[a, kus ta ttas muide ka ettevtte sekretrina, kuna tal oli an- di kirjade kirjutamJseiks.
Ta kannatas dfenressiooni aill, mis prit juba lainsenTvest vanemate n- netu abielu tttu. Teised taksijuhid mrkasid, et vahetuse korral Pri- me kandis endaga kaasas suurt pal- julainelist raadiaparaati. See apa- raat oli teiste mcodsate sal^ akuula- mis-instrumentidfe juures kohtus heks asitendiks. Kui tal olid tst vabad pevad sitis tia Londoni vs nekultuuriritustele".
Peagi' tekkis tal konflikt taksfom- kompaniiga ja asus 19&1. a. novenlb- ris tle he saksa veinifirnia juurde Bristolis. Ta liks 18-aasitaselt sja- veteenistusse, liitus lennuvega" (RAF). Peale selle, kui ta oli' teeninud Kenya's (Aafrikkas), lpetas viikeel- te kursuse 1964. a. mai ja saadfeti siis tle RAF'i poolt Mne-Berliini. Seal ta lendati paariaa&taste vahe- aegade jrele esiteks IcapraHks, hiljem seersandiks.
Hiljem Priime leidis kdia Chelten- hamis ja tpotas nn. hendatud Teh- nilise Keeltekooli juures, ametinime- tusega tlk". 1977. a. Prime oli len- datud keeltekooli juures sektsiooni- juhiks.
' ^ : Inglismaal on vene keele rkija-
test puudus, kuna inglased on halvad vrfceelte ppijad ja rkijad. V- lismallased (uk^^rainlsed jt.) kes on vimelised rkima mitut vrkeelt, ei veta tihti riigiteenistusse (Civil, Service) nende vanemate pritolu" tttu (ei ole.poliitiliselt usaldusvr- sed!). Hiljuti nuMeaarsete judude neakorter Cheftenhanais avaldas kuu- lutuse ajalehes vene ("keele rkijate osas. Plgapakkumised kiguvad- 5.500 ja,8475 vahel. Lisaiks vene keelele vajatakse veell araabia, kree- ka, trgi, itaaiia, portugali ja hispaa- nia keele oskajaid tlke! 'Algaja- tele vene keele ppijatele jookseb praegu BBC televisioonisaates ph^'
POST US-SSI Kirjad, postkaardid ja nnesoovikaardid (0-30 g) 37$
MMDESSI
Lenflupostikirjad, aerogrammid ja postkaardid (0 - 20 g) 640 nnesoovikaardid (kinni kleepimata) jennupost (0 - 20 g) 48(t nnesoovikaardid (kinni kleepimata) Uhtpost (0-20 g) 370
Jrgmine postitariif hakkab kehtima 15. veebruaril 1983.
tandard-kirja tariif 1. klassi kirjad (030 g) . . . . . .
Eriliiki postisaadetiste puhul maksavad mitme- sugused erinevad postitariif id. Tielik informat- sioon on saadaWl kohalikult postkontori juha- tajalt vi mgiagendilt
POST CORPORATION
nMEIE, ELU" asutas Eesti Ohiskond Id ssisab iMstI Ohlskonna tesnleti^ 868. \
Ilmus S a n Francisc; Seks t u l e b h o i d a
Eesti P e v a d e l a h u s t i ^ s t l
b l l e t n n r .
peviti juba teistkordslt vene keele kursus. p
Tekib ksimus, kui palju beoffrey Prime teenis juudserahana" ? Ka see sumwna ei ole suur kokku 8000. Sedagi summat -KGB oli an- nud osade ikaupa vahest 400, va- hest 700. Selle raha sai Prime ktte mitmes ifchas ja viisil, vahest sitis Ida-Berliini, 'Potsdami, kord Viini, kord , Bansteadi vikelinna Surrey itrahvkonnas jne. Kui salakuulajal olid asjad juba halvad, olid venela- sed pakunud talle pensionri-seisust Venemaal ja koloneli aukraadi". Mees loobus perekondlikel phjustel.. Nii lppes he ,,vene kultuuriausta- ia" karjr, mis algas 1968. a., kui ta oli sjavelasena (RAF) paigutatud Berliini, kus ta ise vttis konta&ti % - B e r i i i ^ jCOB^a.
USA ja Kanada lnerannikul eb- vad eesti perekonnad said jrgmiste Lneranniku Eesti Pevade blle- tni nr. 1. Nagu teada toimuvad XVI L.E.P.-d San Francisco State University campuses 26. juunist 2. juulini 1983. a.
Vljaanne (pealkirjaga EOLL Tea- ted) koosneb 14-nest lehekljest an- des levaatliku pildi jrgmise eest- laste suiurkckkutuleku eeltdest ku- ni praeguseni. Esitatud on Eesti Pevade ldkava, rituste asukohad, prae^eni selgunud juhtide nimistu ja arvukalt aadresse telefoni numbreid lhema informatsiooni saamiseks. Lisatud on ka registree- rimislehed spordiritustest osavtja- tele ja vajalik selgitus majutamis- ksimuste osas. Vljaandes neme veel kokkuvtlikke kirjeldusi Eesti Pevade asukohast, svisest kliimast San Franciscos jne. jne.
Blletni on koostanud EOLL erfmees Peeter Grner koosts EOLL peasekretri Linda Kotkase- ga, esiehekje loijundamine arh.
Kanada ttavate na^te olukorra jrele valvav minister Judy Erola et- tepanekul on Kanada valitsusel vl- jattamisel kava kuidas kaitsta va- litsuse teenistuses olevat 215,000 naist selle eest, et neid ei kimbuta^ taks seksuaalses mttes. Ontario naiste staatuse nukogu president Sally Bames avaldas selle le erilist rmu ja seletas, et selle seaduse jrgi on tundnud puudust ttavad naised juba pikemat aega. Eriti vii- masel ajal on 'ksinius akuutne, on suur tpuudus ja keegi naistest ei taha tkohta kaotada ja alistub sur- vele.
Voldemar Heiturilt. EOLL Teated #1 on saad,aval ja
kavandatud vljaandeid nr. 2 (1983. aasta alul) ning nr. 3 (1983. aasta ke- vadel) vib tellida aadressU: