,^eleEIu",w.2 'a7l5 ) , 11 JAANUARIL -
liN MADISSOO DU UJUJANA
Itanud silmapaistvaid tulemusi fcx>lide vaheliste] meiistrivist-
Kesik-New Yorgi osariigis saa- lik esikohad. Ta ajad n jrg- |: 50 jardi vabalt 25,5. 100 j .
55,4/200j. vabalt 1.59,6, 500 j . (5.32,7, 100 j . selili 1.04,6 200 j . liides 2.203. Neist eriti 200 va- , (a 100 selili on vga head saavu-
ki arvestada, et T. Madissoo 13-aastaselt hakkas tsiselt tree-
mosa vtmid eesti vistilustest voodis, ning mdunud kevadel |tos purustas 100 j . Balti rekor- istele,,olles praegu umbes 3--^- ohal 200 m ja 100 m vabalt e^sti
maailma edetabelis. Iga vist- i.''SA-s on T. MadissQo paraii-
oma isiMikke rekordeid, mis ), et ta potentsiaalsus ujumises Ikrgpunkti veel saavutanud ja Mb jrgnevate aastate jooksul
Itippsaavuftsi naha. Tema uju- Ise vib varsti olla sama krge pfndy unpuul rimiuiirt^jujana las, kuid ujumistase ja kon-
|ts USA ujumises on palju tihe- (kui Kanadas, mis _Jeeb tippu- lise rasikemaks.
hontos on ujujaist veel. suuri imme teinud Hi l lar Lainevool,
jtiMeseduikalt,keskkoolide ja klu- fvahel. sKevadel 1982 purustas ta
yistlustel kaks 1517 a. ppis- cfdit, mis kuulusid tippujujaile itmaa'le ja M. Tiidus'ele. .
M.K;
LHIDALT lallimees Matti Sld vitis teist |la Rootsis kuulsa Josefssoni ka-
Autoks kasiitati Operit".
fanada 'kiiremilt kasvav spordi jooksmine tieneis uue 400
|ikkuse ja 2,5 m laiuse rajaga. See tti Toronfo linnavaiicsuse krg-
|a' katusele! Enam thelejpan- -t on selle raj A a t e igailma Mon^ Rummiga mis vitivat jalgade hi- hagu ,,&hinsplints" sre esi-
le lhiseid.
. ' e rk
4--
IRN peab kolimo r O K H O L M Linn mb kinnis-
Arsenalsgtani ja Nybr^pkajenl ^ a l Jhnsn^konitsemille, -mililine ?tuskaubana annab vastu maa-
l id (1^ 000 ruutmeetrit) Marilehl- ikus asuvad suur ajalehed, N, L i i - _>aatkond jne.). lhetus onVlgilks Arsenlsgatan i * ' luva maja senistele rnikele, kel- jtitka kuuluvad mh. Eesti Rahvus- [kogu, ajaleht Teataja", Bait i litee. Balti Arhiiv jne. ;imas hoones on veel ks i^unsti^ 1, kutistigaleriid, rid. Balti Ins-,
jut, samuti heksa elukorterit, lk nebd'On nd les eldud ja Ivad otsima endale uue uluatee. kaja rnikud tegid vahepeal et- pneku osta kinnisvara, millise et- biftek linn tagasi lkkas, lagu selgub',' on kommuun maksr rMariehili\maa-ala eest 12 mil- |it ja saab Arsenalsgtani kinnis-
eest 16 miljonit, vttes selle juu- enda;peale rniike kulud. K in-
brade linnauniik fobab mike'- [amavarsed lokaalid s:iidalinnas.
Sotsiqlismi svendamine
lasi valitsusele kirja, milles juhiti Jelepanu sellele, et praegustest jlanduslikest raskustest lesaami- Is tuleks valitsusel lpetada sot- l isml toetamine Ontarios. ra tu- ks kaotada vi vhendada miini- Impalk, lpetada rlkontrll, ra ja eraettevtetele Suncor, lpe- la halvastijuhitavate ettevtete ra- line toetamie ja vhendada haig- [bi parandamatute vi pikaajaii&' laiguste puhul.
)ntario rahaminister Frank Miller, on tuntud eraettevtlikkuse
:)ldaja, mrkis, et phimte vib ige, kuid on tiesti vastuolus
leguse poliitilise reaalsusega. Te- arvates valitsus ei rakenda h- nendest ettepanekutest kesole-
aastal.
Aili Helm, Kurdil d ole vai> ju". Mrkmeid Nukogud^ nais- tevanglast 1946; E K K Lund 1979, 204 lk.
Nagu autor eessnas eb, p o k ^^Kuradil ei ole varju" d romasai ega lia mitte mlestuste raainat. Kll aga, rhutab ta, ori kir jddatud tege- lased nii ohiud ja/elariud ja kogu ma- sendav sndmustik pljjeheb tsiolu- dele.
Olles raamatu lbi iugepud on ras^ ke sellest kokkuvtet teiha. Keskne szhee puudub ja kompositsioon vai- gub laiali, kuld ksikud kujud ses rusuvas valigla milj^, lekuulami- sed ja olustiku kirjeldused sbivad meelde, llatav on vaniide Iddlik&us ja teravmeelsus, mis isegi selles bru- taalses ja lootusetus paigas vimal- dab inhnestelkstdse ja mnevrra sidet pidada, vahel kavalust kasuta- da ja teateid edasi anda.
Raamat algab 14-aastasie JutaJrii-^ melise ttarlapse Patarei vanglaSSe saabumisega. Ta vahistati koos pere- konnaga metsas. Aga Jutast kuuleme edaspidi vga-vhe. Tegevus siirdul} vahetult Patarei haiglasse teiise van- gi Marja juurde, kes on lekuulamis- te unetusest j a peksust niivrd ku]> natud, et ta on mistuse kaotamise
Teine pikemk osa peategelane on 15-aastan^ ausamba ohkulask-
ja. Saame tegelastest vald pgusa, piiratud pildi. Langevad mned mt- tekillud j a mlestustte shvatused. Lhemat pilt i ei tcSki j a pole arvata- vasti ka mitte vajalik. Autor tahab anda vaid pilte vangla elust-olust. Naiste isjeloomud j a ju tagavarad on thtsamad kui nende vlnus, p- ritolu vi endine elu.
Hmmastav on vangistatute osa/- vus primitiivsete abinudega toime tulla. W.C. potti kasutaibJcse ku i te- lefoni, rghnata koputuste morse thestikust. Teated j a uudised levi- vad kiiresti, ki n d d uustulnukate kaudu vanglasse saabub. Omaksed leiavad ^ksteist kasina sidepidamist kaudu. Prandapesuluua' raagudest kraabitakse klaasikilluga kudumise vardad j a hrutakse need liivatera-r dega siledaks. Vene kriminaalvangi- de kest saadakse tubaka vastu nar rikatte riiet, n)is ettevaatlikult kloo- rltatakse nhig millest naised teevad oma susse j a kandekotte. Sealjuures ei tohi vangil olla ei npela ega niit i , rkhnata kridest vi noast.
Ptakse stimuleerida haigusi vi neid primitiivsste abinudega esile kutsuda. Niteks suhkruga segajkid tubaka suitsetasule tekitab krg palaviku. Mitmetel nnestubki raa matu lpul, sgelisi simuleerides, pseda hai. kratsi kambrisse, kus tuttavad kokku saavad j a seal m- neks ajaks haiguse tttu lekuular miste eest kaitstud on. Pleva tiku vi vvliga tekitatakse naha peale sgeliste taolisi ville nhig mdaniku batsilli abil hoitakse n d d elus".
Noortel koolilastel j a lipilastd jtkub veel esialgu noore inimese op- timismi naeruks ja laulukski. Ning vahd ka trotsi oma arvamisi elda. Kik nad on ju arreteeritud de- monistratsiOnide, ausammaste lh- kumise vi mne muu taolise lihtsa patu prast. lekuulamistel aga esi- tatakse neile lputult ksimusi: kes olid su kaaslased? Mis organisat- sioon on selle tagajl Kelle kasuks toi- mub salakuulamine? jne. i
Autor on osanud kllaU ilmekalt edasi anda venelaste j a tenoli- selt kigi rahvuste selle tga tegele- vate inimeste rumalat j a mttetult ksitlemise metoodikat.
On MrjeMatud . Mtimesugusdd inimtpe: ndd , kellele trots j a vi- ha annavad Judu, kuid kes d talu valu ega fsilisi kannatusi; vi ndd , kelle loomuprase optimismi juta- gavara on suuteline palju kandma jsi le elama; vi neid, k ^ on n dt kest savist, et n d d ndagi d kohuta. Vanglas Iddub ka kommunistide kaasajooksikuid, nagu lk. 46 kirjel- datud likooli ppejud pr. L Ses osas esineb muide tekstis vasturki- vusi: lk. 46 ksib pr. L. Maarjalt kuidas vihnane teda tunneb, millele tdruk vastiab: . . . ol in ju alles m- ne kuu eest teie juures eksamil". Lk . 49 aga eldakse pr. L .kohta: . . . aga ta ol i testi vana vang ja istus Pagari keldris Juba kmnendat kuud/'
Maiste hulgas Iddub organlsedi- misvimelisi inimesi, kes aitavad nooremate hulgas moraali leval hoi- da, korraldavad teenistusioimkondi nhig valvavad, et supikusld oleksid pestud j a prand kloorlveega kri- tu, petavad kehalisi harjutusi nfaig peaval mlu jrele ettekandeid j jututunde.
Lddub ka ksikuid tuntud nimesid nagu endine tantsupetaja pr. A. Tartust. Noorim vang on 12 a. t- tarlaps, hes kongis peetakse Idrnii hullukslinud naist, kes ripub ihuf alasti kongi aknal ja loetleb lputult nimesid ja aadresse.
Autor klrj[ddab vangla primitiiv- set haiglat j sauna, kuhu vsige har- va lhikeseks ajaks viiakse j a kust nad selnakurdudest ja phiklde vahelt otsivad eelmiste saunaskijate kasi- naid teatesnumdd. Poliitilistele vangidele on vahel abiks krimJnaal- vangld (tavaliselt mjaniiad ri- dest, kellel on avastatud nngl puu- dujk), kellel on rohkea i vabadust, kuna neid rakendataksevvangla ad- ministratsiooni
Autor kirjeldab ksikkongi hallut- suiatsloone, nlja Ja unetuse pi inu j a hirmu vedrottlde ees, kes torustiku kaudu kongidesse tulevad. Ta annab praktil isi npunltdd sellest k u i thtsad on vangidele rbalad, klaasi- ki l lud, nrijupid, paberiribad j a traadiotsakesed Iga thtsusetult vlke ese, mille vang kusagilt les korjata saab. llatav on see, et d esie htegi juhust, kus vangivahld vi lekuulajad oleiko tarvitanud kaitsetute naisvangid vastu sek- suaalset vgivalda. Kuna sja lpult prineb terve k u M faktilist materjali viduka punaat'mee" vgitegudest isegi .vabastatud" juwU KZ-idest, rkimata tsiviilelanlkibrinai eluruu- mist Baltikumis, lda;Saksaniaal, Ber- lUnls jne., sUs tundub see uskumatu.-
Raamatu kompositsioon On laiali- valguv, kuld samal aja^ smboolne kogu ainestikule: Inimesed tulevad j a lhevad, n d d veetakse hest kongist teise, nad on j a kaovad jlle ning ndst ei kuule enam midagi. Enamus neist muutuvad numbriteks kuski l Siberi tkaristuslaagris vi mae- takse jljetusse hauda.
Autor laseb Maarjal jutustada 1941. a. t a r t u vangla mahalaskmise test nagu cAeks tdruk sndmusif ise vangla hoovis vaatamas kinud (lk. 67). Tdruku poolt pooltranssis peetud sdistuskne" 14-le polkov- nikule tundub ebatenoline ja pi- gem sinboohie. Lk . 90 endise pe- taja pr. Lehto ettekanne on autori manifest lugejale: . . . Nukogude vimu seisukohalt pole thtis Indivi- duaalne steokoossels. Nei l on tar- vis ks osa mde rahvast Siberisse saata, kuna seal tjude p o ^ ja^ teiseks selleprast,^ et siinset vastu- panuvlmeMst osa rahvast Isoleerida
75. A. JUUBEL Mdiunud aasta oktobiis phit=
ses Otep gmnaasium (praeguse nimega Otep Keskkool) oma 75. aastapeva. Nagu kodaimaalt kirjuta- taikse, kogunes sel p|ihul Oteple kooK pkiulikuks aktuseks rohikeh vi- listlasi.
Meenutati ka'Vlismaadel viibivaid endisi kool i kas\'andi'kke. Juubeliga hendiises ilmus T a l i t a s 75 lehe- kljeline bro&hr i.tep Kesk- kooli kooliajaioo uurimise kogemu- si " . Selle autoriks on kirjanik ja kirjandusteadi. 0. Kruus. Peatkis ^Vilistlased j a kooli ajalugu" on ms. loetletud Otep gmnaasiiumist vr- sunud kirjanikke ja kirjamehi. On mainitiKi jrgmisi nimesid: Veli Kudres (Kidron), Peeter Liiidisaar, VaJev Uibc^uu, lastekirjanik 'Madis Raju (Maksim Reinhodd), kirjandusr loolane Kal ju Leht, kcdu-ojiurimus- autor Heino Mgi, spordiikirjanduslik autor Erlend Teemgi ja kirjaniic- kirjandusloolane Ojskar iKruus.
Otep Keskooli direiktorilcs on praegu Heino.Mgi, kelle sulest on ilmunud koduloolised raamatud
0tep" (1963) ja Otep-Kri- k u " (1971, 197S).
^- : BPL/V
rimm's Foods L td . peaosanik j a juhatuse esimees Lembit Jnes kis koos abikaasa Meeriga Jaapanis, Hi inas Ja Hongkongis. Oma tl^eljBpanekutest jutustab ta reas reisikirjades.
Hiinlaste (^ maailma elanikest) loomaproteiiniks on karbikala, siga ja part. Wuxi katsejaam, finantsee- ritud U.N.F.A.O. rahadega, on vlja ttanud Hiina- jaoks ssteemi kus 50000 naela toimetoitu (US $6,000) sdetakse he hektari tiigi pinna peale aastas. Vee pinnal on pardid kellede vljaheited rikastuvad tiigi phjas veetaimede kasvuks j v ^ pinnal planktonite kasvu. Tiigi vees on kolme sorti karbi kala, pinnal sjad, keskvees sjas ja Luna- Aafrikas arendatud phjas sjad ning neile lisanduvad vrskevee hn- nakud. 50,000 naela taimetoitu pro- dutseerib 35,(KX) naela loomaproteii- ni (karp, part ja hnnak) vrtusega m s^ 36,00O. Seega t palgaks jb US 130,000.
'Keskmine kanadlane ja USA-lane sb 6 kg kala aastas, kaasa arvatud 'kalakonservid. Jaapanis 35 kg, F i l i - piinides 27,3 kg, Indoneesias 10 kg, India .1981. a. pk oli 2700 tonni.
EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA
NNMUHMB)!}
Meie reisi peaphjus ves rah- vusvaheline ikalahdtKskonverents avati Jaapani pllumajanduse, met- sanduse ja kalanduse mm* ^ r i K. Ta- zawa poolt. Osavtjaid koos daami- dega oli umlbes 600. Kuna konverent- si kigu: kirjeldamine'' viuks majan- auslilke j a tehniliste ksikasjadeni, piirdun, vaid ksimusega ldiselt.
Oletatakse, et maailma rahvad s- vad loomaproteni 110 miljonit tonni aastas, sellest on 70 miljonit tonni 'kalad j a 40 miljonit tonni l ihad. Iga aasta tuleb juurde iMca rohkem kalakasvatusi. Meile on ju tuntud fo- reUikasVatused Kanadas j a UAnS ning kassiikala (catfish) USA lima- osariikides. Hilisemate aastate, tule- mus on Norra fjordides kasvatatud lhed, Shotimaal on sama ssteem praegu vljaehitamisel. Ekuadoris on USA kapital suurel kujul alustanud hnnakute kasvaitamist.
1985. a. loodetav pk on 10,000 ton- ni. Ku i vaadata rahva arvu -j- Hna, Jaapan, India, Indoneesia. Pakistan, Fil ipimid ja nende maade suurt ka- lade tarbimist, siis ilmselt konverent- si asukoht o l i ige, Ameerikas ja Eu- roopas on suhteliselt vike.
ja samaga ka lejjnidle hirm nahka a jada. . . "
ksikkongi visatud neiu juurdleb: Miks ei pet&ta kusagil Inimesele vangla ja lekuulanii^ pshholoo- giat? Millega videlda pshhotrau- ma vastu arreteerimise puhul? Elasi- me barbaarse venelase krval nagu pssirohutnni otsas, aga vabariigi ajal leskasvanud Inimplv ei tead- nud midagi sellest mis pri taga sn- dis, mis sealt hvardas vi ku i ligi see oli. Soome lpUaskonna poltl- Une organisatsioon ergutas oma liik- meid vene keelt ppima, phimttel, et Inhnene peab tundma oma vaen- lase keelt. Mei l seda ei tehtud. Meie llpllasnoorsugu tantsis tuleme ja- lal .
Raamat lpeb tdrukute vangitapi- ga Siberisse saatmisega. Keskmine aeg on, kmme aastat.
Raamatus leidub snu, mida ige- keelsuse Snaraamat (Tallimi 1979) ei anna. Niteiks: mullima pro rul l i - ma lk. 40, lahbnie, lahitall pro tapa- tall lk. 67, kumm pro kompanjon ik, 62, parask pro vangikongi kimla lk. 38 jne.
Leidub 'ka vhemtuntud snu, mi- da S anna/b. Nltks: lk . 134 radist raadio teadete \edasiandja, lk. 61 tuvastama khidlaks tegema.
Lk. 35 eshiev Siva peaks olenia kir- jutatud Siva -r- ks brahmanismi kolmest peajumalast.
Mnes kohas on ksutatud naiste kohta sna daam, mis vangla ihlljs tundub tarbetu peenutsemisena. Vt. IIc. 36 ..-.seesama vene daam. . . " lu t tu on mingist vaevu eesti keelt pursslvast vene naisametnikust.
Lk . 64 rgitakse lndlsl jahutol- dust, mis arvatavasti on ameerika cereal, mis sja-abistamlse korras landleass'ga N . Ludule anti. "
Lk. 74 esinev sna prillaud then- dab'arvatavasti kimla Istet. 1
Leidub venekeelseid snu, mida pole tlgitud ja vene k e ^ mjusta- tud snu nagu niteks jutukad prp Juturaamatud lk. 103.
Keisripalee 50 aakr i suuruses ida-aias, mida nidati turistidele on muru hsti ni idetud ja veed selged. ll Meeri Jnes park i osalt piirava mri j a val l ikraav! res. Foto - Lembit Jnes
Oli antud mista, et se^ on lis petlik klastus, aga selgus, et mte on mmine. Meie pandi poolringis istuma ja jaapanlane andis seletusi. Kuulsime, et prlite juures on kige thtsam nende sra, mis jaguneb nelja klassi. Teisena on oluline vrv, mis jllegi neljas klassis: roosakas, vga nrgalt roosakas, valge ja ha i - must. Viimast pidid mned ka kr- gelt hindama, aga lektori hapu no jrgi otsustades, neil suujrt vrtust, ei paistnud olevat. Kolmandaks on thtis suurus ja htlus, vikesi ja htlasi peeti paremaks kui mitmes mdus suuri. Tnapeval pidi ole ma ainiilit 3% loomulikult arenenud kultuurprle. lejnud on inihie- se poolt kaasa aidatud.
Umbes kolmeaastased austrid p- takse merest, nende karp avatakse umbes 1/2 cm ja sinna sisse pannakse Mississiipi deltast ptud Wdkarbi si-i sdmise osa (primutter). Viike tki- kene, umibes 2 nun kuubis. Jrgmise- na vetakse auster keillel o l i prl sees ja liigliha selle mber. See venitatalc- se hemaks ja pikemaks, ligatakse 5^ tkiks. -ks tklk lisatakse prl- mutteri tkikese. juurde, lastakse . karp sulgeda ja pannatee merre ta- gasi kus kolme aasta prast on val= mi'9 sobiva suimisega prl.
See protseduur tehti meie s i i ^ ees., lemisel korrusel oli nn. kasva- taja hindadega saadjaval prlid ja kullast ja pditest tehtud ehete kombinatsioonid. M e i r i oli koos teis- te naistega trgimas leti taga ja mi na ootasin Vrisedes eemal kunas raha tullakse ksimal Meeri vttis igakord taskust vikese kotikese, kui ol i uues kohas leti kres.
Kll ol i suur kergendus kui ta l- puks teatas, et vrdles mdavaid oma prlitega (selles vikeses kotis) ja et midagi paremat saada peab le US $2000 kulutama mida 'ka tema ,pi- d paljuiks. Mina ei ole omas elus hegi asjaga nii nus olnud kui selle otsusega.
Linna tuur pidi kestma kaheksa tundi, aga viletsa liikluse tttu kulus heksa tundi. Sellest neh tundi lks liikluses (peamiselt seismises), ks tund smiseks ja'^ neli tundi kolmes kohas peatamiseks. Liikluse ajal^tuli vaadelda kll iparemale, kll vasaku- le, olid liihtsd majad ja aiad aga kik llksid silmist sisse ja kuklasl vlja. Kne aga krvast sisse ja teisest vl- ja. Esimene mJje mida sain lennu- vljalt hotelli sites ji psima.
Esimeseks peatuseks oli keisripalee The Imperial Palace" mille mber 250 aakriline park. Kohale sites, sel- gus, et on lubatud ainult nidata 50 aakri suurust idia-aeda. Palee oli kus- ki l pargi puude taga, n i i et isegi korstnat ei ninud. Park ise olevat 300 astat vana, 72 sorti puid, 250000. Ngi kena vlja; murii oli hsti l- hike, puhas. Puu kroonide vormile olid inimesed maitsekalt kaasa aida^ nud.
aiwuiniuinatii i iBiioiiei iBii i i i i ioi iouoii i iuQiioiisiraiicuisnoiimuaimuniQ^
Rebane
iiiiioiiiiiaiiiiiiiisiioiiiiiaiifliiBiiglionoiiiiiiaiiQiioiiaiiBiiiiiiiioiigiiiiiiioiioiioiiiiiiaiiaiiDiisn
Kolm thtsamat toimingut o l i vrskel tudengil. Esiteiks leida ulualune, j a seda vis saada^ saksa tantadele" vanast hiilgeajast maha jnud suurte korterite tubades. M- nikord asus samasse korterisse mitu,, nii nagu tuntud Saviburg" selleni- nielises tnavas. Teiseks - ol i vaija vastu vtta matriklikaart j a suruda selle eest rektoiri ktt likooli aulas aktusel; kaarti oli vaija ettenitamii- s^ l^ s lipilasin^aja sgisaalis. Ko l - mandaks o l i astuda lipilasorgat J'isatsiooni. Oli kll n i id , kes seda e i teinud, hel vi teisel phjusel, kuid siis ei tohtinud pahaks panna, kui neid kutsuti ;,metsi!kuiks" vi kogu- ni possereilcs".
K u i vanal ajal niisugused organi- satsioonid olid 'kik sakslaste kes peale mne erandi, siis nd trkas neid kui vrvilisi vililli kevadises murus ks ilusam kui'teine: must.
' _ sinine, roheline, l i l la, apelsinikarva |he. Ja tulid k^a naised j a vibolla phimttel j: ikika stuks, puhv laks surusid oma kuldsetele lokki-
* dele valge phjaga korporatsiooni tekli. See asjaohi loomidikult teki- tas suurt revust, leides kriitikat ka avalikus simas. Mende pilkamiseks ttaibas Er ik L. kleidi selga, pani p- he paru^ka ja sellele valgephjaga mtsi. Ilmus siis Linda" kohvikus- se, kavaleriks tuntud dr. P., kel sles koerakuitsikas rebasetekliga. Furoo- rile lisas ilmert, kui ks neiu, vike- ne kui taskukell, hppas lesse ja re- bis pilka poisi peast tolle mtsi ma-
'ha. ..'.
Organisatsiooni rebastel" vi mui- *du noorliikmeil ol id kik ked tege- mist tis. Tuli ppida, kuidas sisse vtta", 'kurish" juua, (naistel) hom- mik i i l vara kuski korteris kringlit siiap j a mis thendaib t^npus p^
to". K a kuidas karjuda fiducit!", vi punnivilnnga" llepudel paugu- ta avada, mille valada le 'ke ja
.suitsule tuld andes tmmata tikku ilmtingimata oma isiku suunas. K a pidi ettevtmist olema, et sel t- navalampe ra kustutada, vi. vrts- pocdniiku kest sel, krooni eest tkk'vorsti osta. Vana Jaan" olevat kord pahandanud, et saadavad noormehe Jkrooni eest ausat vrts- poodnikku sel tlitama 'vanasti
, anti selleks vhemalt 10 rubla! Oli teab k:ust komme organisatsiooni re- bastel lendu" minna, mis thendab, et nad kadusid korraga kuhugi head elu elama, j kui keegi nendest p- ses tegevliikmete ngemata organi-: satsiooni korterisse tagasi, siis pidid viimased 'kik kidud kandma. See oli eriti linna i-imjad&s sna lootuse- tu ettevte ja tul i kasutada meele- heitlikke abinusid. hel juhul . kat- siusid mned meesitudengid aidalta korporatsioon Indla" lendulinud i;ebaseid, hakates konvendi korteri aknaid iile trvama, et sealt vlja nha poleks. See lugu lks halvasti, kuna keegi avas samal ajal seest- poolt akna j a sai trvapintsliga. le m'na! ks abistaijaist rikkus trvaga oma uue, halU karakulkraega talve- manth (missuguse krae eest juut oli ksinud 120 krooni; aga ms ra kaheksakmnega, kui ostma saadeti tudengi ema).
Rebase-seisseie jrgnesid iHendu^ sed, nagu ,;noor maja", vana maja", sanmialpead" jne., kuni kuldreba- seral" vlja. See viimane thendas, et
oldi oldud organisatsioonis, s . it . rhi- tud teaduste krgustel" kuus aas- tat. Aga mnelgi juhtus, et suu- rimad ted ka seal jid leidmata" ja pingud lpetamata! Selles olukor- ras satuti burshvilistlase" seisusse, - milline niniestik ol i eriiti pikk nais- te konventides, kuna rnad neiuke-' sed sattusid kergesti abielupnis- tesse. Asi aligas tavalisti vikese tut- vuse vi kurameerimisega, mispuhul meespartnereid kutsuti omavahel nonchalantselt peigmeheks". K u i aga asi ,,1'ks tsiseks", siis oli ta vaid ks-tuttav".
lipilase telme tegevus, mida ta vanemad ja isamaa talt ootasid, o l i loenguil kimine, tentaamenite ja ek- sarnite tegemine. Humanitaaraladel valitses selles suhtes suurem vaba- badus, eriti igus-majanduteaduskon- nas, kus algupevil polnud mingisu- gust kohustust. Algajad lksid loen- guile uudislijmu prast. N i i oli pro- fessor Uluotsa auditoorium likooli peahoones vhemalt aasta algul sna tu-vil kuulajaist. Loengud olid tis- tundidel,, aga algasid ^.akadeemilise veerandiga" ehk kui kell likooli suu- res koridoris li veerand. Professori '^i^ niuusuguse lektori sisenemisel hruiti jalgu vastu prandat, mis esitas iget aka'deemilist vrikust, vastupidi tavalisele kteplaginale, ' ^^ l ajal o l i jalgade hrumine ka veel efektiivne; kuna puudusid l^ummitallaga kingad ja walko- wall" prandavaibad.
Loeng lppes taas kellalgil, mida ^^gu sattunud professor teinekord
ei mrganud. Siis lks auditoorium rahutuks. Kord mrkas. professor Uluots seda ja ksis: Kas kell li juba?" ' Auditoorium ksmeelselt vastu: Jah!" Kohe prast seda li kell! Pi inl ik lugu!
Eksamid toimusid semestri, s.o. poolaasta alguses ja lpus, kuid m- nikord sai neid teha ka ^vahepeal, oler nedes eksamineerijast. K u i aeg kt-, te judis siis aeti taga, kust saab vas- tavaid loengud vi konspekte eksa- mile valmistamiseks. Ku i arvati, et omast just ei jtku, o l i niteks tu- levastele juristidele abiks nn. ,,pau- kija". Seda ol i eriti vaja venekeelse- te eksamite sooritamisel, kuna kaua aega veel o l i rida pipejude vr- keelsed. Suuremaks ,-paukijaks" oli sekelduste prast advokaadi seisu- f,est krvaldatud Tallinna advokaat Vallikraavi tnavas. Tema julgustu- seks kahtlejaile, kas p alati n i i l- hidaiks jnud ajaga vastu peab, et p peab alati vastu, kui vaid see teine ots vastu peab! igus tal vist oli. Vrkeele tttu vis eksamil muidu-
gi tekkida keeleraskusi. N i i tahtis keegi noormees statitiika eksamil ve- nelasest professorile seletada, mis on auk (aukkaardis nimelt). Ta moodus- tas vasema ke srmedest limmargu- se ava ja tor^kas siis sinna parema ke srmega. Auditoriimi lhistas muidugi vaikselt omaette naerda. Professor Piip pida^ vga lugu sel- lest, et igesti tarvitataks rahvusva- helise iguse puhul esinevaid rahvus- vahelisi termineid. ks timtud hpi-
lane libastas^ keelega ht sellist vl- jendit kasutades, kuid parandas end kohe vabandusega, et ol i keele libas- tus. Piip nudis kohe, et kuidas nii- sugust asja nimetatakse ladina kee- les, mispeale eksaminant kohmas - r lipsus lanquae" (kuigi pidi tlema lapsus linquae"!). \
Professor Tjutrjumov o l i vanem hrra, kuid tal ol i noor ja ilus naine ja suur koer. Naisega tikkusid tudengid kurameerima, mida profes- sor ka\ teadis. Siis oli n i i , et kui kee- gi tudeng tuli tema juurde koju ek- samile ja koer temale sbralikult sa- ba lipu'tas, ss oli ka eksamist lbi- Icukkumine garanteeritud. Professor lkski hiljem naisest lahku. Ta ei saanud aga^ ise mitte hakkama abi- elulahutuse palve koostamisega koh- tule, kuigi luges likoolis just tsi- viigust! ; ' ,
Kusk i ametis olevad ja vljaspoolt eksamile sitnud tuU spradel prast ilusti ra saata.. Niisugune saatmine toimus kord Tartu raudteejaamas, kus kahe saatjaga seltskond telgi ei- nelauas veel viimaseid ns^pse, 'icui rong juba jaamast lalikus. Polnud siis muud teha, kui saatmist jtkata jrgmise rongir. Ka siis jid viima- sed napsid ni i hiljaks, et tuli suure ajuga rongile joosta. ks aga ji ma- ha ja hakkas suure hlega naerma. Jaamalema imestusele, miks ta^iae- rab, kuna ji ju maha, oli vastus: Mina jin kll maha, aga nemad ei pidanudki sitma!" (Vib olla anek- doot,.kuid iseloomustab olukorda).
'k.