M E U I P E V L / 1 0 . WURSDAY, FERMY.
Mlii i t r OUR LIFT ^ Weaioi WetUyc Published by Estonian PublisMgCo: Toronto LM., Esto- nian House, 958 Broadview Ave./Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 Tel. 4660951
Toimetajad: H. Rebane }a*S. Veidenlmum. Toimeftaja Mew Yorgis B. Parming, 473 Luknann Ebr., 'Mew Milford. N J . , SA. Tel. (201) 262^ 7^3/ v; .
,>!EIE ELU" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut . Weileri algatusd 1950.
,JMei^ e Elu" toimetus ja talitus Ecs Majas. 953 Ave., Tomato, Ont M4K 2R6 C a ^ ^ Tel . 4660951.
Tellimiste ja kijululuste \Tstyvtmine ig^ toop. kl.9bm. . 5 pJ., esmasp. ja adjap. kl. 9 kn . S ., laup. kl. 9 hm.
.JiiiEIE .ELU"- tellkisMimad rKanadasvl a. |37.00, 6 :k. I2O.0D. 3 L . $ i 5 . 0 ^ S ^ - - 1 a. |4iM 6 k:|23.00,31.
$M; mci^^mmks&i^:: l s^ |46m 6 25.0, 3 k . | 1 9 m t a n c ^ ! l m Kasada I a. |2S.S0,, 6 b 114.25. &
: 'li- |a^fe5?.D^diia;i;S-sse: ,L,2..|3'0, 6 L $15.40. hit-;'
KiiiSitssMiiLu^ esiklji |5.0Q> tekstis
.jifleie EM" m, 6 (1719) 1903
USA-st
Eakettlde tasakaal Euroopas.
Kpl pMmst nam kui poole inim- ealist vaheaega sja lpust Ja ka ki- gi arvete iendamist sjakurjateigi- Jatega Nrnbergis ja mujal Saksai' maal, ootamatult lks lahti uus nii- nim. ,,sjakurjategijate" otsimise hsteeria Ameerikas nii uudisteva- henduses kui vastava eriasutuse poolt, sUs rabas see kiM llatusega. Esbnesed reaktsioonid suundusid muidugi tolle eriosakonna juhataja vastu, kes lahkelt andis oma seletusi ja kasutas nimetusi nagu natsi'Sj&- kuritegu" ja koUalioratsionism.
See aga on osutunud nagu vitlu- seks tuuleveskiga, mis on arusaadav, kuna eriosakond, kuigi vaga innukas, n siiski vaid vastavate juhtnride jrgi kiv alamasutus, kuna tuult tiibadele puhutakse hoopis krge- malt poolt.
ORDER NO. 851 - 79
THobd p lsp AiDerifca tlfeendrilM- isjTraJe Farad olid ohtiklt mda-'
Serfcb kohe sstmise vaja- o^L JPandi p^eale mkidele
fW!kad maksud, et tarvitamist hin- regu^eerida^ l^i pidi minema
mi kalliks, et tarbija ei juaks seda vbalt taj^ vitada. Mhidi l
vikeautode toodangule, keerati alla majade t^peratuuri mtjad Ja su- nitl toodangule peale inflatsioonil!- sed olukorrad.
Tulemuseks oli tarbioMse iangus, tstustoodangu langus ja nljonite tliste vabanemine tkohtadelt' Samal ajal asuti propageerima ja fi- iantseerima uute energiaallikate s&vastamist, maigu ssi, aiatmnreakto-
Vib olla olukord ratas imest just USA, sest oldi harjutud odava li juu- ires kasutama ainult li ja unustati aei^ allikad. Alles nd on leitud, st USA oma lialUkaid on kasutatud hoolimatult, sest njj. ammutatud al- likaist on vlja pumbatud afaiult ks kolmandik kvantumist ja kaks kol- mandikku asub alles maa all. Ssi- hapugaasi abil on vimalik nd maaaluseid lilademeid uuesti edasi pumbata.
Kuid lipaanika le^ is edasi MehM- Ikosse ja Venetsueelasse kuhu pum- Ibatl sisse ameerika pankade poolt uut kapitali, kuni need maad, vhe- mlt Mehhiko on nd pankroti - nl\ Uute llallUcate avastamhie algas Alaskas, Phja-Jmerel, Fhjame- res idapool IngUsmaad ja kik suur- te kapitalide kuluga. us ja krge Jihlnd pidi koik need investmlngud tasuma. i
Ning see paistiski nii- AraabSa - rnaad pmnpasid rohkem li, pumpa-
lesse hinda $12. pealt $32. psale Ja himuisesld ahiult rohkem, Spekulandid kisid li toomas'oma laevadega ja maksid kimi 40. dot lari ^'aadilt. la muidugi teenisid hsti Kuld nd on avastatud jrs- ku, et li on maailmas rohkem,^ kui tingib tarvidus, lishkeigid ei suuda enam niipalju ma kui tahaksid. Tstusmaad on investeerinud kalli- mate meetoditega ja vhemtasuvais- se kohtades tohutuid summasid. Pangad ja valitsused on neid aida- nud oma laenudega, milliste rent on muutumas ksitavaks, lisheikide toodang on langenud. Niteks 1973. aastal tootsid araabia maad 30 mil- jonit vaati pevas teiste maade 9 miljoni vaadi vastu pevas. 1982. a. tootsid araabia maad ainult 18 mil- jonit vaati li pevas teiste maade 23 miljoni vaadi vastu pevas.
Paistab, et muu maalina on end li ksimuses leidnud ja .^d lisheiki- det lahti raputamas. See on posi- tiivne rkamine. Kuid saadaolevad llvarud on nii ulatuslikud, et karde- takse tsist lihindade langust, vib olla praeguse $32. pealt $25. pea- le vaat. Teoreetiliselt peaks see alan- dama energiahinnad tstuses, trans- pordis ja kttes. Praktiliselt vib osutuda nU, et tarbija maksab edasi oma krget liinda pumpade juures, sest valitsused vajavad niaksiudolla- reid, et vhendada oma defitsUte ja endiselt ssta livarusid. Kuid vib olla vlja aidata oma lefinantseeri- nud rahaasutusi, kus mindi samale lipuuduse" pshooslle ja tuntakse nd tsist muret, kuidas uue olu- korra juures lide alal maaibnaturul oma vljalaenatud stmimasid tagasi saada. ,
M on olnud araablastele trump. Kuid sama li vib .paljusid teisi ja ka araablasi koos eiidaga alla viia.
LUGEJA KIRJUTAB Nedl pevil vix kuidas see vtirtus'
,^9 th" avaldah meoUf^^ omo lugcjote mtteavaldusi km, mid mis ei hiu ajalehe seisvkoFio a^dego. Palume Jeirjutada kokku-
mtlikult ja liiteda oma nimi ja ai@dre89. Toimetus jtab endale i' US9 lugejale kirju redigeerida ja Siihendada ning mittosobivusb ^mral jtta avaldamata.
ammasb'' segakooir
nit. sn tdeda i'k sisejud 'mi-
Eduard Rubel. U'SA-&t on saatnud meile pikema lugejakirja, mJIle avaldame vaid lhendatud ku- JuK Ta kii^ jutab muu huigas:
. . .Lbi suguiplvedJe t ja yitlu)- se ^n meie rahva eluideaaliks' saanud rahvus, vabaidiis-'j[seseisvus, me rahva kultuurilooming, moraalitunnetus, sotsiaalne iglus ja m^jandusiik hea- olu. Siin paguluses, kus mndpoo! 'kMalt vabiadust ja materjaailset hea- olu, on agameU puudujce pidevast kulituuriftaolelust ja kri^tluise teli- sest immutamisest rahvusorganismi titigitunta osalt ka sisekonflikti- djest ja moondtmud' elutundesit mib- i-ujse mjul. Viimane on eriliseks probleemiikls just hele osale pagulu- ses ijealekasVaimd meie
da sadade eesti siiguplyede himu- vaim meile prandanud, et see. mine- viku tukjud onj mnedele tuhmu- mas. Ning kahjuks ja imelikul kom- bel osalt ka nende hulgas, kes ha enam esile tungimas meie rahvusdi-. kui kesapl'lul" tegelastena. Mee- nub, et kui eesti pllumees lks aita viljasalvest valima teri mida 'kl- vata umbrohust puhtale kesaipllule, siis ei saanud' ta pidada vilijsalve poetatud ixjti ^jkbisdd", itungalteri ega umbrohtu nisuks, vaid tuulas nad vlja,-et vili viks kasvada pl- lul puhtana ja head saaki andvate tispeadena... Ma ksin: mis kee- lab meid vi takistaib me rahvus-- likult meelestatud pagulaspercl kasu- tada seda sama meetodi" rahvusli- kul kesaplM t^eilevate inimeste var hkul? Vi ollakse mnedes meie juh- tivates organisatsiooriides anvamisel, et meie rahva tuleviku ja rahvusliku mtluse juhtmise osavust saab lu- geda ja ppida sel^ eiks vaid Ue ja viina, s.o.dTinik'i" Maasist vi topsi- kust? Seeprast on vist. saetud ka mnelpool voitlusdtta lnguste ja ,;krtsiku'lituuri" esindaljaid rahvus- poliitika ja kultuuri korraldajatena; Ega eestlane ju ei poiga kll vahest head humaiariipi ja sinna vaheldu- seks sekka mnda ,,valget rgivane- matki" hea suupistega, ent igal' a^jl olgu oma aeg ja koht. i
Siin New Yo!^ Eeti Maja eine- lauaruupis toimus nit. vastukaa'- luks' samal ajai'M.Y.E. Haridiusseltr silt, maja teisel korrjal olevas saalis dnud juluhtule esnndMk iiri- htu" umtbes tosma liifcme^ nn
n. Liidu valitsuse hlekandja l2ve8tla" oma hiljutises numbris hoiatab Kanadat, USA-d ja Euroopa riike kapitali juurdemeelltamise^ - rast. See on kiihjuks nende riikide majanduslikule iseseisvusele. Juba praegu olla Kttrntdas vliskapital SOfo kigist Ijive&tecrJngUtest. See t^ b Kanada olenevaks teistest riikidest. Kanada petiks pr&im suuremat heicpanu kaubavahetuse arendaffli- 8le N. Liiduga. See oli tasakaalust miljardi dollari suuruses mduimd (lastal ja volks palju suuremaks lm- neda ja anda Kanadale palju suure- ma iscsellsvuse ja teeks ta vMiem olenevaks oma lunapoolsest naab- rist.
Kanada ei peaks kaasa tegema USA poolt pealesurutud relvastuse suurendamise kava, mis kurnab rii-^ gi majandijst. Ta peaks keelustama uute rakettide katsetamise Kanadas ja prama suuremat thelepanu ra- hunudjate.demonstratsoonidele. Sel- lega vheneks sjaoht Euixx)pas. Kar nada i^aks olema vastu USA vahele- segamise poliitikale Kesk-Ameerilcas ja arendama sbralikku vahekorda ning .elavat kaubavahetust Kuubaga, vaatamata sellele kas see USAile meeldib vi mitte.
N. Liidul on inerikides .Johutu agentide vrk, kelle kasutada ji agentide vrk ja demonstratsioonide korraldamiseks kllaldaselt raha. Sellega mjustatakse valitsuste otsu- seid ja 'l^ ujundatakse N. Liidule kasu- Ifkku meeleolu rahva seas. Majan- dusliku propaganda alal on N.liidid
Viis laulukoori I
p@vcialcfuse, kaval Phapeval, 27. vieebruaril kogune-
vad Toronto eestlased likooli aulas thistama piduliku kontsert-aktusega Eesti Vabariigi aastapeva. Etteval- mistur>ed on kinud juba mnda ae- ga ja Toronto Eesti Seltsi juhatus pakub sisuka ^ kava kus rakenda- tud skautlik noorus, koolid, lasteaed ja kontsertosas viis laulukoori ja or- kester. Aktusknelejaks on Eesti Va- baditevltWJate Liidu esimees Ylo Anson.
Kuna see on Eesti omariikluse 65. snnipeva phitsemine on oodata eriti rohket osavttu, et hiselt kin- nitada vabadusnudlust meie maale j rahvale.
Aktus algab kl. 3 peval, kuid uk- sed avatakse tund varem. Toronto kooli Convocation Hall, kus ktosi on peetud ka varematel aastatel, asub. Klg CoUege Road'il. Prast aktust on kik kutsutud koosvUbhnl- sele Eesti IWajja.
kes hea trump Siberi gaasitoru nol. Lne-jfeuroopa vajab enesele uusi energia allikaid ja td oma tstustele ja ttule rahvale.
Gaasitoiru ehitamiseks ls annab tehnilist varustust N. Liidule kredii- di alusel ja soodustab gaasitom ehi- tamist. Kui USA asus eitavale seisu- kohale selle projekti finantseerirtiise suhtes, siis tekkis temal Lne-(Eu- rocipa riikide valitsustega ja rahvas tega selline vastuolu, et USA valit- sus pidi oma seisukoha revideerimi- sele vtma.
N. Liit on kaugel ees oskuses kui- das mjustada ja suunata teiste riiki- de valitsusi ja rahvaid, et nad teot- seksid ja mtleks nii kuidas on ka- sulik N. Liidule.
Tstipendium Kidliaiia likoolis
Professor Alo Raun teatab, et In- diana likoolis on 1983/84. ppeaas- taks saadavai tstipendium, ' mis koosneb ). USA $3500.00 rahas ja 2. ppemaksu vhendamisest Indiana residendi tasemele. (1982/83. oli he gradate krediit-tuirihi ppemaks In- dima residentidel |57.50, teistel $157.75);--^ '-^ -'^
Kandidaadilt nutakse 1; eesti kee- le tegelikku oskust enm-vhem eesti eriakeele tasemel, 2. inglise keele os- kust (eksam on Indiana likoolis ko- hiislik mitte-inglise emakeelega isi- kuile), 3. sissspsemist Indiana li- kooli Graduate Kooli (peaaineks ei tarvitse olla Uralic=& Altaic Studies), 4. eesti keele tegelikku petamist al- gajatele ja edasijudnutele, 57 tun- di ndalas.
Asjast huvitatu kirjutagu aadres- sil: prof. Gustav Bayerle, Chairman, UralicrandAPtaic Studies, Blooming- ton, Indiana, 47405 U.SA.
Teatavasti on Indiana likoolis tu- gev finno-ugri osakond. Kuigi, pro- fesspr Alo Raun ja Felix Oinas on oma vanusepiiri letanud, ttavad nad sski edasi likooli juures. "
Nagu selgub, on juba 1979. a, 0f- fice of the Attorney General" andnud eeskirja Order No. 851 79 mille esimene thelepanuvriv punkt on see, et seni Immigration and NaturaMzation ServiceT' juurde kuulunud protsessuaalse tege\iise osakond viiakse le kohtuministee- riumi (Department of Justice") kriminaalosakonna alla, et koondada sinna kik jlitamistegevus isikute kohta, kes nii enne II maailmasda kui selle sja kestvusel, Nazi" \'alit- suse Saksamaal, ..vi selle liitlase, vi toetava (,Mffilia'tad '^) ivalitsse jrelvalvel vi kaastl videta- valt on korraldanud, hutanud, abis- tanud jlitaimist vi sellest osa vt- nud isikute suhtes nende rassi, usu, rahvuse vi poliitiliste vaadete p- rast.
See korraldus omistab kriminaai- osakonnale peamise vastutuse ees- kirjeldatud isikute avastamiseks, j- litamiseks ja kus kohane astu- da seaduslikud sammud nende de- porteerimiseks , denaturaliseerimi- - seks vi kriminaaljliitamiseks, kui nad on vastu vetud Ameerikasse vi saanud Ameerika kodanikeks.
'Sellesama korraldusega luuakse kriminaatosakonnas eriuurimise asu-, tus ja var\istatakse Assistant Attor- ney General, tema esindajad ja eri- uurimise asutuse direktor igusega juhatada nimetatud asutuse admi- nistratsiooni ja kohaldada immigrat- siooni ja nturaisatsioohi akld|'.i ja kiki teisi seadusi, mis puudutavad vrmaalaste immigratsiooni ja na- turaliseerimist isikute suhtes, kes oletatavasti ajavahemikul 23. mrt- sist 1933 kuni 8.; maini 1945 koos- ts: 1. Saksa natsi-valitsusega, 2. kskik
millise valitsusega igal alal, mis oli okupeeritud Saksa natsivalitsuse s- jajudude peolt, 3. igahe, valitsuse- ga, mis loodud Saksa natsijvalitsuse abil vi sellega koosts, 4. igalie valitsusega, mis oli Saksa natsi-va-
litsuse ltlasne korraldasid, Smt^-. sid vi teisiti aitasid isicute jlita- mist nende rassi, usu, rahvuse vi poliitiliste vaadete parast.
KOOST MOSKVAGA ' Tehes kikide nende asijade ja isi-
kute jlitamise eriuurimise asutuse lesandeks, ilmneb teine thelepanu vriv asjaolu 'kstakse seejuures pidada sidet vismaiste jlitamise ja uurimise asutusteiga.
Sellest tuleneb siis usalduslik koos- t Moskx-a ja tema salapolitsei KGB-ga.
Ameerika hendriikide esindaja UNO peaassamblee Kolmanda Komi- tee istungil, Carl Gershman, tles 15. oktoobril 1982 (ajaleihtede jrgi) muuseas:
Rahvaste vrdiguslilkikuse ja ene- semramise phimtte kohaselt on kikidel rahvastel alati igus otsus- tada ties vabaduses nii nagu nad soovivad nende sisemise ja vlise po- liitilise staatuse le j ^ teha seda il- ma vljastpoolt tuleva vahelesegami- seta . . . tihendriigid respelcteerivad seda phimtet.
hendriikide ametasutuste (vlis- ja kohtuministeeriumi, kohtute jne.) faktlise tegevuse valguses osutub vii- mane kinnitus kas lihtsaks propagan- daks, vi ei ole kikidele rahvastele lubatud kirjeldatud igusi.
Balti riigid olid prast I maailma- sda tunnustatud vrdiguslike rah- vusvaheliste subjektidena, missugust tunnustust on korduvalt deklareeri-
. tud ka tnape\'algi. Kuidas on selle- ga koosklas asjaolu, et he-ndriikide valitsuse asutused lhevad mne sel- lise suvernse riigi pinnale Mosk- va kui illegaalse okupandi volitusega, et seal vrriigi uurimisasutuse ja kupandi riikliku salatpolitsei vahen- dusel ristksitleda". selle suvern- se riigi kodanikke selle riigi seaduste vastaselt, ilma selle riigi seadusliku
, esinduse kokkuleppeta vi seda isegi informeerimata? Niisugusest kontak- tist pole midagi kuulda olnud.
IGUS ENESEKAITSELE hes toimunud kohtuasjas on (aja-
lehe andmeil) kohtuniku poolt sks peetud asjaosalise kuulumist oma maa kaitseorganitesse saksa sja- ajastu okupatsiooni olukorras. Kuid igal rahyal on igas olukorras igus, enesekaitsele ja selleks on kodani- kel mitte ainult igus, vaid kohustus. Nii pole kirjeldatud kohtu seisukolit koosklas lalavaldatud (Ameerika t)hendriikide) phimttega kigi rahvaste igusest otsustada ties va- baduses oma sisemise ja vlise polii- tilise staatuse le. Pealegi ei puuduta Order No 851 79 tolleaegseid sja- lisi kaitse'ksimusi ja kohtuniku sei- sukohad vivad olla ainult isiklikud, kuna mingit jlitamist sel alusel po- le otte kirjutatud.
E.N.
illlllllllllillillltlllllllllllilllliillilltillllllllltltlllllllllllllllllllll^
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihjkapitl Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks. E^ti Maja, 958 Broad- view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ ^
UDUSULETEKID ALATES $120.00 Ostke Otse tstusest ja sstke -fr SULETEKID, PADJAD, VOODILINAD JA KATTED * Meil on ka saadaval kaameli- ja laamakarvadest tekke i( Lambavillaga tidetud tekid (reuma-vastanc) PARANDAMINE ja MBERTEGEMINE
MASTER DOWN PRODUCT 4544 DUFFERIN ST. TEL. 665-8855 . (lunapool Finchi)
2311 BLOOR ST. W. TEL 763-7326 (idapool Windermere)
sokkude-lammaste" segakoori esine- misega. Seda juhtis ks. ex^rtsidi- rektor oma kahe kogenud abilisega, viimased mlemad eesti hiskondli- 'ku elu areenilt J.R. ja pjR. Kui lal saalis vanem haritlasplv laulis htu- kchase hardumusega kogu kristliku maailma juluhmni ,;Fha , n- nistatud ;. ." , siis alustati all esi- lavastuseks Tallinna Ateistliku Insti- tuudi snastu^ga ,jirisokkude" laulu, mis kulges samale phale ki- rikuviisile ja kubises ss roppudest vljendustest! Sdfele seltskonnale on Icristtoklbelise te otsimine nen- de vaimse eneseteostuse teel osutu-
'nud vist lejukivaks ja neis ori nhtavasti levinud hdak, t jul- htu hmn on ebateadusliku vai- mtipimeduse" prodtiikt, mUlest mooa- ne iniinene peab le elama"... V- rastaiv on veel see, et eesiti he rah- vusliku ja kuJtuurilise elu kantsi r- vetamisel publikulfe avatud ruumis roppude lauludega Mstlikel kiriku- viisidel vaatlejaina" kohal otoud juhtivad vanemad hiskondlikud te- gelased LS. ja H;R. ei leddnud mitte- vajadust neid i'siikuid korrale kutsu- da. ' '
Kutsume teid kik
Sisseps ja suupisted on tasuta.
Veetke se htu koos oma perega meie klalistena 1
MeleEUi" nr. 6 (1719) 1983
!f
Saarlaste hingu Knlapeva pidu
Saupkeva htul oli eriti rahvarohke (350), hoogne ning tujukllane. Peo- lised hakkasid kogimema juba tkk aega enne ametlikku algust, sest sidukite parkimine Eesti Maja par- keerimisplatsll hilistel tulijatel nui- ml puudusel i>olnud cnum vimalik.
hingu esimees A. Krid tles peollstcle teretulemast ning tcrvltu- sele jrgnev V. Gustavsoni orkestri avavalss tltls tantsupranda tihc^ dalt.
Peoklallstc hulgas oli aupeakon- u^l I. Heinsoo abikaasaga, Maakond-
liku Esinduskogu esimees J. Vihma' ja paljud maakondade koondiste Jn higutc esindajad. Einelaud hoolit- ses, et thi kht c! rikuks pidutuju ja sgialus(^ " eest hoolitses banr.
Kavalises osas esines esmakordselt Kai Krid'! ballctigrupp, kes olnud treeningus intensiivselt kuus kuud. Ettekanne sai tormilise aplausi. Kos- tmid on kavandatud ja nunoldud Kai Krldi poolt ja praegu kib hoogne ettevalmistust ^Karavanil" esinemiseks. Harjutused on kaks korda ndalos ja sellele lisaks on kslktrecnlngut kuus tundi nUdnIas. Enamik grupi liikmeid teevad seda Igapevase t kin^ al. Et jkattn kas vi ainult kostUjnlde materjali ku- lu, tuleb trupil esineda tasu eest mit- meid kordi.
Klapillhnched: V. Varili, H. Sulg, L. Riis Ja A. Krid panid tantsijate jalad kiiresti liikuma* mngides Ju- ba ununema kippuvaid vanatantsu- lugusid. Klapllllmeestc vooruseks oli ka asjaolu, et mittetantsijad said ennast jutlemisel kuuldavaks teha suurema pingutuseta, sest vhnenda- jatc vime oU tagasihoidlikum.
Loteriipiletid andsid vimaluse vitmiseks nhig kadestamiseks nisllc, kes ci vitnud. Suurimad kaotajad aga olid need; kellele pileteid cl jt- kunud.
Tunnid kadusid mrkamatult Ja kesktund tuletas meelde koduteed. Lahkuti, vttes kaasa meeldivad mli-
O.H.
I
^^1
l g * MVt MEiE ELU" tlll|t aitab l i M - 81 ttttukimtir/ i l t t o l w l * .
Kalann Simcoe jql vahelduv
Royal Bcachi ja Georgina (indiaan- laste) <saarc vahdine vesi Simcoe jrves on kaetud umbes 12 tolli pak- suse jkattega. Mandri ja saare va- hel sidetakse aiiliodc ja mootorsaa- nidega. Kalapgi miijakcsi on jl juba 40-nc mber, kaugomal asuva- te majakeste arv ci ole teada. Kala- nn on vahelduv, olenedes ilmast. Mni pev vga rikkalik, Rohkesti on ptud havi, ahvenal, vliom jr- veforclli (Lake Troul) ja siiga.
Vlja on kuulutatud suur kalap- gi vistlus, Grcat Georgina Icc Fis- hing Dcrby, ja koosts Molsoni lle- vabriku ja teistega on vlja pandud 15,973.50 dollarit. Auhindadeks on liskasvanutcle: jrvefordl (Lake Trout) 1. auhind $1,500, 2. $750, 3. $300.4. $150 ja 5. $75; Siig (Whilcfish 1. $1,000, 2. $500, 3. $250. 4. $100. 5. $50; Ahven (Pcrch) 1. $750, 2. $500, 3. $250, 4. $100, 5. $50; Jrvchccringas 1. 250, 2. $125, 3. $50, 4. $5 ja 5. $10.
Noorte auhinnad (16 a. ja alla) on pool viksemad.
Registreerimise pilet (pgipilcl) 10 dollarit tiskasvanule ja 5 dollarit noortele.
