MEfAPEVAL, 17. VEEBRUARIL - T M U R S M Y , FEBRTRY 1? Blfl
MEIE ELU" ; . O U R LIFE" - i ^ Estenton I Publ4hedby Etonian PublishingCo. Toronto l id . , Esto-
. nian House, 95 Broadview Ave., Toronto^ Ont. Canada,
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.Toiraeftaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr;,.New Milford, MJ., USA. Tel. (201) 26 -^0773. V , .
>vME!E L " vljaandjaks on Eesti Kirjastus ICanadas. Ast-Weileri algatusi 1950.
Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview j Ave., Tordi^to, Ont. M4k 2R6 Cai^da Tel. 4664)951.
Tellimistel ja kyulutustc vastuvtmine igal tp. kl. 9 hm. >~5 p.l., esmsp. ja neljap. kl. 9 hm. 8 ., laup. kl. 9 hm.
. ,MEI E E L U " tellimishinnad -Kanadas 1 a. $37.00, 6 k. $20.00, 3 k.115.00; USA-sse 1 a. $41.00, 6 k. $23.00,3 l. ?17;00; lemeremaadesse: 1 a. $46.00, 6 k. 25.00, 3 k. 119.00. Kiriposlisa Kanadas :1a . $28.50, 6 k. $14.25. Ki- ri- ja hupostihsa USA-sse: 1 a. $30.806.k. $15.40. h
; postilisa lemeremaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00. ksiknumber.65^; . , Kuulutushinnad.: 1 toll hel veerul-esikljel |5.00, tekstis
.50, kuulutuste kljeli $4.25.
mm OLID EESTI SOOST RAHVAS
PINGELDVENDUS
igiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiitiliiiitiiiiii^
Kahekprdne ,,yerel2iskmine" kon- servatiivide parteis selle erakonna hi- lisemas ajaloos ei saa kasuks olla parteile, kes pretendeerib lemajdl- sele mjuvimule Ja igustatult tia- liab riiki valitseda. Esimesie haav parteikehasse tekitati organismi- tult John Diefenbakeri vastu. Tebie haav ldi, parteikehasse, samuti or- ganiseeritult, mis sundis llideri ko- halt lahkuma Joe Clarki, kes nudis uue konverentsi kokkukutsumist, et uut liiderit valida, kus ka tema vib kandidaadina esineda. Nimelt di an- tud Clarkile imbuvat I eamnust, mis vimaldanuks tai effektvset valii mist Ottawas, kui ta peaks nistriks saama. Viimane polnuks ka vimata, kuna liberaalide poliitika t on tekitanud ldist , pettutaiust ja konservatiivid on avaliku arvamuse katsehletustel nidanud konserva^ tuvidele Seolevat podeihoid vi*; reldes liberaalidega. Uus julkriis konservatiivide ndades tul^ seega kige halvemal ajal.
Winnipegi kokkutulekul teMds praktliselt kaks^ ksimust: kuidas leida parteile mjuvhnsat juhti sel- leks, et partei sa^ ks edasi eksisteeri- da polUtiise juna? Ilma ksmeelselt tugeva konservatiivse parteita psik- sid keskvalitsuses liberaalid endiselt edasi ja riik oleks hepartei valitse da, kuna pOle ette nha, et NDP ette- nhtavalt perioodil valitsemiseni Juaks.
Kus peitub sUs viga konservatiivi- de juures? Kas suurel ja stabiilsel parteil puuduvad siis testi mehed poliitiliste vimetega, kes keiidda vinuks vi on konservatvide koos- seis selline, et seal puuduvad vime- lised inimesed ja vajalik ksmeel, kes nende seljataga seisaks? Joe Ciarki valisid llideriks konservatiivi- de vasaku tiiva valijad, kuigi ka teisi kandidaate oU esitatud. Esiteks tu- leb viga otsida selle vasaku tiiva va- lijaskonna juures, kes vajasid oma meest, kes oli mnelgi korral silma paistnudi ncpre, vrsuva poliitikuna.
Kuld teiseks peitub s ka ClarMi$, kelle usk endasse oli lehinnatud.
Clarkist sai gedaloomuline kne- mees/ tugev snavtja parlamentli- kus opositsioonis, parteijhhia pais- tis temas silma suur eoduihkus mu- da vis tlgtmdada ka eodakiiMuse- 'na. :
Kuld selle tagant ifannedd ka ek- sisaiiHnud, mb kik nita^d, et Claric on l(V--20 aasta vrra ebakps heltpoolt, ja et tema parteilises to&< tajaskonnas puudus kontakt ja ni- anne. Lpuk^ sai ta peaministri ko- hale, kuid tema erakond psis vi- mul ainult 9 icud. Clarki noorusli- kult kiire linnulend sai temale ainult kahjuks. Kui ta lUderi uutel valimis- tel oma positsiooni tagasi ei saa, siis vib tema poliitilist karjri lppe^ nuks pidada etterutanud valijaskon- na ja iseenda noonistuhina tttu.
Clarki valik tuli liiga ootamatult ja sgavama mtlemiseta. Clark sattus poI^ i^l|;ie ehi tippu dlefss kpsemata. Jrgmised kmme, kaks- kmmend aastat plekdd tdnud te- mast vimelise poUitiku riiklike ko- gemustega ja polUtilise filosoofiaga. Sest Clarkll on kik inimlik phima- terjal olemas: thelepanu, mist^s, mlu ja knevime. Puudub ainult kpsus mis tuleb aastatega.
Miks on kerkinud lesse uued vi- malikud kandidaadid Clarki asemele' Alberta premier Peter Lougheed Ja Ontario premier William Davis? Sel- leprast, et nad on kpsenud poliiti- lises elus ja vitlustes. Mlemad on le 59 aasta vanad. Nad on saavuta- nud polUtilise endakindluse nhig so- Uidsuse ning imponeerivad selliste- na. Kuid kumbki pole oma huvi ni- danud fderalpoliitlka vastu ja on teadmata, kas areenile astuvad.
Tsisemate kandidaatide. puudumi- sel vib Clark uuesti ilmuda konser- vatiivide juhina areenile Ja vib olla isegi peamfiiistri kohale. Kuid seda ainult lbi tehtult raske tuleproovi, mille ta ise osaliseI^ vlja kutsus.
Nukogude liidu valitsuse direk- tiiv mdunud aastast lubab Mosk- vasse laekunud prandustest vaid 90 rubla kuus prijatele vlja maksta. t)lejnud summad jvad Moskva Vliskaubanduse Panka Kremli k- sutusse, tles prof. Yuri Luryi/Uni
1^9 vlisvaluuta jaotamine' nukogude sotsiaiistli5iu" ssteemi eeskirjade kohaselt.
N. Liidu valitsus ja nende saat3cond Ottavi^ as oma agentide kaasabil .Ka- nadas hoolitsevad selle eest, et iga aasta kmned miljonid dollarid On-
vcrsity of Western Canada, Londo- tario.elanike prandustest Moskva nls, Ont., viidlf2va rabvu^ahelisd vimude ksutusse lhaks. tsiviiliguse pi>ejud, e s i i ^ ^ l ^ ^ ^uryi mrkis nitena Robert mtos kahe loenguga. ^ p^j^^,.. advokaadifirmat Ottawas,
Jaanuari !kuu iJpul ta pidas loengu kes on spetsialiseerunud Moskva hu- York likoolis ja veebruari kuu algul vide esindajana Ontarios prandus- Toronto likoolis Centre fbr Rus- sumimade leidmisele ja kogumisele, sian'and East jEuropean Studies" Referent vis, et ajalehtedest, ma- instituudi korraldusel kus teda esi- gasimdest, R. G Price'i firma .poolt tati kui N . Uid tsiiviiliguse eiksper- avatetud ja muudest allikatest lei- ll V tud informatsiooni kohaselt see fir-
Loengute temaks oli: ,jKanada p- i^ a^ teostab keskmiselt kuus 30 toimi- Wdmi&tompude ptijad N. Liidus, 'kut Moskvat ihuvitavate prandite Probleeme primisjrgluses." (So- sissenudmiseks ja keskmiselt 400 N. viet Heirs to Canadin Estates. Prob- Ludu huvides tonkut on parajasti
Juba ammu selgitatud Ja lpetatud Tacltuse Aestionmi gentes rahvus- ksimuse on majandusteadlane Karl Inno tstnud taas pevakorrale M?.^ nas" lu". 47/8, ritades nidata, t need polnud eestlased. RAilleks? K.I. on aga imustanud sirvida Wiedeman- ni snastikku, milles ilmselt Juba iidsest ajast peale Lnemere nimi oli Eestimeri. Kuna aga meie noorem plv vib mainitud artiklist saada mulje, et eesti rahvast pole antUk- literatuuris ldsegi mrgitud, elikkl see vastavalt arheoloogidele (Indrc^ ko, Kivikoski) on asunud omal maa- alal juba c. 8009 aastat, sUs alljrg- nevaid fakte M tarvis taas ilieenu- tada. '
Ofna asjatundmatust demonstree- rib K. Inno koheselt, kirjutades et esimesena kasutas nime Aestiorum gentes Comelius Tacitus, aastal c. 38 A.D. rikud aga rgivad hoopis vastupidist keelt.
310-306 B.C. (enne Kristust) Balti- kumis viibinud Pytheas kirjeldab me- revaiku ja nimetab rahvast Ostia- toi ja kohti, kus seda leitakse mere- rannal. -Tea't?vasti kreeka keeles V thte pole ja kasutati B thte. Baltia (=Valtia), muiste Saaremaa Valjala maakond. Nimetab ka Wannoma Bannoma maakonda Kuramaal. M- lemate rannad on tuntud oma mere- vaigu leidude poolest peale torme.
3-dal sajandil e.Kr.s. Apollonius Alexandriast mainib merevaiku leiu- alane EleWis .(=Saimland) (Argo^ naut. V. 250).
100 B.C. Artemidor Ephesusest mrgib selles piiiikonnas rahvast ni- mega Ostiones.
60 B.C. Mithridates mrgib mere- vaiigu leiu-alana Osteriota (= Auster- riki, Austeravia) Baltikimiis)..
20 B.C. Diodorus Siculus nimetab rahvast Aestyi ja merevagu importi.
c. 60 A.D. Roomlane Plinius, esi- mese entskibpeedia autor, kirjutab, et vastavalt Pytheasele meri uhub kevadeti merevaiku (elektrides) Aba-
luse (=Samland) saarele. (Baltimerc krgema \'ecseisu tttu Samland oli tollal saar). Kohalikud elanikud ka- sutavad seda kttclcs puu asemel ja mvad seda naabruses asuvatele teutoonidele. (Sellest loogiline jrel- cus, et Samlandi"/elanikud polnud leutoonid, vai ks teine rahvas ja teutoonide tulid ka nimed). Vastavalt- Pliniusele (snd. A.D. 23 ja surnud 79 Vesuvi tuleme plahvatusel), kes oli Tacituse lhemaid spru, on,tema kirjades mrgitud Baltia (=Valtia), s.o. Valjala Saaremaal, Cronium ^Kuramaa), Abaluin (Samland), Wannoman Banriqma, Kuramaa mererne maakond kui merevaigu .kiukoliad. Ta mrg b veel lisaks, ft seda kinnitab ka Tiinaeus kes nime- tab seda-saart Basilia (Piin. 37, 1!; 35-37).
98 A.D. Tacitus ei saanud olla sel aastal Samlandis, sest ta oli samal aastal Roomas consulsuffectus. Li- saks sellele olgu mrgitud, et Taci- lus pole kunagi kinud Samlandis. tema kirjeldus Balticumist ja kokku- puudetest Aestiorum gentes'iga p- rineb Pytheaselt ja Strabo kirjade kaudu (vt. Tacitus editin). Loeb Clas. Librarv 1958, lk. 326), vt. ka ..estii" lk. 22-41.
Ajaloo tunnustatumad teadlased, nit. G. H. Pertz Monumenta Ger- mania historica scriptorum", T. Hod- ..^
. gins, R. Fauli j.t. on tunnistanud ' aestiid eestlasteks. Tartu likooli ajaloo prof. rootslane B. Nerman' mrkis : ,^a ei leia htegi kaaluvat asitendust, et Tacituse poolt nime- tatud rahvas aestii poloks eestlased," Lti, Leedu, osalt ika Germaani pro- paganda on aga juba dekaade rita- . nud peale aestiide ka lugeda kuralasi ja semigalle nende rahwsse kuulu- vaiks. Ainult liivlasi, nad ei puuduta, kuna eksisteerib Lauri Kettuneni 648 lk. Livisches Wrterbuch", kuigi see rahvas, nagu vadjalasedki Narva ta- ga, on genocide teel nd hvitatud.
EG.V. SAKS
hariduse N. Liidus, on praktiseerinud Veneipiaal advokaadina ja on phjal!
ki^ gus. N. Liitu minevate pranduste kesk-
mist vrtust prof. Y. Luryi arvates viks tagasihoidlikult hinnata (uk-
'kult uurinud N. Liidu tsiiviil-iguse ^^ I^ ^^ ^^ Jfili^ ^^ f andmetel) keskmi- ja piarimisjrglse ja Jkorra seadusi.
i975. a. nnestunud tal loa saamine M. Liidust lahkumiseks. Ligemale ka- heks aastat on ta nd elanud Ka- * liadas immigrandina. Ta olnud algul Manitoba lilkooli ppejud ja on nd assistent profesoriks Londoni, Ontif?*likoolis^ ija on htigi fderaal- ja Ontario provintsivalitsuste juriidi- liseks konsulendiiks.
eininiminniinmriinnnniiininituniinininniniiiiinininiinnnnm LUGEJA^^ KIRJUTAB CEDB
fMm^ Elu" aval^ah mmUm
mid mk ei Ktu aialthittitukoh- fedcga. Palume kirjutada kokku- votUkuU ja lisada oma nimi jei aadreao. ToimetuB jttah sndaUi- guse lugejate Wrj^ lhendada ning
redigeerida jiB
Joqnn Joanri Saarniit (edaspidi J.S.) oma
lugejakirjas (M.E. 1983, nr. 3) leiab minu kirjutises tema viimase kuns- tinituse puhul sihilikkust vi eba- teadlikku. Kige pealt, et tema ni-^ lus polnud mitte ei;;ini'tus, nagu RA. kirjutab"; Aga mida siis he isiku tdest esitatud 59-numbriline vljapanek? Edasi minu vitele, et J.S-ul tema^ suure produktsiooni juu- res oh tnuvrseks materjaliiks ol- nud fotod sumeri leidudte&t, millele vastuvitei^a J.S. mainib: Sumeri aega olen kujjundanud, kuid mitte kunagi 10 aasta jooksul fotositatud fragmentidest. ainestfkku laenanud". Laseme aga knelda t^eosel Sumeri kilde" (Torontb, 1971)> milles LS^lult 26 reproduktsiDoni sumeri maalidest, mille kdita teose autor Jri Hrma- tare kirjutab: .pildimaterjal on minu
isjkliikkudest reisifotodiest viimistle- nud kunstnik Saarniit".
Oma lugejakirjas J.S. lheb edasi usudogmadele ja Taara usu ajastu-, le" (jlle tiesti viltu). tlesin oma arvustuses, et LS.d '\'hene etteku- jutus hest vanast kultuurist (sume- ri) 67 tuhat aastat tagasi on temale olnud usk ja dogma (testuseta, pi- mesi teks peetud tees). See vbe oli otseselt, sihitud JjS;le. mitte uskude- le ega usunditele. Usikudest aga soo- vitaksin JjS<tul tutvuda Ivar Pul- seni The Oid Estonian Folk Reli- gion" (Indiana likooli vljaanne, 1971) j i heita pilk sells rikkaliikule, le 2(W-numbrilise bibliograafiale ja va-hest ka" siis mista vi vhemalt nha teaduslikku k&itluslaadi'.
,,R.A. peaks teadlik Oifema J . Sj- greni ja M. A. Castrem' teooriast, kes oletasid altkemaksu eest, et soome- ugri rahvad prinevad slaavlastft, see arvamine ei haise e n a m . . k i r - jutab J.S. temale omases lopsakas knepruugis nende suuruurijate, pn> fessorite-aikadeemikute kohta. Ka ve- hib J.S. ja meie teised sumerlased" mongolitega, teadmast, et mongolid alles 13^ajandi I poolel tim^sid iu- na-vene aladele ja domineerisid kogu vene alal (ajaloos n.n. miongoli ike"). Eestlased' jt. lneniere hi^
-mud olid juba kaua enne sealt jaliga lasknud ja pdliste asukatena oma praegustes asupaikades.
Veel tstab J esile oma pilte: Neid oltsjoneeritakse v ^ sageli ja veel enne minu isurma''. Klapib, kuid seda poleks vaja olnud J.S-ul enesel oma .huvides nimetada. 7.3. -ktid])
MOSKVA AGENDID KANADAS Y. Luryi andis ipgusa levaaite kui-
das N. Liidu ja Ontario primissea- dused phiiselt erinevad. Nukogude seaduste alusel, niteks prandaja venna vi e lastel, kaugematel su- gulastel himlastel, endistel lahu- tatud vi .^ ^ba-abielu naistel vi -meestel, puudub igus nee pranda- tud prandite kttesaamiseks. Testa- mentides neile mratud osa nutak- se 'kll niteks Ontario prandus- tompudest vlja, kuid see lheb N. Liidu valitsusele.
Ontarios ja ka teistes Kanada pro- vintsides surnud uus4anadlaste surm, testamentide asukoht vi ka testamendi puudumine on kiiresti Moskva agentidfel teada. Kui N. 'Uidu praegusel territooriumil elunevad sugulased vi omaksed on prijateks ' n^ratud, siis Moskva eeskirjade ko- haselt ptakse sularahaiks teha kin- nisvarad, vallasvarad, investeeringuni, pangahoiused jne. ja pranduse sum- ma rahas juhtida Moskva Vliskau- banduse Panka. Mosikvas otsustatak- se kapitalistlikest riikidest laekunud
oma tde hulgaga ja mkidega. Kvantiteet pole helgil mral knst- Tiiku taseme mdupuuks. Ta maa- Iide hulk ulatub 2000 peale, nituste katalooges enamikus hinnaga 34 kohaste numbritega. Oksjonitele sa- tub neid, kuid hinnad.. ?
Vastavalt*enese hinnangule on siis ka kraadid ja koolid, milliseid kunagi E.V. pole eksisteerinud. Oma lugeja- satud juutide ja armeenlaste pran- kii^ jas mainib ta jllekordselt: l- dui umbes 500,000 jne, millest petanud Riigi Krbema Kunstikooli Moskva vimud loodavad osa saada, (kooli praegune nimetus kodumaal
selt $40,000.. See vimaldas ette- 'kande kuulajatel ise edasi arvutada ja juda he aasta ikogusummani, mis on umbes $15,000,000. aastas ja seda vaid he firma vahendusel. On indmeid, et ka teised advokaadi-fir- maid Moskva huvides -prandusasju ajavad ja ka teistes Kanada provint- sides. Mainitud R. G..Price'i finna olevat juba 20 aastat tuntud sellel alal. .
KOLM MIUONIT PRANDUST N. Liidu 'kodakondsuse seaduse
alusel, mis kehtestati 15. detsembril 1921, loetakse kik praegusel-N. Ldu territooriumil sndinttd ja sealt lah- kunud vi pgenenud isikud veel praegugi N. Liidu kodnikdcs. (Ka enamuses neiide vrsil sndinud lapsed). Teise maailmasja ajal ja peale seda olevat N. Liidu praeguselt territooriumilt pgenenud vi lahku- nud umbes 6,500,000 isikut, keda Moskva vimud ikka N. Liidu kodani- keks loevad.- Sja ajal lneriikides- se jnuid, pgenenuid ja muudele mandritele asunuid, loevad nukogu- de vimud reeturiteks. Prof. Luryi vitis, et n.n. reeturite'' ja nende j- reltulijate arvu' viks tegelikult ar- vestaida kahekordseks, s.o. umbes 13 miljonit, kelle prandustest Moskva vimud on alati huvitatud.
Kuna paljud sjaaegsed pagulased ja varem mberasunud on judnud aastatesse, kus paljud surevad, siis prof. Luryi vitis, et N. Ldu valitsus TOib l<K)ta edaspidi suurenevat p- randuste voolu Moskvasse, Icui selle mandri riikide valitsused ei suvatse selle tkestamiseiks vajalikke seadu- si kehtestada ja lhemalt uurida kui palju rahvusvahelise suhtlemise nor- me on N. Liidu valitsuse poolt riku- tud pranduste vljanudmisel.
Referent vitis, et vimalike p- randuste arv senini ja lhemate aas- taknmete jooksul vib tusta: USA- st kahe milijonini, Kanadast 200,000^ ni, Argeptunast le 100,000, laialipai-
LittSH
Downtown Woois Arts & Crafts 9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) Tel. S6S.5011
Meil on rikkalikus valikus tmporteeritud lngu, iceland lopl lng, d> paca, anchor needlepoint lng, kroy lng j.t. Sobivad varrastel Ja kangfistetgedel.kudumiteks, plinimfsekt, heegefdamloeks. tlkldl-
mlseki ja slmimisekf (macrune). SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KASifOORS MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes vrvis SOODSAD HINNAD. Avatud: csmasp.,kotoiap. 96, neljap., reedel 98, laup. 9.3(^. Mete teine iiri: 674 Brosdvlew Ave. Tor. - Tel. 409-200S, keU 3-$ p.l.
JOHN SOOSAAR, C Chartered ccoimtant
Site 1802, 181 UnSversity Ave., Toronto, Ontario, M5H 1. 864-0099
VEEBRUARI V L J A M K 15-30% hinnaalandusi
DUSULITEKID ALATES $120.00 Ostke otse tstusest ja sstke SULETEKID, PADJAD, VOODILINAD JA K A T T E D ^ Meil on ka saaciaval kaameli- ja laamakarvadest tekke ^ Lambavillaga iidetud tekid (reuma-vastane) ic PARANDAMINE ja MBERTEGEMINE
MASTER DOWN PRODlicTS 4544 DUFFERIN ST. TEL. 665-8855 (lunapool Finch'i)
2311 BLOOR ST. W. TEL 763-7326 (idapool Whidbrmere)
E. Riiklik Kunstiakadeemia). Pra'egu- ses Eestis on Kunsti Instituut, milli- ne on tielikult uus ppeasutis ja mitte omaaegse Riigi Kunsttstus-
K. Liidus surnute prandusi olevat seni seadusejrg^tele vga harva pi- sisummadena judnud.
N. Liidu danikel puudub vabadus kooli.ega Krg. Kunstikooli jrglane vlismaal dunevatele sugulastele p- J.S-du ppimisajal j o vaid Riigi rndamiseks. Nende testamendid on Kunsttstuskool, mille lesandeks kehtivad vaid siis kui need onkoosta- mh. tosikuse petamine ksit ja nukogude korda ja huvisid esin- tstuse aladel, vastu veti kellel ^^^^^^ notarite poolt vi nende poolt vhemalt kuueklassilise algkooli ha- fijem, kui testament koostatid Ni- ridus" (Seaduse par. 2^0), meistri- e^ks haiglas tunnistajate juuresole- Massi lpetajad saavad rakendus- kui, rangete eeskirjade kohaselt kont- kunstnikunimetuse ja vhemalt oma rollitud ja kinnitatud. N. Liidust erialal ttamise kahe aasta jrele vljapoole prandamine ei tohi vas- meistrikutse" pr. 22). Ei midagi ^"^^"^ ^^ ^^ ^^^^^^ hiskondlike hu- taolist, nagu J.S. mainib oma inglisk videga. Nii on ikeelatud N. Liidust eluloos schoIar at the Academy of] li''stiritde, ^ p ^ mle Arts in Tallinn". Oma Master of De- i tsesemete vljasaatmine jne. corative Painting-^ti keelde t^ ^^ ^^ ECUNI 90% JB S A A M A T A aga magister <MAO). '
N. Liidus triitotud n.n. kodumaale jaitsiHnise ajalehed pagulaste jaoks,
Ilmuvad Moskva valitsuse eeskirjade 'kohaselt. Referent mrkis, et ta ole- vat neist lehtedest ka teateid leid- nud, mi ahvatlevad pagulasi vrt- asju ja igasugust arhiivmaterjali N. Liidus eltmevatele sugulastele paran- dama.
Professor Luryi loendas mida N. LiMu kodanik vis teha kapitalistli- kust riigist saadud pranduse osaga, mille ta Moskva kaudu ktte sai. Kui prijale N. Liidus anti vabaks niteks 20,000 rubla, siis anti see Moskva V- liskaubanduse Panga tshekkides. Dol- lareid N. Liidu kodanike kes ei tohi olla raske karistuse hvardusel. Sel- lise summa, tshekkides, eest vis p- rija endale osta soodustatud korras ja ilma pikema ' ooteajata: indivi- duaalmaja vi korteri, soodustatud hinnaga vene auto, mitte aga mnda USA autot, suvila, klmutuskapi jne. ja enamuses rohkem polnud vima- lik kuiutadagi, sest tarbekaupade va- lik on N. Liidus vike ja neid ei jtku isegi kigile krgetele priviligeeritud partei ametkandjatele. Prandusena saadud tsheikkide mmine eraisiku- tele on seaduse alusel lemkohtu poolt rangelt karistatav, vrdne ku- ritegu vlisrahaga hangeldamisele.
MAAD EI TOHI OMADA Nukogude se^ ndused ei luba koda-
nikel osta maad, produktsiooni ma- sinaid ega sisseseadeid, mille omami- ne on' riigi monopol.
Professor Luryi andmetel niteks Ontariosl prandussummade le- kandmisel arvatakse neist maha p- randaja advokaadi Surrogate-kohCu kulud ja maksud ja N Liidu huvisid esindava advokaadi Ottawas kulud ja honoraar. ja Ottawa saalikonnale kuuluv osa. Moskvas arratakse le- jgist maha Kanada dollari ja N. Liidu rubla vahetuskurss. Lektor ni- metas vahetuskursina 20%, mis on ilmselt USA dollarite juhul. Kanada dollari vahetuslturss on umb^s 35%. Lisaks neile mahaarvamisteie vetak- se maha Moskva kulud, kui raha on sinna judnud ja siis otsutatakse kui palju ja kui pika aja jooksul lej- gist prijatele parandus-tshekkideiia vlja maiksta. York likoolis pecti)d; loengul Y. Luryi vitis, et sag<^ li' kik kulud ja mahaan^amised kokku on umbes 90% ja prijale anlakisc vaid umbes 10% prandatud sum- mast.
.MelcElu" nr. 7 (1720) 1983
XI BALTI OHTU OTTAWAS
Keskndalal, 16. veebruaril tolmus Ottawas jrjekordne, arvult XI Bal- ti htu Kanada pariamendlringkon- dadega kontaktide svendamiseks. Pariamendl kcnduskomltee liikmete arv kesoleval aastal on suurenenud ja htust osavtuks oli rcglstreciHtud arvukalt parlamendUlikmcld ja so naatoreld
Baltr rahvusgruppide poolt sitsid Balti htule Torontost E.V. aupco- konsul I. Heinsoo, Leedu aupcakon- sul dr. J. Zmuldzlni^ s ja Lati aukon- sul dr. E. Upci<\cks aiblkaasadega ning eesti, lti ja leedu keskorgani- satsioonide eslnichod L. Lclvat, T. Kronbcrgs ja Joana Kurns-Lasys. Peale nende vttis Balti htust osa arvukalt balti keskdrganisatsloonldc liikmeid ja teisi esindajaid. Eestlaste poolt sitsid Bttltl htule ka Eesti Pevade Peakomitee esimees T. Met- sala, abiesimees E. Kiilaspea ja teisi Eesti Pevade juhatuse liikmeid.
Kanadn-poolseks knelejaks oli XI Balti htul nhtud ette vlisminister Allan McEachau ja Balti ralmis- gnipplde nhitel oli knelejaks EKN esimees L. Leivat. Kavalises sas oli eestlaste poolt esinejaks bariton In- geniar Korjus, keda saatis Stclla Ker- son.
Enne Balti htut oli teisipeval htul grupi parlamendiliikmete poolt korraldatud htusk Balti konsuli- tele ja keslkorganlsatsioontdc csU meestele. Teisipeval ja keskndalal pidi toimuma ka Balti konsulite tutr vustamihe klalistena nii alamkojas kulk senatis. !
TULUMAKSULEI Mark Tuoi
laup, 103.
Lti klal (Algus
ja jalanude' suuromal sis.seviimist {he vaesemale 6 lapselisele perekon-l nalc) KGB ei arvestanud, Peasdis- lus:B, Vitolhia kuuluvat Rootsis sa- lajasse prandaalusesse onganisat-| siooni, mis ttavat ameerika raha- lisel toetusel. Vilolina olevat loonud| Riiga filmi silitjoonte ja npunaidC' lega prandaaluse organisatsiooni te-| gcvuseks Riias.
Chckistid hirmutanud naisi Silx;- rissc saatmisega, kui nad valetaks. Siberisse hvardatud saata ka nende sugulased. Rhutatud mitmel puhiilj ka'et-neil olevat igasuguseid abinu- sid te" vlja prcsshniseks. Kuidasl levat see vimalik, et neil SlokholJ mis olla oma auto, oma maja ja lastej raamatute kirjastus. Kllap raha scl^ Icks tulevat salajase organi satsioon il iwlt. Baiba V. tunnistusi. tahetudl vtta video lindile, kuid ta keeldunud| knelemast mikrofoni.