K Meie Elu" niP. 21 N E L J A P E V A L , 2S. M A I L - , M A Y 2 3
lekmnendad ja seitsmekmneii" ite algus suhteliselt mhuHk ajastu.
I R N O L D R T E L
Kbini asemele lemnukogu pre- Idiumiesimehe kohale astus Ai> Did Feodori poeg Rtel, sndinud J. mail 1928 Laimjala'valls Saare- faal. Rtel on hariduselt plluma- [hdusteadlane, lpetanud plluma- Industehnikumi 1949, Eesti Pllu- lajandusakadeemia aastal 1964 ing saanud pllumajandusteaduse andidaadi kraadi aastal 1972. Aastal 1949 oli Rtel Saaremaa
IlvJS Titevkomitee pllumajandus- sakonnas vanemagronoomina,aa- til 1950-55 Punaarmees, seejrel Ipetajana Tartu pllumajanduse iehhaniseerimise koolis. 1957-63
lii ta tl^esti Loomakasvatuse ja Teterinaaria Teadusliku uurimise istituudi direktori asetitja, 1960.
lastast Tartu nidissovhoosi direk- :r ja -st 1969 EPA rektor. Parteisse
Istus Rtel aastal 1964, temast sai I966. aastal Keskkomitee liikme- [andidaat ja aastast 1971 Keskko- Mtee liige, aastast 1977 Keskkomi- ee broo liige ja Keskkomitee sekre- ir. Rtel on olnud lemnukogu
iresiidiumi aseesimees aastast 1969. Partei esimese sekretri ja isegi mi-
liistritenukogu eisimehe krval on jlemriukogu presiidiumi esimehel loliitiliselt thine thendus. Proto- flli jrgi on ta riiklikult okupeeritud testi esimene mees ja selle tttu esi- ieb ta tihti^ametlikel tseremooniatel
tegeliku vimu juurde Rtli tao- listel, Eestis sndinud, leskasvanud
hariduse saanud tegelastel pole veel tnapevalgi psu, Selline on |lkord olnud juba tollest 1950. aas- last saadik, kui eesti kommunistid [eskkomitee juhtivatelt kohtadelt linema phiti ja asendati Ivan Ke-
|imi alias Johannes JKbini taolist Venemaa eestlastega,
EPL/f j
Majanduskriisi mdumist Kst" nadas ennustavad pangaprotsenti- de langus, tus tstuslikesse ette- vtetesse investeerimisel, vljaar- yatud litstus, tus elumajade ehitustcistuses, nudmise suure- nemine^ tstus-toodangu alal Jsi parahei^ine tturul.
Intress n langenud 1978, k.M- semele |a raha hoidmine pangas ei ole enam meelitav. Selle asemel pannakse lootused suuremale nudmisele tstus-toodangu alal jfli ettengelikult investeeritakse tstuste aktsiatesse. Selle tagajr- jel tstuste ja kaevanduste akt- siad on tusnud. Eriliselt on ela- vaks muutunud ehitustegevus. See on kasvanud kahekordseks viima- seis kuu jooksul Kanada ldine tstuslik produktsioon selle taga- jrjel hakkas nifitama tusu, vii- mase 4 kuu pideva languse asemel
Otseseks jrelduseks on tliste arvu suurenemine. See algas m- dunud aasta detsembris j ji sa- maks ka jaanuaris. Siiski ttat- liste arv jb suureks veel pike- maks ajaks. Mehhaniseerimise ja automatiseerimise tagajrjel ts- tus vajab tlisi vhemal mral kui varem.
Vaipade ja mbli PUHASTUS
Helistada ERIK LKBIK tel 447-9834 ^
de ja ehitamise-aegsed juhatusliik- med on kas ise lahkunud, loobunud kandideerimast vi niid eemale je- tud; neist eriti teenekad dr. ]. Roos. ja p. T, Nmn\ik, rkimata Abista- miskomitee rXdvarast'' pr. J. Her- 'mast. Dr. J R o o s e e , kes Rsima- tult jooksis ametasutuste vahet ja la- hendas lugematuid Ehatare" eel- tde ja hiljem tegevusega seoses- olevaid probleeme. Kogu kirjavahe- tuse, arve- ja raamatupidamise pidas eeskujulikult korras - pr, J. Herma,
Kahtlemata tekkinud olukord on tekitanud lhe E,A.K, liikmeskon= nas, '
ENDEL TOIGER EAK end, juhatusliige (1978--:
Phapeval, .8-dal mail toimus Miagara FallsMs, Bulgaaria Natio- nal Front Inc. ja St. John of Riia Orthodox kiriku koosts, rahvus- liku mlestusmonumendi avamine langenud bulgaaria patriootidele, nende vikese kiriku krvalt oste- tud pargi kolmnurgal. Bulgaarla- sed hindavad oma inimkaotusi s- ja ja kommunistliku terrori tagajr-
; jel kuni kaheksa mil|dninl
Lhike kirikuteenistus. preester Th. Kobakoffi poolt toimus kell 10 hommikul, ,
' Monumendi juurde minekuga pidi o6tama vihmasaju vhenemist ja
. Nigara linnapea W, Thompsoni ko- halejudmist. Tema saabudes siirdu-
ti lippude ja prgadega rongkigus ketud monumendi juurde. Monu- ment on valmistatud kaaspiaalase E, Hopp'! poolt.
Monumendi avas dr. G, Paprikoff. Jrgnes nnistamistalitus, koos n- nistatud vee pritsimisega nii monu- mendile kui mberolijaile. Lisaks va- las preester punast veini monumen- dialuseie, prgadele ning lilledelegi. Linnapea W. Thompson pidas vaid osa knest ja prgade asetajate sna- vtud tehti nii lhidalt kui vimalik tiheneva vihma tttu. ' Pidulik lunask toimus ,,Opti-
mistt Clubis". Auklalistena olid ko- . hai parlamendiliikmed A. McBain, j* Scott Fennel, D. Kilgour, M.P.P. V, , Kerrio, samuti mitmed bulgaarlaste
juhid . Austraaliast, Saksamaalt, : USA-st. Eestlastest oli kutsutud E.
Kande, Samuti esitati monumendi , valmistajat E. Hoppi eestlastena.
Linnapea jtkas poolelijnd k- net ja D. Kilgour mrkimisvrselt tervitas valitsuse ja peaministri ni- mel. Kroaatide poolt tervitas A . Markovic.
/ Imposantne 10x6 jalga hallist gra- niidist valmistatud monument koos alusega, kujutab aheldatud mehe rel- jeefi Bulgaaria maad trellide taga. Selle all poeet. Christo Botley snad: He who falls may battle forfreedom fiever dies".Treliidele aheldatu kuju
' ees on phendus: In memory of our heroic freedom fighters and cont- less innoGent victims of the rthless totalitarian regime that took power in
, Bulgaria on sept.9th 1944".
Niagara klastajad ei pettu kui on vimalus les otsida mlestusmonu- ment Valley Way, Victoria ja Morri- son- tnavate ristumise ligidal.-
R.
Moodne vimlemine on esma kordselt vetud 1984 a. Los nge- lesis toimuvate olmpiamngude kavva ja eelvistlused parimate selgitamiseks alanud. Esirinnas on Kalev-Estienne, kes viimastel vistlustel nitas hid tulemusi Ida-Kanada meistrivistlustel Se- neca GoUege^ is nad tulid Inoorte- klassis esimeseks ja said kuldme- dali ja seenioride klassis hbeme-
TiE. Pensionride Klubi aastapeakoosolekul 19. mail valitud juhatus. Istuvad, vasakult: E. Terts, H. PairsoHS, F. Terts (esimees), A. Mllsfi H. Mgi. Seisavad: J . Soots, A . Laanep, I. Leps, H. Kreem ja E. Kumm.
1 0 Foto 0, Haamer
Klubi - Eestistprit taimed
: irmEmi!mas|a^f ^nltiekilahd^ minentse igusala ekspertide hul- gas kriitikat iguse ideede ja prak- tika, samuti moraali pinnalt.
' i Prof. T..Taylor, end. USA-poolne
peaprokurr Nrnbergi sjatribu- naalis thendas pressile, et niisugu- sed deporteerimised (Iisraeli) eioleks koosklas rahvusvahelise iguse alustega. Ta lisas, et see oleks iguse ideede rikkumine mista kohut nen- de le j|U|i(ii riigis, kus nad ei ole ku- nagi elanud ega ole ka mitte selle kodanikud, vttes neid seal vastutu- sele kuritegudes juutide vastu mis leidsid aset ammu enne kui Iisraeli riik loodi. Tema seisukohti toetas ka C. Gordon, kes on nimekas autor uu- rimuslikele teostele immigratsiooni- iguse alal. Ent kohtuministeeriumi ametnikud ja ka prof. Milton Katz Harvardi likoolist seletasid pressi- le, et nad ei ne mingit iguslikku ega ^oraalset takistust sarnastes depor- teerimistes. Kohtumin. ametnikud
koguni lisasid, et neil olevat vim (power) rumeenlasest peapiiskop V. Trifat kellega henduses see ksi- muslaiemah tusetus ja vastavaid
pakkumisi tehti Iisraeli, saata ks- kik miliisle maalev kus teda vstu vetakse.
Iisraeli parlament Knesset vttis 1950. a. vas^ tu seaduse, et sjakurite- gude, eest juutide vastu Euroopas natsirezhiimi all, kaasaarvatult ka vihavaenu hutamises juutide vastu nhakse ette maksimaalselt surma- nuhtlust, Seda seadust on rakenda- tud ajaliselt tagasiulatava ksituse- ga, nagu nitab nit. A . Eichmanni surma mistmine seal. Rumeenia Episkop. Ortodoksi Kiriku Ameeri- kas igusnunik dv, J. Sibasan Cle- velandist tles, et ta kardab peapiis- kop Trifa deporteerimises Iisraeli tema surma saatmist, kellel on suu- red teened rumeenlaste kiriku pst- misel.
Hans Lipshis, 63 a. y. ja sndinud Leedus, kes deporteeriti USA-st hil-
, juti kui sjaaegne Auschwitzi KZ- . laagri valvur Lne-Saksamaale, on
pressiteateil - seal Ldwigsburghi kohtus nd igeks mistetud ja vib Saksamaal elada vaba inimesena.
Eesti Pensionride Klubi Toron* tos aastapeakoosolek peeti Eesti Majas neljapeval, 19. mail Kooso leku avas esimees Frieda Tert. Leinaseisakuga mlestati aasta jooksul manalasse varisenud klu bilii|(meid. Kinnitati eelmise aasta peakoosoleku protokoll Hltelu* gejateks valiti L. Vaher, M. Meier, L Jaanimgi ja j . Terts.
Tegevusaruandes F. Terts mrkis, et mdunud tegevusaasta kulges edukalt ja tegevuskllaselt. NewHo- rizoni Programmi toetusel toimus 13. juunil programmi 10-na aastapeva thistamise pidustuste raames rikka- liku eeskavaga pidu le 700 klalise- ga. Oli korraldatud ka ksitde ni- tus ja mk ning kohvilaud.vPidus- tuse' hea kordamineku ja lbiviimise eest saabus tnukiri Tervishoiu ja Hoolekande MinistHlt.
Suve jooksul korralt; i t i kaks vl- jasitu ning pe.reema abilised jaKi-
"tring klastasid pereema El l i Tert- si tema talus. Tervisvimlejte ring E. Mesikpp'a suvilas Jekrul. ,
Koosviibimisi korraldati 6. Noyemb-, riku koosviibimisel oli ka ksit- de mk ja loterii. Aprillikuul korral- datud suur loterii andis puhastulu 1557.00 dollarit. Klubiliikmete juu- belisnnipevadel saadeti nnesoo- ve ja lahkunud klubiliikmeid mles- tati leinakuulutustega ajalehtedes.
e
235 Danforth Ave, Toronto, Ont. M4K 1N2. Tel. 469-3886
Huviringe on kaheksa, Sotsiaalringi juhiks on auliige E. Loosberg. Klas- tati haigeid haiglates, ning Taara va- nadekodu.
Ksitringi juhatajaks Ella Kumm, abideks H . Klmallik ja H . Kreem. Koos kiakse igal kolmapeval.
Tervisvimlemisringil on 10 liik- meline juhatus esimeheks Hella Vallner, Instruktoriks Asta Kal- mer.
Klubi Naiskoori juhatuse esime- heks on Linda Toming. Koorijuhiks P, Tammearu. Esineti klubi koosvii- bimistel, Ehatares" ja Taara" va- nadekodus. Lauljaid praegu 19.
Bridzhiringi juahatajaks N . Valge.
Koos kiakse igal kolmapeval aasta ringi. Mngijaid 16-20,
Malering on viksem. Koos kiak- se kolmapeviti talve hooajal, juha- tajaks A. Toom. .
Raamatukogu on avatud igal kol- mapeval (suvekuud vljaarvatud), lugejaid ca 100. Muretseti juurde uusi raamatuid. Juhatajaks F. Mller.
Eesti Rahvapillide Orkester tuli juurde uue huviringina. Juhatajaks 0. Haamer. Esines klubi koosviibi- mistel ja ka teiste organisatsioonide poolt korraldatud ritustel. Palutud esinema ka ,,Karavani" Tallinna pa- viljonis kahel laupeval. Sai toetust New Horizoni Programmi raames . ^9,797.00 Ka Tervisvimlejte ringja Klubi Naiskoor on saanud toetust sama programmi alusel.
Esimees, tnas kiki juhatuseliik-. meid ksmeelse koost eest ja aru- annet lpetades tles: Tnu pereema . abilistele, ksitringi liikmetele, iaulukoorile, pillimeestele ja kiki- ,
'ele, kes oma panuse on andnud meie rituste heaks kordaminekuks" Klubi kassaaruanne on tasakaalus 23,166.47 dollariga, saldoga % 15,654. . 64.
Ni i tegevuse-, kassa- kui ka revis- jonikomisjoni-aruanded kinnitati koosoleku poolt hel hlel. TEGEVUSKAVA JA EELARVE '
Tegevuskava on kujundatud eel- mise aasta eeskujul. Talvel koosvii- bimised, aprillis loterii. Suvel kaks vljasitu.
Eelarve on tasakaalustatud 21,704. 64 dollarle, nidates saldot 1983/84 % 13,654.64 sellega sstsumma kaha- nemist 2,000.00 doHari vrra. Ni i te- gevuskava, kui ka eelarve kinnita- takse esitatud kujul.
VALIMISED . uhatusliikmete valimisel esitati kandidaatideks ja said hli kinnisel hletamisel: H , Mgi - 52, H . Par- son 45, E. Kumm 57', J. Soots 53,1. Leps 52, L.Jaanimgi 15m, H. Laame 10 ja B. Toose 9. Esimesed viis osutusid valituks.
Revisjonikomisjoni valiti L. Vaher, 0. Raidlo ja B. Tarkmeel.
T E R M O A K N D $14.95 ruutjalalt, kohalepamiekugsi
(KODUUKSED $995.00. kohialGpanekugs) TASUTA HINDAMINE
759-7485 igar ajal
Montrealis peetud^Kanada Juutide Kongressi konverentsil, millest vt- tis osa 700 delegaati, kes esindasid 325,000 kanada juuti, tehti mitmeid etteheiteid Kanada valitsusele ja k- sikutele ministritele, et need pole avaldanud kllaldast vastutulekut Juutide kongressi soovidele. Eriti siidistati valitsust mittekllaldases sjakurjategijate jlitamises ja karis- taniises.
Kongressi president, prof Irvin Cotler nudis, et Kanada valitsus moodustaks erilise komisjoni sja- kurjategijate jlitamiseks ja karista- miseks. Nendel ei tohiks olla luba va- bah liikuda Kanada pinnal. Ta mis- tis hukka Kanada peaprokurri Ro- bert Kaplani ja riigi akretr Serge Joyari eemalejmise konverentsist. Need kaks pidid andma seletust kon- verentsil, miks sjakurjategijate vas- tutuselevtmiseg ei ole seni tegele- tud kllalt energilisei . Robert Kap- lan on seletanud, et-Kanadal puudub vastav tagasiulatuva vimuga sea- dus, mis annaks valitsusele loa sja- kurjategijate vastutusele vtmiseks. Neid saab vastutusele vtta ja karis- tada nende prismaa, Helmut Rauca suhtes teostab seda Lne-Saksama valitsus. Juutide kongressi presiden- di, Irvin Cotleri arvates annab Ka-
EELK New Yorgi Pauluse koguduse petaja koht
vakantne,
KELK New Yorgi Pauluse kogudu- se juhatus teatab, et koguduse pe- taja koht on kuulutatud vakantseks nukogu koosoleku otsusega 26, apr. 1933. a.
petajaid, kes soovivad kandidee- rida E E L K New Yorgi Pauluse kogu- duse petaja kohale, palutakse sel- lest teatada hiljemalt 15. dets, 1983 aadressil: lo Pessa, 252 S. Pleasant Avenue, Ridgewood, NJ 07450, tele- fon (201) 444-7124.
EELK NY Pauluse koguduis juhatus
nada inimiguste Harta juutidele i- 8use nuda valitsuseh komisjoni rnoodustamist, kes oleks igustatud sjakurjategijaid Kanadas jlitama, vastutusele vtma ja karistama.
Kanada ratsapolitsei jlgivat Ka- nadas umbes 100 sjakurjategijat. Sjakurjategijate jlitaja Simon Wie- senthali teluse kbhaseh olla Ka- nadas umbes 1000 sjakurjategijat, l^ es tuleks vastutusele vtta ja karis- tada.
Kvasti kritiseeriti konverentsil ka Alberta valitsust, kes on lubanud pikemat aega hel koolipetajal sele- tada lastele, et juutide massilist mr- vamist (hoiocaust) ^ Idse ei esinenud Saksamaal II maailmasja ajal.
Stokholmi lhedal Tyress kasvab Uddby veski juures haruldasi taimi, milliste pritolu ulatub Eestisse.. Seemned on tulnud kaasa teravilja- ga, mida iiftporteeriti teiselt poolt Lnemerd kuueteistkmnenda sa- jandi ja 19-nda sajandi vahel. Veski ples ra nimeh 1892.
Taimed' on aastasadu kasvanud veski mbruskonnas, kuigi tegemist on suhteliselt rnade liikidega, milli- seid umbrohi kergesti lmmatab, eri- ti huurhuserikastes paunades. Ni i on neid taimi leidunud eejsktt mulla- vaesemates paikades jja lastimis- kohtades.
Tyres keskkonnahoolduse hing on nd kommuunivalitsst hoia- tanud veski mbruse pinnase ise- loomu muutmise eest, ^ mis harul- dased klalistaimed teiselt poolt merd viks hvitada. Kui nit, aseta- takse peale uued mullakihid, mis on
\ huumuserikkad, siis hvinevad need '';,eesti taimed". I^ahjuk ei nimetata nende taimede nime.
EPL
Teadaanne pensionridele
Hooaja viimane klubi koosviibi- mine toimub neljapeval, 2. juunil kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures saa- lis. Klubi liikmed ja klalised kik teretulnud.
l U H A T U S
Montreali Pensionride Klubi kevadmeele-
oluline peohtu
Kui see pev reede, 13. kuupev ei pidavat olema kige nnelikum pev, juhtus nii,''et see reede, 13, mai oli Montrealis eriliselt piksepaiste- line ja soe, ning kuna ka Montrealis just samal peval lppes neli peva kestnud bussistreik, siis see andis omaltpoolt lisaks meeleolu nendele meist, kes olenesid bussisidust he- le meie peohtule Montrealis.
See oli Montreali Eesti Pension- ride Klubi selle hooaja lpuhtu koos kevademeeleolulise daamide moe- nitusega ja Montreali Eesti Sega- koori kaasategemine heskoos oma kevadiselt noore koorejuhiga.
Selle piduliku kokkutuleku juha- tas sisse klubi esinaine Johanna Too- me, kes tervitades klubiliikmeid ja klalisi, soovis kigile head jllen- gemist jlle sgisel. Ta tles: Olgu teie pevad suvel ilusad ja alati pik- sepaistelised!"
Rmsalt tissaal inimesi nis tieliku huviga jlgivat klubi daami- de esinemist modellina. Avades selle osa htu eeskavast, klubi abi-esinai- ne Dagmar Muru andis elava levaa- te selle moenituse mttest ja nime- tas, et kik modellid on harilikud klbi- liikmed ilma professionaalse etteval- mistuseta sellel alal. Ja.kik need daamid on oma vanuses 50 pius. Nimetades selles jrjekorras, kuidas nad esinesid,' olid modellideks Eeri- ka Leithammel, Mari nucka, Ilse Nyberg, Asta Luts, Inna Randpalu, Liidia Oja, Renate Metsa, Velli Haa- gel, Tuiili Nrska, Evi Kallas, Anette Sgis, Haldi Viires ja Hilda Hiielo.
Nende poolt esitatud riietus oli val^k kevade- j suvemoodidest heskoos kostmide ja rannariietu- sega ning meeldiv valik enneluna- ja htukleite.
Montreali Eesti Segakoor seekord saali suurusest olenevalt esines ai- nult kahekmne viie.lauljaga, laulis oma kevadiselt noore koorijuhi Ing-
Eestlfistest vistlesid Kathy Tiha le, Heli Oder ja Monika Edcr. In dividuaalselt sai kuldmedali juu- nioride klassis Kalev-Estienn vimleja Nanthy Thomson ja tei seks tuli fennifer Wight. Seeniori- de klassis sai hbeihedali Kathy Tihane. !
Kohtunikeks olid eestlastest Anu Je-Auksi (peakohtunik), Evelyn Koop, Hille Sutt ja Sirje Lne- mets.
leriigilistel vistlustel Vancou- veris. juunioride klassis Evelyn Koopi nimelisele auhinnale (Eve^ lyn Koop Cup) tuli vitjaks Adrien- ne Mark (Seneca Sport Club) saa- des kulla, kuna Kalev-Estienne vistleja jagas kolmanda koha. Nii juunioride kui seenioride klassio Kalev-Estienne riihm sai wbeau- hinna.
Evelyn Koop oli tukejuko moodsa vimlemise olmpiamn- gudele viimisel ja kaimasolevatis ettevalmistuste hingeks Kanadas. The Toronto Sun" avaldas temaga jutuajamise sel teemal.
. Kolm medalit Cindy unpuu'le Etobicoke Ujumisklubi traditsioo-
nilised kevadised ujumisvistlused, mis toimuvad juba 50 m ujulates, peeti 14. ja 15. mail Etobicoke Olym- piumis. Vistlustest vttis osa 21 klubi 637 vistlejaga, nende hulgas eestlased Cindy unpuu ja Kia Puhm.
Cindy unpuu sai 2 kuld- ja he pronksmedali. Kia Puhm, kes alles sja sai 11-ne aastaseks, vistles es- makordselt 1112 a. vanusegrupis. Seekord 12-aastased ttarlapsed ei lasknud tal pseda esikohtadele. Kui ta aga vahepeal oma treeneriga rohkem nu'* peab, kuidas neid vi- ta, siis sgise poole loodame temalt juba parimaid tulemusi, Kuid tema lohutuseks ujumisklubi sai just enne vistlusi teate, et Etobicoke klubi 10 ja noorem ttarlaste poolt ujutud 4x50 m. kompleksstiili uus Ontario rekord ajaga 2.25,7, kus Kia ujus esimesena selili ajaga 0.37,8, on ht- lasi ka uus Kanada rekord. Ttarlap- sed olid parandanud endist rekordit pooheist sekundit,
Cindy unpuu (16 a,) vistles 15 a.^ ja vanemate vanusegrupis, tuli esi- meseks, saavutades kuldmedali 50 m rinnuliujumises 34,93, 2. Rita Liebrucs, I7 a, 37,33, Newmarket S.C,, 3. Mary Lubawsky, 17 a, 38,04, Etobicoke S,C,
Tuli esimeseks, saavutades kuld- medali 100 m rinnuliujumises 1.17,7, 2. Judy Cary 23 a. - 1.20,2, vljaspool klubisid, 3. Mary Lu- bawsky r.22,1. Tuli kolmandaks, saavutades pronksmedali 200 m in- div. kompleksstiilis.
1. Jane Kerr 2.28,98, 2. Lois Bra- field 2.33,53, 3. Cindy unpuu 2.36,61. .
Kia Puhm (11 a.) saavutas oma pa- rimad tagajrjed selili ja liblikujumi- ses, 50 m seliliujumises saavutas 13- da koha ajaga 47.07, 50 m liblikuju- mises tuli 15-ka ajaga 37,86 ja 100 m liblikstiilis 16-ks ajaga 1.25.32, Osa- vtjaid nendel aladel oli le 50-i)e,
H A R A L D RAIGNA
llllllllllllllillillilllllllllllllllillillllllllllllllllllllllllllllllllllllll^
teistele eesti organlsatsloonldelo
Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi tan miseks. Eesti Maja, 958 Broad- vlew Ave. Toronto, Ont. M4K IM
llllllllllllllllllllltlllllllllllllllltllllliilllllllUllllllllillllitllHIII9
rid Trki juhtimisel meloodilise laulu Mnnikust" ja Mihkel Ldigu Seal kord kasvab kaunis kodul"
Peale eeskavlise osa saalitis ini- mesi klastas ka krvalruumis esi- tatud nitust klubiliikmete poolt val- mistatud ksitdest. Ja peohtu lo- terii vitude Vljakuulutamine oli omaette naudinguks. Vitude hulgas oli kunstitid ja daamide ksit-too- teid.
Elavas meeleolus vesteldes ja klu- bi daamide poolt valmistatud suu- pisteid nautides, see kokkutulek oli kindlasti igahele kauaks meelde- jv,
H E N N ARVO
r L l i
