: 4 ca
NELJAPEVAL, 16. JUUNIL - THURSDAY, JUNE IS Mei E l u " nr. 24 (1737) 1982 CCB3BDQD '"wrt
Meie Elu" nr. 24 {1737) 1983 are ja
iV kiffifiaitosed Eesti- Pevad Torontos lhenevad. Paljud inime-sed, kes suurrituse lbiviimisega lhemalt seotud, oh teinud kavasid, pannud Iciniii ruume, pidanud kon-takti esindajatega teistes maades, avaldanud ^rtikleid ajakirjandu-ses, annud |vlja esimese Esto ^84 Teated" ^ing pidanud mitmeid laiemaid nupidamisi. ldiselt on ajakirjanduses siiski vhe olnud arutlusi rituste plaanitsemise ta-gaphjadest. Avalikkusele ei ole mrkamatuks lriud, et skautide ja gaidide maa^ ilmalaager Kotkajrvel, Muskokas toimub nd enne pidustuste al-gust Torontos. Ka ei ole see ritus enam lemaailmsete Eesti Peva-de, EP, hise katuse all, vaid ise-seisev ettevte'. Sama kib ka Seedrioru" sveharja peo kohta, sest Esto avamine toimub ju alles jrgmisel peval, s.o. phapeval, On arvatav, et Esto '84 Peakomi-tee seisukohalt on nende kahe Stuu-E-e rituse oma teed minek kerge kanda. Pole vaja koordineerida Kotkajrve skautide ja gaidide suurlkke ja Seedrioru suvehafja kokkusattumist. Pole vaja neile reklaami teha ega kavaraamatus nende kohta midagi kirjutada. E i ' ole kohustust ka prast ilmuvas albumis neid ritusi mrkida. Probleem nib lihtsalt seisnud ole-vat asjaolus, et suurlket ja sve-harja pole kumbagi vimalik sa-malt ajalt ra nihutada, et mlemi-le rohlfem hingamise ruumi saada. Kuna suur|laager on lemaailm-l e eesti noorte kokkutulek, siis on see kahtlemata prioriteedi olukor-ras vrreldes suileharjapeoga. Se-leprast on raske aru saada miks lemad selle hise katuse alt lah-
kumisega leppisid. Seedrioru on Torontole lhemal ja saab sellega skautlike noorte klalispeva Mus-kokas kahjustada. Seedrioru suve-hari on aga olnud igaaastane ri tus ja selleprast on seda ka rmi selt raske mnele teisele ajale n i -hutada vi ra jtta. Mlemad va javad raha ja toetust nooruse heakst^ Kui me analtiliselt Seedriori ja Kotkajrve dilemmat vaatleme, siis ei ole olukord tegelikkuses nii paha. Laagrisse minejate vanemadl ja noortesbrad lhevad Kotkajr-vele nii-kui-nii. Laupeval lenie-remaadest saabjaile jtkub vae-valt judu samal peval Muskokas-sse ja tagasi sita. Vib arvata, et nad jvad Torontosse oma sp-rade juurde vi siis lhevad Seed-riorule. Teatud USA-st tulijaile jb aga Seedrioru Torontosse mi-neku tee peale. Kuid kige suu-remaks teguriks on kahtlemata meie inimeste suurearvuline vana-nemine. Vanad inimesed lihtsalt ei suuda pikka situ Kotkajrvele ette vtta kui kohapeal bimisvima-lused puuduvad. Kui Seedriorul teatrietendus ja mttelend kodumaale alles sda-l lpeb, siis ei jua ka sealt lah-kujad oma vooditesse Torontos en-ne varajasi hommikutunde pha-peval. See on aga suur ja kavali-selt tihe pev, mis koosneb eesti lipu 100. a. juubeli thistamisest ja Esto avajumalateenistusest, ava-tseremooniast Ontario Places, Es-toramast ja lpuks noorte plah-vatusest" ning noorsooteatrist. Sel-les tempos algab pris pidu peale. Varugem siis juba nd enestele energiatabletid, et kik kaasa teha ROBERT K R E E M
Ontario
,1- Sotsiaalarengu komitee jtkab uuringuid laste kuritahtliku kohtlemise osas ja korraldab jrgmise istungi teisipeval, 6. septembril 1983 Queen's Pargis Torontos. Selleks et valmistada koikeholmavataruannetselle olulise ja tungiva probleemi kohjta, kutsub komi- tee les ksikisikuid, grtjppe ja organisatsioone sisse andma kirjalikke ettepanekuid. Kolk ettepane- kud tuleb esitada korniteble (Clerk of the Committee nimele) hiljemalt reedeks, 19. augustiks 1983. Sooviavaldused ettepanekute suuliseks esitamiseks palutakse sisse anda hiljemalt neljapeval, juunil 1983:
Alan M . Robinson, M . P P : Chrman
Lynn Melior Clerk .of Committee
  Room 110, Legislative Building
Ontario M4K 2R6 henduses on jud ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
informatsiooniks helistades 465-4659
Suvisest elust Montrealis
lieerinoorte nnistamiselt Hamiltonis. Istuvad, vasakult: Karin Ann Randoja, petaja Tnis Nmmik, piiskop Karl Raudsepp ja Ellen Randoja. Seisavad  solist Hilda Sepp, Arne Bs^uce )gi, Erkki Raid ja luse organist Eva Rammo. Foto  I. Jgi nnistat
Teejuhis per e^ kogifduse vljasit
Fliapeval, 2 4 . mail veti HB- Mtonis vastu tisiguslikeks ko- guduse liikmeiks heli noort El-len Randoja, Karin-Ann Randoja, Arne-Bruce [gi ja Erkki Raid. Pidulikul jumalateenistusel teeni-sid koguduse petaja Tnis Nmmik ja piiskop Karl Raudsepp. Altaritee-nistuse pidas petaja ja jutlustas piiskop. Enne totuse vtmist leerinoortelt, ksitles petaja neid, nii ksutund-mises kui ka nende seletustes. Totu-se, olla kohusetruu koguduse liige ja Issanda teenija, vttis vastu piiskop, kes ka koos petajaga nnistas vrs-ked koguduse, liikmed. Prast nnis-tmistalitust tervitas uusi koguduse liikmeid nukogu liige Victor Gut-man, kuna esimees Voldemar Rii-mand oli ametilesannete tttu takis-tatud, 'igale leerinoorele oli kingitu-seks koguduse poolt Piibel. ' Piiskop oli oma jutluse aluseks va-linud Matteuse evangeeliumi 7. pea-tki 13. ja 14. salmi, milles ta rgib kitsast vravast ja keerulisest ning ' konarlikust jalgrajast. Piiskop leidis, et inimene ei taha midagi mis on kitsas ja vike, vaid ihaldab laia ja avarat, kus heks heaks niteks on praegune ehituskunst, kus aknad ja uksed muutuvad ha laiemaks ja avaramaks. Samuti ihaldab inimene oma elamu mber laiu muruvlj, aga ei mtle sellele, et hel peVal muutub kik see avarus talle nuhtlu-seks, kui ta enam ei jua selle eest hoolitseda. Inimene on aga kord juba selliseks loodud ja ei hooli sellest, et ta vib olla kunagi seda peva neab, mil ta sellise otsuse tegi. Jeesuse petussnad aga manitse-vad inimest valima kitsas, vrav ja
selle taga asuv keeruline ning jrsk jalgrada, sest see viib t^ma sinna, kust ta leiab nne ja rahu oma hin-gele. Ka tnapeva noorus ei hooli kitsast Ja keerulisest, mis thendab, kuulata ksku ja eladaseaduste.jrgi, vaid tahab olla oma arvates vaba ja teha oma tahtmise jrgi. N i i nagu rauast saab karastamise teel teras, nii on ka inimesega, kes eluraskustega videldes saadud hingelisest karas-tusest muutub elu jaoks tarbepuuks ja-ei j elama vesivsuna. Kui aga katsutakse mda hiilida sellest, mi-da elu inimesele ette veeretab, jooks-teskaasa massiga, ongi see vrreldav laiale teele minekuga. Neist, kes selle tee valivad, ei saa kunagi head ja kasulikku hiskonna liiget, vaid ne-mad elavad pevast-peva, sattudes alkoholi ja uimastusainete ksi. Ju-mal on annud noorele kige paremad toed ellu juhatamiseks ja-need on tema ema ja isa. Noortel on tarvis ainult lahti teha oma krvad ja sda, et vastu vtta seda petust ning ar-mastust, mida neile pakutakse, ja selle juurde kuulub ja juhtimine n-nistegija juurde. Jeesus tleb, et kui sa lhed sisse kitsat vravast, siis tulen' m i n a sinuga kaasa. Pidulikku jumalateenistust kau-nistas kahe lauluga mezzo-sopran Hilda Sepp, esitades Samuel Liddle'i Kui armsad on su hooned" ja HjaK mar Backman'i ,,Phapeva hom-" mik", orelil saatis koguduse organist Evai Rammo, kes kandis ka kogu jumalateenistuse muusikalist osa. Leerinoortel oli palju nnitlejaid ja l i l l i , ainult ilmataat oleks vinud ni-data lahkemat ngu. nneks teenis-tuse lpul siiski lausa ei sadanud ja vimaldas ka vljas sugulastel-sp-radel rohket kaamerate kasutamist.
Juuni, juuli ja august on igahele meist seotud suviste mtetega kuni sgiseni vlja. Eriri need on rm-sad kuud noortele, kellede ppet koolides saab sekskorraks jlle lpu-le ja kui koolitunnistused annavad oma osa, siis seda parem. Montreali Eesti Tienduskooli ppeaasta [p-pes juba varem ja seal meie noored said ldiselt heade tunnistuste osa-liseks, valmistades sellega erilist r-mu oma vanematele, kes pavad omaltpoolt kik teha, et nende lapsed silitaks inglise ja prantsuse keele krval ka eesti keele ja eesti meele. Need meie noortest Montrealis, kes on lesse kasvanud ka meie eesti skautide ja gaidide ksustes, kind-lasti ootavad ka oma igasuvist kok-kusaamist noorte perekonnalaagris Lttemel. See laagrikoht, kus alati tuleb rkida ainuU eesti keeU, on sidunud meie noori Montrealis alati suuremal mral.Sel suvel leiab see kokkutulek aset 20. kuni 2 7 . augus-tini.  Need meist Montrealis, kes oma vanemates eli|aastates on juba toime tulnud oma eliikutse-karjriga, vi-
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Mk ja rentnin ris 291-5054 Kodus 423.5716 ChevOlcls Limited
. 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
TERMOAKN AD $14.95 ruytjalalt, kohalej I Rstaalused  soffit  fascia Seinakatted, vihmaveerennid
KODUUKSED $995.00, koha9Gipanekug( TASUTA HINDAMINE
759-7485 igal ajal
kuues vSryig. ^ gfistaaluste katmine. Keldriakendele dssemurdmlse vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamin/Helistage peval tkodsi td. 8^ ^^ ^ Kodus 769^ 932
 O S S  I N V E S T M E N T S INC. , ' 10335 Keele Str, Maple, Ontario LOJ lE
Tulge $uvihari '83
pidustustele! KUIDAS S A A D A SEEDRIORULE Toronto suunast tulejatel vtta Hwy 401 West ning sellega sita kuni teeni, rtiis nitab  nr. 6 North  Guelpli . Seal prata paremale, ning nr. 6-ga North sita umbes 16 km, kuni tuleb tee nr. 7 risti vastu (liiklustuled). Prata vasakule, ning sita umbes 2 km kuni jrg-miste liiklustuledeni ja seal pra-ta paremale viivale teele, mis mr-gitud  86 West  Elmira. Sellega sita ca. ^ km kuni tuleb teesilt (mitte vga suur)  Pilklingtom C o n c , Road 45, sealt prata pa= remale, ning sellega sita umbes 1 km ning oletegi Seedrioru vravas. Olgu siinjuures mrgitud, et viima-ne osa sellest teest on uuesti ehita-t u d  e n a m ei ole neid jrske kurvesid ennem sildu, vaid uus tee viib otse mest alla sildadeni. (Sini-must-valge teethis on ennem mest alla minekut.) Buffalost ja Hamiltoni suunast sitjatel: Buffalost sita QE-ga, le Burlington! krgsilla, kuni juate Hwy 403 otsani, sealt keerata vasa-kule ja sellega kuni teesilt nitab nr. 6 North, sealt prata paremale ja nr. 6-ga sita kuni H w y 401-ni. Sealt vtta 401 West ja sellega (um-bes 4 km) kuni teesilt nitab  nr. 6 NoHh  Guelph, prata paremale maha ja sealt edasi  loe lalolevat teejuhist. Detroiti ja Londoni suunast sit-jatel tulla Hwy 401 East, kuni juate teesildini nr. 6 North  Guelph ja sealt edasi nagu eelpool kirjelda-tud. Nendele, kes tunnevad krval-teid on tee muidugi natuke lhem, vrastel aga jlgida kesolevat teejuhist, et vltida asjatut ringi-ekslemist.
li E.T,
vad nd nautida omakorda oma suveperioode pensionridena nii kuidas igaks seda soovib. Kas siis oma huvireisudega vi nautides oma vaba aega nd' alati kodus. sna paljud meist, kelledel on oma elu-majad Montreali West Island piir-konnas, omavad rikkalikke aedu, kus nad vivad sageli hommikul lesse rgata ilusa linnulauluga vlja. Vi siis nautida aknast vaadates itse-vaid unapuid ja sireleid koos lille-peenardega. Need meist, kellede mtted kutsu-vad neid ka suveks maale, vivad seda edasi nautida selles suvilusko-haSj mida me oleme harjunud Mont-realis kutsuma Pruuii juures!". See on ee maa-ala ja talu phja poolt Montreali Laurentian mgede , eel-maastikul Dalesville lhedal. Seal on Karl Pruuli talu, mille ta oli ostnud kolmkmmend aastat tagasi pllu-saaduste ja loomade pidamise otstar-bel. Ent leides rohket klastamist oma spradelt Montrealis, on need leidnud selle looduslikult ilusas pai-gas sobiva ka peatumiseks seal suve-puhkuseks. Selle oli teinud vimali-kuks vga ruumikas elumaja ja ehi-tades juurde veel viksemaid maju, oligi sealt, kasvanud vlja see suvi-tuskoht ,,Pruuli juures". See paik on saanud koduseks ka meje organisat-sioonide suvisteks kokkutulekuteks. N i i on -ka Montreali Eesti Pensio-nride Klubi otsustanud tulla jrje-kordselt kokku oma suvepevaks seal 30.. juulil. heks teiseks,' kik need aastad elavat klastamist leidnud kohaks on Eastern Township piirkonnas asuv Knowlton idllilise Brome Lake l-hedal. Seal asuv mugav elumaja, mil-le eestlased olid avastanud saksa p^ ritoluga abielupaari Gtgesell kutsel, on olnud nauditav kalapgiga Bro-me jrvel. Ja ka sageli talvel heaks peatuspaigaks nendele, keda huvitas suusatamine. Mitu Knowltoni mb-ruskonnas olevat ^uusamge on Montrealis hsti tuntud. i Meie reisimishuvidega on tnavu ilmselt seotud mitmed kllasidud kodumaale  Eestisse. Nagu ks sinnasitjatest oma spradele lau-sus, tema meeles on jlle luuletus:  M u meelen kuldne kodukotu:,, ma sageli nen und veel sest!" Need, kes veiedavad oma elu edasi siin, vivad nautida Montreali suve ka siin, eriti, kui juunikuu tuleb pa-rema ilmaga, kui seda oli maikuu. Sidudes vist meie kikide mtteid, Montreali Eesti Penrionride Klubi viimasel kokkutulekul klubi esinai-ne Johanna Toome tervitas klubiliik-meid ja klalisi ja soovis kikidele sdamlikult: 01gu teil jlle tore puhkus ja palju piksepaistet!" H E N N ARVO E8ti orst volvkorros 18. ja 19. juunil dr. M . Leesment . . . 481-6834 25. ja 26. juunil dr. T. Maimts 493-7231
Stseen Elmar Maripuu nidendist ,| pjiviljonis. Nidend ksitleb eesti |a mitmeklgses lavatehnikas. ,Estonia^' ko
2. juunil Waltor Hallis toimunud E8tonia" koori kontsert Roman Toi juhatusel, phinedes eesti kee-le ja muusika alusele, andis vima-luse koorile demonstreerida oma tehnilisi ja imterpretatsiooni vi-meid. Kava hlmas eesti heliloo-jaid Mihkel Ldigist kuni tnape-va Veljo Tormiseni ~ seega hilis-romantikutest kuni kaasaegseteni. Viiekmne liikmelise koori hl-terhmad olid hsti tasakaalusta-tud, eriti vaevalt kuuldavast pia-nost kuni mezzo-forleni; fortes ja fortissimos tundus tenori rhm vi- ^ jatungivana, ja ei sulanud kokku teistehltcga, samuti kostsid vlja kaks soprani hlilt  kuuldes alla-kirjutanu istekohast. Koor oli kige parem kergema, lrilise reper-tuaari esitamisel milles dnaami-line raamistik vaevalt puudutab fortet. Suur tpsus kiires silbilises liikumises, intonatsiooni puhtus, tpsus sisseastumisteS ja hleline kergus olid silmapaistvad. Selle tttu kujunes ka kontserdi kava teine pool vga nauditavaks. Eriti meeldejvad olid Pelerson-Ber-geri Mnnikus" jn Roman Toi esi-ettekanne Pulmamaja tunde-mrgid", mis tuli koi^damiseie. . Kava esimese poole koori pala-dest, phendatud vanema plvkon^ na heliloojate (vljaarvatud Veljo Tormis) muusikale, jid eriti meel-de Mart Saare  0 h kodumaa" oina intonatsioonilt puhtale soprani ja aldi oktavite ja ldise tlgenduse-ga ja Artur Kappi kantaat Pil<ese-le" , eriti fugato osades. Kahjuks puudus siin vajalik massiivsus ja kohati vajalik dramaatilisus mida oleks vinud eeldada selle suuru-sega koori juures  ka esjnes forle ja fortissimo osades eelpool nime-tatud tasakaalu puudus.' Solisti osa kantaadis titis sop-ran Monica Zerbe intonatsiooni kindlalt ja laitmatu tehnikaga, a^n ka siin oleks hea meelega kuulnud rohkem dramaatilisust  eriti ret-sitatiivis. Veljo Tormise loomingust esitas koor Mtisklu8i Hando Runneli-
Segakoor E8tonia" aastnkontse teenitult rohkesti kiitust ja HIH.