/
2 MEL5AFEVL, 3. JUUNIL - THUKSDA^, JUME M e i e E l u " HF. 28 (1739) 1983 tr Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd. , Estoniar House,958 Broadview Ave. , Toronto, Oht. Ganada, M 4 K 2R6 T e l 466-0951 / . Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaui|i. Toimetaja New Yorgis B. P a m i n g , 473 LuhmannDr. , New Milford, N.J . ,USA. T e l (201) 262-0773; ' , M e i e E I u " vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asutf A . Weileri algatusel 1950. ..Meie Elu' ' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview ^AVe., Toronto, O n t . M 4 K 2R6 Canada T e l . 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. k l . 9 h m . ~ ^ 5p.i . ,esmasp.janeljap. k L 9 h m . 8 . M E I E E L U ' ' tellimishinnad: Kanadas 1 a.'$40.00,6 k. S22.00, 3 k. $15.50, USA-sse - 1 a. J^44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. le-meremaadesse 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i r i - ja hupostilisa UA-sse: 1 a. $30.80. 6 k. $15.40. hupostilisa lemeremaadesse: 1 ..a. $58.00,6 k. $29.00. ksiknumber 750 [ Kuuliitushinriad: 1 toll hel veerul --esikljel $5.50, telcstis $5.00, kuulutuste kljer$4.75.
BXD KURITEGEVUS STOKHOlAHrS KASVAB S T O K H O L M (EPL) - Kuritege-vus Stokholmis on kujunemao ..ameerikalikuks", kui see nd on midagi matkimisvrseL Igatahes on konstateeritud, et keskmiselt sooritatakse Suur-Stokholmi p i i ^
ritegu pevas.
9
Mititiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiitiiiiiiiiiiitn
Kartmata poolakas paavst John Faul II kis juba teist korda tagasi oma kodumaal prasttpaavsti ame- tisse asumist. Sellel on veel mra- mata thtsus poola rahva olukorra- le. Kuid vib olla selle koduskigu mju ulatub palju kaugemale, L- ne-Euroopasse, USA-sse .ja arvata- vasti ka Balti riikidesse. Paavsti iiol seisis vaim vastamisi Poola sjalise vimuga ja miljonid poola- kad demonstreerisid, kelle poolel laad seisavad.
John Paul II seisis ksinda teda "kaitsvate" militsionride rivide ees, oma rahva hulgas ja sai kik telda, mis tal telda oli. Ta nudis sjaseaduse lpetamist, et norma- liseerida vahekordi. Ta nudis po-
loitiliste vangide vabastamist. Ta vihjas isegi poola ..solidaarsusele" |a nende lepete titmise vajadusele valitsuse poolt, mis valitsus oli lu- banud ,jSolidaarsuse" loomisel. Ta mudis poola rahvale iseseisvust, et iseseisev Poola saaks seista ida ja lne vahelt Ta nudis isegi va- Isekordade normaliseerimist Amee- dka hendriikidega.
Paavsti snad olid muidugi vali- tud, kuid need ei jtnud mingit kahtlust mida ta oma rahvale soo- vis. Ja seal seisis paavstile valit- suse poolt korraldatud vastuvtul Ipraegiine Poola valitsuse^ juht kind- ral Jaruz^lski ettevalmistatud kne kes ja ta ked vrisesid. Tal pol- nudki muud telda, kui vabandusi endale, sest ilma sjaolukorra sea- duseta olnuks Poola nd vima- likult okupeeritud Nukogude v- gede poolt. Nii siis tema, Jaruzel)(i
' pstis poola rahva veel halvemast saatusest.
Jaruzelski langes oma vimus Isegi niikaugele, et lubas ka sja- seaduse krvaldada, kuigi jttis t- lemata kunas. Mida sai Jiruzelski
tehagi muud, kuna ta ngi miljo- neid poolakaid hinenud paavsti seljataga, oma usus ja oma vaja- duste tenudes, mida keegi muu ei julge sealses olukorras enam telda. 38 miljonist poolakast on enamik katoliiklased, distsiplinee- ritud ja resoluutsed, nad olid oma paavstiga ja neid ei tohtinud rri- tada.
See oli ajalooline moment, kus jrsku rahvas tunneb end tugevana ja vim peab muutuma ettevaatli- kuks, sest sellistel momentidel vib midagi kriseda ja kui see juhtub, vib vana tasakaal katkeda ja siis tekib uus. Terve aasta kest- sid lbirkimised Poola valitsuse ja Vatikani vahel paavsti kiaski- gu mber. Valitsus poleks klas- kiku lubanud, kuid seda oli vi- mata ka ra telda kogu maailma ja poola rahva silmis.
Nii toimuski klaskik, kuigi mit- te paavsti poolt soovitud ulatuses. Gdansk oli keelatud, paavstilt nuti ettesaadetud knetekste, millised ta jttis saatmata. .Solidaarsus" oli keelatud, kuid paavst kasutas seda keelelises mistes. Ta ei pranud vimule suuremat thelepanu, kui- gi seda oleks, oodatud ja vajatud. John Paul kitus kui julge mees, kuigi temale sooritati, atentaat St. Petri katedraali vljakul Vatikanis. John Faul on tugeva tahtejuga ka- toliku kiriku juht 600 miljonile ka- toliiklasele, kuid ta on ka tugev po- liitiline jud oma rahvale.
Kremlist olevat kunagi ksitud: Kus on paavsti sjavgi ja kahurid? John Paul nitas jllekord, et ta on ise sjavgi ja kahur. Kremlile ei olnud sellest kllalt, kui nd su- vatseti Poolale peale panna uus hvardus: Poola jb alaliselt seo-
V. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
Ilma mingi keskse/suunamiseta on eestlaste iihiskondljk tegevus yrsii kulgenud laiahardeliselt ja hoogsalt. Ja suures laastus vttes sna tava-praselt. E i ole meil asjatult raisatud aega tulevikuprojektsioonideks ega muudeks targutusteks. Kik on toi-munud phimttel: mis oli hea eile, on seda ka horrime ja lehomme. Viimasel ajal on kll meie ritustel vidudmrgata osalejate arvulist v-henemist ja pensioniealiste suurt le-kaalu. Need ajamrgid ei ole aga suutnud rahvajuhte veenda, et aktu-sekned Vahtkonna vahetamise vaja-dusest, ning noortele koosolekute korra petamine ,ei suuda praegust olukorda nimetamisvrselt muuta. Meie tegevus on ilmselt judnud aja-jrku, kus see mis veel eile andis hid tagajrgi, tna enam ei kehti. Vajame uusi vtteid ja tegevussuundade aja-kohastamist. Et seda teha peame kindlaks tegema meie rahvusgrupi eri vanuseklasside arvulise koossei-su, huvid, eestiliste teadmiste tase-. me, senisest tegevusest eemalejmi-se phjused,^, ning tingimused mis vimaldaks eestluse juurde tagasitu-lekut. K A S V I K S mni keskne or-
0 0
lEesti Vabariik leidis prast tema tekkimist ldist rahvusvahelist tunnustust kui iseseisev, suvern* ne rahvusvahelise iguse subjekt. Ta on olnud sellest peale osaline ldiseis rahvusvahelisis kokkulep- peis ja Eesti phiseadus mrab, et rahvusvahelise iguse ldtunnus' tatud normid kehtivad Eesti iguse. lahutamatu osana. Sellesse olukor da tipkkisid saatuslikud raskused II maailmasja kigus. Nukogude Liit surus oma sja-jud sja hvardusel Eesti territoo-riumile ja sissetoodud ning kohalt-vrvatud ksilaste abil hakkas Eestit ksitama Nukogude Liidu osana. Seda vgivaldset annektsioonikatset pole teiste ja eriti mjukamate rii-kide poolt kunagi iguslikult tunnus-tatud.j selle intsidendi vib lugeda lppenuks sovjettide vljatrjumise-ga Eesti territooriumilt 1941. a. suvel. Siis jtkus Eesti Vabariigi endine seisund, esiteks mnede pevade jooksul kohati tiesti vabana ja siis alanud Saksa okupatsiooni olukor-ras, . . he riigi okupeerimine teise riigi sjajudude poolt ei lpeta mitte te-ma iseseisvust ega suvernsust vas-tavalt rahvusvahelise iguse normi-dele. Okupatsioon ei krvalda kohs' . likku valitsemist ega seadusi. Ka Eesti Vabariik ji psima oma suve-rnse territooriumi'ja seal elavate oma kodanike nol. Saksamaa ei tei-nud katset seda territooriumi enese-ga liita, ega muuta selle elanike koda-kondsust. Eesti Vabariigi seaduskord jtkas valdavas ulatuses kehtivust ja ametkond endist tegevust. Sellele lisanes sakslaste lahkumi-sel ja viimasel minutil enne sovjetti-de sissetungi Eesti Vabariigi valitsu-se ellukutsumine. Kuni tnaseni on Eesti Vabariik rahvusvahelise subjekti mttes p-sima jnud, mida tendavad Eesti Vabariigi olemasolevad aktsepteeri-tud ja ametlikud esindused' Ka psib Eesti Vabariigi kodakondsus, kuna ka paljud Eesti Vabariigi kodanikud elavad vlismail oma riigi passiga. Neid pole kuskil ei venelasteks, saks-lasteks ega kodakondsusetuiks loe-tud. Kuna II maailmasda on siiski loo-nud mitmeid keerulisi olukordi, mil-lede lahendamine mnikord tundub raskena, siis oleks parim viis, kui lheme ajas tagasi ja kujutleme, et Eesti oleks prast sakslaste lahku-mist jnud sovjettidest invadeeri-
seis mata ja jtkanud taas oma iseseisvat elu. On loomulik oletada, et vabariigi kohtuvimud oleksid samuti jtka-nud oma lesandeid nii sja- kui muude stegude jlitamisel ja karis-tuste mramisel eesti seaduste alu-sel. Raskete kuritegude eest hvar-danuks karistused kuni surmanuht-luseni, ja poleks olnud vajadust min-git vahet teha, missugusest rahvusest, oli steost kannatanu. Kuigi Eesti Vabariik momendil te-gelikkuses ei funktsioneeri oma asu-tuste kaudu, psib tema iguslik sei-sund seesmiselt ja rahvusvaheliseh samasugusena, nagu eespool kirjel-datud seni igatahes, kui tal on praegune rahvusvaheline tunnustus, mida veelgi on kvendanud hiljutine Euroopa-Parlamendi resolutsioon Balti riikide iseseisvuse suhtes. N i i psivad, niteks, Eestil teiste riiki-dega slmitud nn. kurjategijate vlja-andmise ja kohtuliku abistamise le-pingud, seni kui neid pole lese el-dud. Nende lepingute kohaselt antakse tavaliseh vlja teises riigis toimitud (ja teatud karistuse alammraga) stegude le kohtumistmiseks, kusjuures ei vi kedagi edasi anda ka kolmandale riigile, Ni i vljanudmi-ne kui ka kohtuliku abiandmise taot-lus saadakse diplomaatilisel teel ja kohtuliku abiandmise toimifigud, teostatakse omaenda maa seaduste kohaselt. Diplomaatiline vahendus toimub otseselt kohaliku riigi amet-astustega (mitte aga mne kolman-da riigi vahetalitusel, ja ka mitte taotleja riigi ametnike ,,ristiksitlus-te" ja vidjeolintide valmistumise nol kolmanda riigi politseivimude kontrolli all). . Kui nd videtakse, e{ ei saa neid asju ajadagi, kuna Eesti ametasutu-sed momendil ju ei funktsioneeri, siis tuleb seda asjaolu lihtsalt aktseptee-rida kui olevat fakti fait accompli. Riikide ja rahvaste elus tekib alatasa uusi olukordi, mida ei saa endistada. Knesoleval juhul poleks sellest ka abi, kuna sjaaegsed steod on t-naseks kik aegunud Eesti seaduste kohaselt ja ei saa keegi vljastpoolt muuta Eesti Kriminaalseadustikku selleski punktis. Etel teostataks Eesti Vabariigi ja ta kodanike.iguste vrksitlust, siis pole fsilist vimu selle vastu astu-miseks, kuid on aga rahvusvahelised igusnormid ja diplomaatilised vi-malused nendele toetumiseks. E.N.
\ HARRI KIVILO OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANM ris 291-5054 Kodus 423-5716 OldsLI
5000 Sheppard Ave. E., Scrborough, nt. MI 4L9'
TEKIViOAKlyAD S14.9S Yuutjalalt, kohalepanok
Rstaalused sof f it f ascia Semakatted, vihmaveerennid
^ D U U K S ^ D $995.00, kohalepanekugs] . TASUTA HINDAMINE L & R ALUMINU 759-7485 igal ajal
Hoolimata sellest, et Stokholmi politsei ressiirssid on head, tehniline varustus ja oskused esmaklassilised, on politsei mitmeti kaunis vimetu. Viksemate asjadega politsei tihti ldse tegemist ei teegi, kuna ees on ootamas ..suuremad roimad". Kui asi nii edasi lheb, vib tule-vik kujuneda stokholmlastele kaunis ebamugavaks, tleb Stokholmi po-litseilem Hans Holmer. Kodanik mnikord lihtsalt va-jab politsei abi. kuid patrullauto ki -hutab mda, kuna meeskonnal on teada hoopis akuutsem juhtum. Sel-lisel puhul ei oie me enam suutelised titma oma kohustusi maksumaksja-te vastu, toonitab Hans Holmer. Niteks registreeriti mdunud aasta augustis kokku 11.717 mitme-sugust kiiritd, kuna vastav arv mullu samal ajal oli 9500. Rvimisi oli 124, seega keskmiselt neli pevas. la siis Otsustasid riigipeva kars-kusefanaaitikud sulged^ viinamono-polid laupevadel, vites, et sellega alkohoolsete jookide tarbimine lan-gevat. Nd nhkb, et olukord on
peaaegu vastupidine. Politsei seisu- kohast ollakse hdas viina ..althl- ma" mmisega. Selliste roimade arv on tusnud 88 protsenti ehk abso- luutsetes arvudes umbes 400-lt prae- gusele 794-le.
Ainus kuritegevus, mis on vhe- nenud, on kekbtivargus. Nimelt ot- sustas politsei mni aeg tagasi seni- sest resoluutsemalt vahele astuda ja anda vanematele daamidele vima- lus rahulikult jalutada, ilma et mni huligaan kekotti nppaks. Tulemu- sed on igatahes olnud suhteliselt ra- huldavad.
Muidugi on rahutusttekitavalt tusnud ka niinimetatud ..moevargu- sed". Nende hulka kuuluvad igasu- gused kontokaartide sahkermahke- rid. video-filmid, milliseid kunagi ei anta tagasi jpm.
Kikideks kindlustusteks
1482BattiurslSt.p Toronto MSP 3Hi
Tel.: 653-7815 Ja 653.781|
LUGEJA jURJUTAB urn
Meie _ Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoha tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning mittesobivuse korral jtta avaldamata. aailmalaagri juhtkond koosttaliteline Robert Kreem on Meie Elus" nr. 24 (Esto '84, Kotkajrve ja Seedri-oru) thelepanu jjuhtinud asjaolule, mis kindlasti on ka teistele eestlas-tele silma paistnud, kes on jlginud juba avaldatud Esto '84 teateid. N i -melt et Seedrioru suveharja pidu ja maailmalaager Eesti Lipp" klalisr pev ja suurlke langevad samale pevale: laupev.. 7. juuli( 1984.a. Kahjuks on see testi nii. Kumbki ritus ei ole Esto' likus kavas. Mlemad on i Teated '84 ramrgitud. R eksib kui ta tleb, et skaiftide/gai-dide maailmalaager ei ole ei^ am EP hise katuse all, vaid on iseseisev ettevte. Skautide/gaidide maailma-laagrid (ja ka kik teised laagridj on alati olnud iseseisvad ettevtted, ju-hitud ja majandatud noorteijnaievate
34 amet-ga EP Kreem
Kotkajrvel vahetult enne Esto '84 toimuv maailmalaager Eesti Lipp" on koosts EP Peakomiteega. Esto '84 on lubanud oma kavades ra tuua teateid maailmalaagri.kohta ja loodetavasti leitakse ka ruumi skaut-likele noortele prast ritust ilmuvas albumis. Maailmalaagri juhtkond, olles vga koosttahteline, lhen-das laagrit he peva vrra, et noor-tel oleks vimalik Esto '84 Peakomi-tee soovi osa vtta .EP avamisest Torontos, Ontario Place'is phape-val, 8. juulil 1984.a. Maailmalaagri veelkordne lhendamine selleks, et vhida kokkusattumist Seedrioru pi-dustustega laupeval, 7. juulil 1984. a. on ebareaalne ja teeb ksitavaks sellise vlklagri korraldamise glo-baalses ulatuses. Skautlike noorte poolt letatud kaugused ja majan-duslikud kulud igustavad tieajalist maailmalaagrit nii nagu see on alati olnud. ' ERVIN A L E V E , skm. Maailmalaager Eesti Lipp" informatsiobniosakonna juht. Eestlane ja polester-linane , Meie Elus" nr. 2 ilmunud Etno-. graafilise Ringi artiklis leidub soovi-tus, millest ei saa vaikides mda minna. Nimelt, Eesti Etnograafilise Rahvakunsti nituse toimkonna ju-hataja Ene Runge soovitab rutata eesti rahvarivaste valmistaniisega Esto-84 ajaks ja osta ..sobivat valget materjali polester-linast". Imes-tada tuleb, et E. Runge jttis soovi-tamata sellele ..polyester-linasele" batik tehnikas eesti mustri peale-maalimist! Eesti rahvarivas (pluus) oleks sellega 100-protsendiliselt aja-kohastatud. On unustatud, et he rahva oma-pra ei kajastu mitte ainult ta laulu-des j tantsudes, vaid ka see. mida ks rahvas sb. joob ja millega end katab meie kodude sisustus ja lille-aiad kiges kajastub meie rahva omapra. Eesti naine ei muuda oma rahva omapra kiirelt ja kergelt omaks vttes seda, mida muu maailm pakub. Eesti naine hindab kvaliteeti
Mele E l u " nr. 26 (1739) 1983 Inglismaa u
seati ami BRADFORD (Meie E l u " kaast-liselt) Inglismaa eestlaste 30-dB Suvipeva jumalateenistus laupe-val, 18. juunil Saltaire Gougrega-tional kirikus, Shipley'8, oli p-hendatud uue Inglismaa praosti ametisse seadmiseks. Teatavasti praostkonna sinodi koosolekul 16. aprill i l valiti phimruste koha-selt hehlselt praost) . Tauli et-tepanekul uueks praostiks petaja Albert Enno Aaviksaar. Samuti oli see jumalateenistus seotud praost dr. J. Tauli lahkumisega praosti ametist, kes on olnud juba 55 aastat petaja ametis ja maikuus sai 78 aastat vanaks. f
I H ,p i kil I.
P l p i
ja) k{ jv ni k VI k v i k k S rd
Uue Inglismaa praosti ametisse seadmise jumalateenistusest vttis osa umbes paarsada k i r i k u l i s t . Jumalateenistus algas koraaliga . .Isamaa kogudus, astu nd Issanda ette". Selle jrele praost dr. J. T a u l luges phakirja teksti . Segakoor . . K u n g l a " esitas koraal i G. Kiviste snadel J u m a l , mu sda igatseb S i n d " . Sellele jrgnes algliturgia praost J. T a u l i l t . Vaatamata oma kr-gele vanusele ju tervishiretele, la haaras k i r i k u l i s i oma sgavtsise algliturgia teenistusega. L a h k u v praost vi itas kolmele, mdunud aastakmnele , mis kutsub esile muu-tused inimese hinges ja vlimuses. Jts ime maha kodumaa, sbrad ja omaksed, kes elavad meie sdames, j mttes ja meeles, i k k a sellistena, k u i mletame neid luhkumishetki l o l -gu see kodumaa nurmel i l l vi kodu-eestlane. N u d polo meie si lmis muu-tunud. Nende jrele igatseb meie s-da. N i i on see toimunud,plvest pl-ve, generatsioonist generutsiooni. Need jtkavad meie elutd. Phaki-ri ei lahutu ineid sellest, mis on j-dav, mis Jumal on kaasa a i d a n u d . " Edasi lahkuv praost meenutus k i r i -kuelu kujunemist Inglismuul , kus paljudest endistest siinsetest petaja-test on saanud prnostid (R. Reinuru, E. K i v i s t e ja A n d r e s Tuul) ja abi-praostid ( H . Laaneots). A l g l i t u r g i a l c ja v a i m u l i k u l e laulu-le jrgnes p. A . E. Aaviksnnre praostiks nnistamine. S i in endine Tartu likooli ppejud viitas p. A . E. A a v i k s a a r e is ikule , keda tu tund-nud jub T a r i u pevilt ja temu k i r i k -l ikule kutsumusele. Esiteks k o o l i -poisina T a r i u KommertsgmnuuBlu-mis, kus ta tugeva luuluhlegu pidus h o m m i k p a l v u s i . Si is edasi Tartu Peetri k i r i k u 1. pihtkonna k l r i k u v u -nemana (kuigi nastailt noormees) ja lpuks usuteaduse l ipi lasena. K u i d kige selle uue praosti usulise veendumuse tnga o l i uga A . E . A a v i k -saare jumnlnkuri l ik emu, kes t i ivus-tas poega usuteaduslikule pingule, et pojast saaks kord k i r i k u p e t a j a . " Ja nd asetus praost T u u l uuele praostile talaarile valge n n . praosti-krae kaela mbcf . Jrgnes jutlus uuelt praostilt . A . E . A a v i k s a a r o l i oma jutluse aluseks Eesti esindu
