Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 3$ (1746) 1983 NELJAPEVAL, 18. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 18 XXXIV aastakik
Toronto andis vrsket President Reagan hiuluias vlja BS-nda Ikestatute Ndala.
eo
Peaminister P. E. Trudea teos- tas mdunud ndalal kolmanda ning suurima valitsuse mberku- junduse. 5 ministrit langesid valit- susest vlja ja 5 uut tulid nende asemele. Nendest kolm Metropoli- tan Toronto piiridest. Oma koha kaotasid mitmekultuuriminiater Ja- mes Fleming, finantsminister Paul Cosgroye, kehakasvatuse- ja ama- trspordiminister Raymond Per- ffaislt, vikeettevtete minister Wil- liam Rompkey ja kaitseminister Gilles Lamontagne. Nende kigi kprvaldamise peamiseks phju- seks arvatakse olevat mitte kllal- dane kaasaaitamine liberaalide partei populaarsuse tstmisele ja milte edukas tegevus ministeeriu- mi juhtimisel.
Uutena tulid valitsusse Metropo- Toronto piirkonnast David
Collenette mitmekultuuriminist- riks, Roy MacLaren finantsminist- riks ja David Smith vikeettevtete ministriks. Teisteks uuteks minist- riteks said Celine Hervieux-Payet- te kehakasvatuse ja amatr- spordi minister, Montrealist ja Ro- ger Simmons Newfoundlandist kaevanduste ministriks. Kik uued ministrid piid seni tagapinkides is- tuvad liberaalid ja mitte eriti tun- tud oma pbliitilise aktiviteedi poo-
- ^6st,
Peale sdlle vahetasid portfelle 8 SEEDRIOIU (Meie Elu'' kaastliseltj Anname sna noortele lektoritele, sest siemad kannava ministerit. Thtsamateks koha-
esti kultuuritd edasi^Vtles Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson eesti kunstihdala avov muudatusfeksloetakse,etJeanLuc misel, rhutades noorema generatsioopi osa ritusel, kus ^programmi kujupdiiJis on jetud vaba loommgu Pepin paikutati mber transport-4^ ministri kohalt vU&miiustri koha-
kinnitavad Eesti
Leedu iseseisvuse
NEW YORK - Suursaadik Jeane J. Kirkpatrick, hendriikide alaline esindaja hinenuid Rahvaste Organisatsioonis esitas RO peasekretrile Javier Perez de GuellarMle president Reagani aval- duse teksti kolme iseseisva Balti vabariigi Eesti, Lti ja Leedu Ameerika-poplse tunnustamise aastapeva puhul. Kirkpatrick nu- dis, et see avaldus tehtaks RO Tiskogu ametlikuks dokumendiks ja levitataks. 38. Tiskogu vtab kaalumisele rahvaste enesemramise iguse ja iseseisvuse kiire tagastamise thtsust. Alljrgnev on presi- dent Reagani avaldus:
E@8ti kunstind^last Seit8e kunsti" osavtjaid SeedrioraL
Seitse Kunsti" Seedriorul algas laupeval aeglaselt kogunenud osa-vtjatega, kellede arv tusis pha-" peval koos lektoritega umbes 60-le. Kigile anti kaela riputamiseks knstindala embleem, mille valmis-tanud Naema Aer. Kohal olid noored lektorid Tiiu Jalakas, Urve Karuks,. Mart Laaneme, Armas Maiste, Har-ri Mrk, jHeli Oder Linda Pakri, Marga Raudsepp, Norman Rein-tamm, Peeter Tammearu, Hans Wes-terblom. Samuti tuntud eesti kultuu-rielu kandjad Roman Toi, Abel Lee* Vello Sermat, Hrijiald Toomsalu, Ants Elken. Knstindala juhatajaks on Stella Kerson 1 administraatoriks M a r i Laaneme, toitlustajak Meeri Alaver ja tema-^abiks Hedda Lada. Laupeva htul aliistas tegevust videofilmi ppering Linda Pakri-Ro-bertsQ^i juhatusel. Filmiti Mati U n f i Viimnepev'ast'' tseeiii, Antoni 60 a. snnipev ja }. Kork nitas videofilmi mullusest kunstindalast. Phapeva hommikul Tiiu Jalakas demonstreeris riidele maalimist ja trkkimist. .AVAMINET'-K l . 10 hommikul toimus ,iSeitsme kunsti" avamine mlestussamba ees. Avasna tles Eesti Kunstide Kesku-
-7: r p , / J . , , , M - le.LloydAxworthy mrati trans-TruuperedemonsMriseb^^^^^^ ministriks ja tema asemele selt ju^uavaid mudelleevu ,a -lennu- t-ja immigratsioonini-keid EvaW Timusk konebs ma Ih utriks John Roberts Andre uel-kunstist, VelbSermat elukunstist ,a mrati tministriks ja tema videomng nitas loikeidlaupaevasest , . , . . . . , ' . f i - n . 1. 1 . . X J TT asemele, tarbijate la korporatsioo-iilmist kus tehnihst osa titsid Hans . . . . , / .... / , , nide ministriks maarati Judy Erola. Westerblom ja Kalle Naelapea. h-tul olid rahvatantsud Harnald Toom-salu juhatusel ja kontsert kus esine-sid Mart Laaneme (oboe) ja Margit. Viia (laul) Peeter Tammearu klaveri-saatel. Klaverisoologa esines Helgi Plinte .i Tegevuse raames toimus veel
Opositsiooniparteide juhid Mul- roney ja Broadbent on arvamisel, et muudatused valitsuse koossei- sus ei ole henduses valitsuse po- liitika muutmisega. Mida peami- nister Trudeau vis saavutada, on suurema aja ja ruumi andmist mee- dias liberaalide valitsuse muuda-
Eesti Kunstide Keskuse presi- dent Stella Keronkunstindailat avamas. asetasid mlestussambale omakorja-tud l i l l i . Seejrele tervitas Sihtasutus Seed-
jtkub USA presidendi, valitsuse ja eri-
se president Stella Kerson, rhuta- rioru esimees August Jurs tmmates des, et Seitse kunsti" on juhendatud vrdlusjooni Seitsme kunsti" ja ees-peamiselt noorte poolt. Heisati lipp ti omaaegse rahvalikooli vahel, ja kolm noorimat osavtjat - - M a r - Phapevases kavas Ants Elken guS|Timusk, Katrin ja Erik Lepik, tutvustas rakuu-keramikat, Paul
Paul Tr lUDece demonstreerib mudellennukit.
Hans >esterblomi arutlus kohale toodud'fotodest ja selgitus Esto '84 "''^'! v"."/ ' ! ' '* ennustuste-
n t P 1 Ie> mida uks vol teine minister oma fotonituste kohta. Peeter Sepp alus- , , ^ t^s oma toodama m l e s t u S b u m i ^ " ' * * ^ ^ ^ ^ ^ kujundamise grupiga. Kunstindal l^''"^ *^ '..|r'r" ?P"*""^* kestab 20. augustinL tota enne ldvalimisi. India ehitab o^ia
5,Berliini valli" 1 india valitsus on otsustanud ehi-tada India ja Bangladeshi piirile voliniku pdlused sjategevuse tugeva traattkke 265 km ulatuses, lpetamiseks Liibanoni pinnal ei et pgenikud Bangladeshist ei p- ole andnud tulemusi. Vimu prast seks Indiasse. Traattkke ehitami- omavahel vitlevad fraktsioonid seks kulub $450 miljonit. Elanikud rndavad aegajalt ksteist ja tee- Assamis kurdavad, et miljonid ni- vad vimatuks elu normaliseerimi- givatest Bangladeshi elanikest uju- 88 Liibanonis. tavad le nende maa.
Sria veosad ei lahku Liibano- india valitsus teatas traattkke nist j nii kaua, kui seal on Sria ehitamise kavatsusest laupeval, veosad, ei kavatse ka Iisrael oma 13. augustil, 22 aastat prast seda vge Liibanonist vlja viia. Nad kui Ida-Saksamaa hakkas ehitama tmbuvad v^he tagasi luna poole, Berliini valli, kui 2.1 miljonit Ida- kindlamatele positsioonidele, mis Saksamaa elanikku oli pgenenud on ettevalmistamisel tehniliste lnde ja valitsus oli sunnitud ehi- veosade poolt. . tarna hbivalli", et seda lnde
Beiruti linna piirkonnas kib pgenemist piirata. India traattke vitlus Liibanoni valitsusvgede ja hakkab titma vastupidist lesan- mssuliste Druze miilitsameeste net. vall ei. Mssulised on kindlustanud ^ . - endid lennuvljalhedastes mge- des, hoiavad lennuvlja pidevalt suurtki-ja raketitule all, ei luba sellel lennukitel maanduda ja nuavad Liibanoni kristliku valit- suse asendamist nendele vastuve- tava valitsusega. . Rahvusvahelisele rahuhoidvale vele, kuhu kuulub ka 1200 USA merevelast, on Druze miilitsa- meeste juht Walid Jumblatt andnud nu hoida end eemale Liibanoni valitsusvgedest ja mitte nendega tegeleda. Vastasel korral nad satu- vad risttule alla.
26. juulil 1983 thistame kolme Balti vabariigi Leedu, Lti ja Eesti de jure tunnustamist hendriikide poolt. Igaks neist oli Rahvasteliidu tieiguslik liige ja oli alla kirjuta-nud mitte-kallaletungi lepingutele Nukogude Liiduga. Siiski liideti kik kolm riiki vgivaldseh Nuko-gude Liiduga enam ki nelikmmend aastat tagasi Molotov-Ribbentropi kurikuulsa pakti tulemusena, mille-ga Ida-Eurpopa jagati natsi ja nu-kogude mjupiirkondadesse. Jtkates Balti riikide ebaseaduslik-ku okupatsiooni Molotov-Ribbentro-pi pakti alusel, rikub Nukogude Liit rahvusvahelist igust, eriti enese-mramise igust nagu see on kind-laks mratud hinenud Rahvaste phikirjas ja Tiskogu jrgnevates' . resolutsioonides. Tiskogu iKsoUit-sion .1541, mis ksitleb enesem-ramist, neb ette, et otsus inkorpo-reerida teise riiki peaks tulenema nende territooriumide ralivaste va-balt avaldatud soovidest ties tead-mises staatuse muudatusest, kusjuu-res nende soovid on vljendatud ava-likes ja demokraatlikes protsessides, erapooletuh lbi viidud ja rajatud ldisele hleigusele". Neid demo-kraatlikke protsesse kaugeltki mitte respekteerides tarvitas Nukogude L i i f toorest judu, absorbeerides kolm Balti ri iki oma impeeriumi. Aastal 1940 tungis Nukogude Liit Balti riikidesse, neid okupeerides ja annekteerides, mille jrel ta alustas halastamatut sovetiseerimise poliiti-kat. Ja siis, helainsal terroril, 14. juunil 1941, Nukogu Liit kditas suurel hulgal baltimaalasi Gulagi, kus paljud hukkusid. Prast Balti riikide natsistlikku okupatsiooni tungis Nukogude Liit jllegi Bahimaadesse ja taastas oma kontrolli tapmiste, repressiooni ja uute masskditamistega. 1944 ja 1949 vahel kditati Siberisse umbes 600.000 inimest rahvaarvust, mis ulatub vaid pisut le nelja miljoni. Vastupanu nukogu okupatsioonile kestis 1952. aastani, kaheksa aastat prast Puna-armee tagasitulekut. Sellest peale on nukogude vi-mud jtkanud teadlikku venetamise. pealesurumise poliitikat Baltimaade
mberrahvustamise sihiga. Balti rah-vaste usulist, kultuurilist ja ajaloolist prandit on maha tehtud ja maha surutud. Sellest hoolimata ei ole Nukogude Liit suutnud sundida neid leppima totalitaarse levjimu vra eluga. Tnapeval jtkavad Bahi riah-vad vitlust oma vabaduse ja enese-mramise iguse saavutamiseks. Esile on kerkinud laia alusega teisi-timtlemise liikumised, nudes rah-vuslikke, poliitilisi ja usulisi igusi. Leedus, niteks, kus jrjekindlalt i l -mub 15 mitteametlikku ajakirja, esi-tas umbes 148.000 inimest hiljuti kae-bekirja Moskvale, ja see on enne-ngemata arv nukogude vimiipiir-konnas. Nagu arvata vis, oli Nuko-gu vastus nendele pdlustele Balti-maade vabaduse ta^stahilseks Balti rahvuslike iguste keelustamine ja nende julgete leedulaste, ltlaste ja eestlaste vangistamine, pagendami-ne vi paigutamine pshhiaatrilis-tesse asutustesse. Ameeriklased jagavad Balti rah-vaste iglasi pdlusi rahvuslikule iseseisvusele. Me ei saa vaikida, kui Nukogude Liidu valitsus jtkuvslt keelab vabadust nendele rahvastele. Me toetame nende igust ise otsusta-da oma rahva saatuse le, s.o. igust, mis ette nhtud Helsingi Deklaratsi-ooiiis ja mis kinnitab, et, ,kigil rah-vail on alati igus ties vabaduses, millal ja kuida? nad soovivad, mra-ta oma sise- ja vlispoliitilist staatust ilma vljaspoolse sekkumiseta, nipg omal soovil jtkata oma poliitinst, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuu-rilist arengut". ' Sel phjusel ei ole hendriikide valitsus kunagi tunnustanud Balti r i i -kide vgivaldset liitmist Nukogude Liiduga ega kavatse seda teha ka tulevikus. ' | Kesolevaga soovime uuesti kin-nitada seda seisukohta, thistades kolme Balti vabariigi tunnustamise aastapeva hendriikide poolt aas-tal 1922.-Sellega me kinnitame oma jtkuvat kohustust hinenud Rah-vaste phikirja phimtetele ja ees-mrkidele ning rahule ja vabadusele maailmas."
T.E. AiandusklubB
JLUTUSKIIC iDWARDS GARDENSo
. Kik teretulnud!
USA senaatori
thelepanu juhitf
Balti riikide olukorrale
DETROIT - Eesti Rahvuskomi- tee USA-s liige Raimond Tralla saa- tis kirja senaator Donald W. Rieg le'le Ir... kes senaatorite delegat- siooni koosseisus sitis N. Liitu, juhtides thelepanu Balti rahvaste olukorrale. Kirjas rhutatakse, et eestlased, ltlased, leedulased ja teised ikestatud rahvad on ebasea- duslikult okupeeritud N. Liidu pu- naarmee poolt. Meie nuame oku- patsioonivimude vljatmbamist nendest maadest, elanikele enese- mramisiguse ja iseseisvuse ga- ranteerimist. Sooviksime, et kok- kusaamistelMoskvas ja teistes lin- nades kaitseksite meie huvisid
Phja-Korea luurepaat hvitati Jaapani meres t Luna-Korea pealinnast teatatak-se, et nende merekaitse hvitas he Phja-Korea luurepaadi, kes pdis lheneda Luna-Korea rannale eriti valvatud rajoonis. Paat ja kolmeliik-meline meeskond uppusid. See oli teine vene luurepaat, mille Luna-Korea rannakaitse hvitas lhikese aja kestel. Nende kasutada olev kiir-paat on 92 jala pikkune ning 62 ton-nine, eriti rannaluureks kohandatud kiirpaat.
inimiguste ja vabaduse kaitsemi- sel." Kirjale oli lisatud president Reagani seisukoht Balti riikide osas, mis esitatud UNO peasekre- trile levitamiseks.
EESTI HISKONDA KAASABt EEST ESINDUSKSUSE SAATMISEL MAAILMAJAMBOREELE
