NELJAPEVAL, 13. OKUJoBRIL - THURDAY, OGTOBER13 Meie Elu" nr. 41(1754) 1983
ESMO RIDALA 60-AASTANE Esmo Ridalat tavatseti nimetada Eesti mitteametlikuks ..konsuliks" Helsingis. Kui seal lakkas meie esin- d u s e ja organisatsiooni tegevus, hoi-dis Esirio Ridala koos eesti spru. Neile, kes Soome pealinnas tahtsid kinnitada vanu hoimusuhteid vi va-jasid abi orienterumiseks, vimal-dus see Esmo Ridala vahendusel. Ja seda kasutati ohtrasti; Meenuvad rei-sid Soome, kus alati ootamas abi-valmis kolleeg, aitamas luua kutse-tks vajalikke kontakte. Nd sai Esmo Ridala 28. sept. 60-aastas|Bks ja elab Stokholmis, kus ti-dab vastutusrikast lesannet E E L K konsistooriumi peasekretrina. Oma huvi ja armastust jagab ta aga endi-selt ee^ti ja soome rahva vahel, olles kindlate tekspidamistega vabadus-ideede eest vitleja. n ju EsmoRida-la les kasvanud Soomes, kus tema eesti kultuuriloos n,im,ekas isa, luule-taja Villem Ridala-Grnthal oli Hel-singi likooli ppejuks. Sjapevil 19431944lta olljalkala eesti vaba-tahtlike ppekeskuses ja terijel Karjala Kannaksel ning viimati eesti vabatahtlike rgemendis JR-200. (Lpetas Helsingi likooli ja sai hil-jem poliitiliste teaduste magistri-kraadi. Koos poliitiliste ksimuste uurimisega Esmo Ridala tegevus kul-ges publitsisti-ajakirjanikuna. 1951. a. ta ttas U S A Helsingi saatkonna juures, 1952i956 teadeteagentuur UPI Helsingi toimetuses, s i isUusi Suomi" vlis9|akonnas, teadete-agentuur UPI juures, oli 1967-1973 Radio Free Europe korresponden-diks Soomes ja hiljem ttas free-lance ajakirjanikuna. Esmo Ridala kindel hoiak sulges poliitilise olukor-' ra muutudes talle uksed Soomes. Kontaktid on siiski psinud klas-kikudega Helsingi, kus ttab edasi tema abikaasa Helve. hiskondlikust tegevusest on Es-mo Ridala vtnud osa mitmete eesti organisatsioonide tst, korraldanud nitusi jne. Tema eriharrastuseks on male,' kus judis Soomes meister-klassi. ja avaldas mitmesse keelde tlgitul! raamatu Paul Kerese par-tiidest. . A k a d e e m i l i s e l t kiiulub E S Ph-jala liikmeskonda ja lipilaspevil oli aktiivne Helsibgi lipilaskon- nas. . ^ Juubilari nnitlevad parimate soo-videga tema sbrad ja kolleegid. Eriti on' phjus nendega liituda Meie Elul" , kelle kaastliste perre kuu-lub Esmo Ridala juba palju aastaid. Judu tle! Reb.
Aleksander Haavaniit -aastane / Junnimaa mees Paikuse vallast Prnumaalt, A . H . phitsejat 28. okt. 80-t snnipeva. N i i on kuuldus, sest H. ise rgib endast vhe, phjenda-, des, et igal inimesel dn minevik. H . eelistab td ja tegu, mis psivamad minat". Lpetanud E. V. Sjave aspiranti-de kursuse ja saanud E.V. Haridus-ministeeriuniilt stipendiumi aiandu-se ppimiseks Saksamaal, Dresdenis, 1928-1931, H . rakendus: aspirarit-leajateenijaiia kaadriks aspirantide kursusel? pitaja ja iandusala juha-taja Tri Aiamajanduse Gihnaasiu-mis ja Jneda Pllutkoolis; Tallin-1978 eesti hiskonnale kinkis, mis ga alade arhitekt ning pgenikuna Sakr samaal, alates a. 1944, oli Sacksenis ja Flensburgis aiaride ja plluma-japidamiste juhataja. H . on hiskonnale palju andnud, kuid vhe on teda tnuks meeles Teetud, pigejn on talle selle eest peavalu" tekitatud. Nit. prast I! maailmasda Saksamaalt Kanadas-se tulekut ta asutas ja aretas mil-joniiise aiari Ontarios, mille ta a. eesti hiskonnale kinkis, mis aga asjatundjate" poolt mehele pan-di" . Oma tahte taastamiseks peab H . nd oma vanaduspevil aega ja ra-ha'kulutama, mida t ka teha totab. Teadmisega, et fsilised harjutu-sed ei vormi ainult inimese keha, vaid teevad ka targemaks" H . kroolib, t e e b k o n n a " vi saar-mast" suveti Toronto Eesti Kodu" siseujulas ja talvekuudel Atlandi ran-nikul Floridas. Selletttu o n H . v o r -mis" fsiliselt kui ka vaimliselt. Kuigi vanus on ainult arv, soovime Aleksander Haavaniidule siiski pal-ju aastaid . . . " ! A . H A V I
JIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIBIIRIIIIIIiiliiiiiiuiiiiniiiiniiiBMBMIIIIIlllllllOllinlllQlieilOMSIIOIIO^^
Rootsis TS
^eksander Haavaniit peab ak- tuseknet L.-Floridas E .V. 63. aas
Vaipade ja mbli keeitieline pyhastus samuti akende pesemine. Sgi- tuba, elutuba ja koridor $59.95.
Pensionride rikorteritele hinna-alands.
IPEETER VALING - Tel. 690-4961
STOKHLM (EPL) - Lneran- nikul, Bohuslnis^on eeldused iili. mait head rannakarpide kasvata- miseks. Rannakarp tahab puhast, suhteliselt tugeva vooluga vett- ja seda on tnapevalgi veel Bohusi- nis olemas. Kuid rootsi rahvas pole veel avastanud rannakarpi kui li- maitsvat, odavat ja kasulikku toi- duainet. Me tarbime aastas umbes 2000 tonni rannakarpe ^ ja suurem osa neist veetakse sisse Koreast,,. Euroopas on niteks prantslased rannakarpide suurtarbijad (austrite krval), kuid rekordi lb vist kiili Hispaania, kus aastas sakse 250.000 tonni rannakarpe! Rootsis aga on seniajani enamasti suurlinna-des elavad noored need, kes on avastanud" rannakarbi. kik eeli-sed. ' Rannakarpide kasvatamisega niielda ttuslikiilt" alustas eest-lane Joel Haamer (kunstnik Eerik Haameri poeg), kes merebioloogina ja Chalmersi uurijana hakkas asjalj hemalt, uurima. Ta nimelt pani talle-le, et meres kasutatavad instrumen-did kiiresti kattusid rannakarpidegai Tekkis idee hakata neidkodusta] ma" ja kasvatama rohkem kttesaa-j vates oludes. . Katsetused; nnestusid suurepial selt ja nelja aasta eest asutas Joel Hamer koos kaasosanikega A B Mus-! seiina Strmstadis. Hiljem aga koliti le Bovallstraridi, kus parajasi vaba-nes ks sardiinitehai Praegu^ on] Musselinastll2 inimest, kuidkuV tehas on tiesti vlja fehitatud, vi-maldab see td umbes 30-nele ini-mesele. Toodang oleks sel juhul 4.000 tonni aastas. t" Joel Haameri eeskuju on nakata-nud ka teisi ja praegu on Bohuslnis umbkaudu 30 rannakarpide kasvata-jat, nende hulgas ka teisi eestlasi. Rannakarbi liha on proteiinirikas, hstimaitsey ja odav. ks kilo ranna-karbi liha maksab kigest 15 krooni mber veisefilee vi Lnemere lhe On vHemalt kmme korda kal-l i m . . . Rannakarpe kasvatakse plastlinti-de kljes, mis omakorda onkinnita-
tud poide klge, nii et lindid on 10 15 meetri sgavusel. Kogemused on nidanud, et see on rannakarpidele ideaalne sgavus. Nendes oludes kasvab karp faktiliselt kiiremini kui nende metsikud kolleegid". Poohei-se aastaga on rannakarp, oma pari-mas eas ja valmis rndama maias-mokkade taldrikutele. Kuna kasva-tatavad rannakarbid veedavad oma elupevad phjast eemal, lintide kl-jes, siis ei sisalda nad ka mingisugu-seid krvalaineid niteks liiva yi muid meresetteid. Joel Haamer on jutustanud ICA-Kurirenile, et A B Musselina turustab rannakarpe kolmel viisil . Niteks on olemas tkikaupa sgavklmutatud karbid koorega vi ilma ja niinimeta-tud Mussifrittid. Need on tkikaupa klmutatud ja paneeritud rannakar-bid, tiesti valmis friteerimiseks. Tkikaupa klmutatud rannakar-pe saab tarvitada mitut moodi, sele-tab Joel Haamer. Niteks -vib neid kasutada marinaadides, kus nor-maalselt kasutatakse rime. Maitseb imehsti. Kuna tegemist on uudsusega, on mned kohalikud elanikud ja pati-saksad" .protesteerinud, rvates,t merekarbid kuidagimoodi rikuvad Bohuslni puhast vett ja ldse kesk-konda. Tegemist on aga tieliku ek-situsega, sest rannakarpide abil on vastupidi vimalik vett puhastada sinna valgunud vetisainetest. On nimelt suur vahe kalakasvan-duse ja rannakarbifarmi vahel Kala-de jaoks ettenhtud toit tuleb vette visata, kuid rannakarbid svad se-da, mis juba vees on olemas. N i i toimub ka vee puhastamine teatud krvaloilustest. ' . , oel Haamer igatahes nebranna-karbifarmidele Rootsi lnerannikul ^edukat:tulevikku. Rootsi puhastes vetes kasvanud rannakarbid on taga-otsitud eksportartikkel ja kahtlemata tuseb aastate mdudes ka rootsi , rahva epda tarbimine. Tegemist on puhta toiduga, ilma mingisuguste kahjulike lisanditega. Tuleyiku toi-duaine, EPL/IS
TEADAANNE PENSIONRIDELE Sgishooaja esiinene koosviibimine kohvilauaga on neljap., 20 oktoobril kell 2.30 p.l . Eesti Maja suures saalis. Klubiliikmed ja klalised teretulnud. * v JUHATUS
O009lltlillilliiit(iliillii!lllltltlllillilllililltillli!illilltlilli!Sllli^
Kes on vaesed? Kanada statistika kohaselt iga isik ja perekond, kes on sunnitud kulu-tama rohkem kui 58.5% oma sisse-tulekust toidu, riietuse ja peavarju peale, on vaesed. Eluga tuleb toime isik ja perekond, kui ta ei kuluta toidu, riietuse ja peavarju peale roh-kem kui 38.5% oma sissetulekust. ksikisiku vaesuse piiriks loetak-se sissetulekut aastas $7052 ja $27,172 seitsmeliikmelise perekonna kohta elades linnas. Nendest arvu-dest lhtudes elab Kanadas 4 mil-jonit vaest, ehk igast kuuest Kanada elanikust on ks vaene.
KORTER MA 3 suurt magamistuba, 1 1/2 vannituba. Vaikne korterimaja kigi mugavustega, ligidalTTC. Hwy 4,27 & Bloor'i rajoonis. H I N D S59.500.-. Helistage 622-4359 vi 622-3452.
SUURTE KOGEMUSTEGA
Reede l , 14.16. okt. Arville s4rm:Uus'i kunstinBtus Eesti M a -
Jas. .
# Laup., 15. okt. vrulaste sgispi- du Eesti Majas algusega k l . 7 . @ Phap., 16^ okt. Tniiu"-pras4- luna Eesti Majas.
Lauii., 22.23. okt. Maret Maiste kunstinitus Eesti Majas.
9 Lap.,22. okt. Vitlejate hingia Lbus laupevahtu" Ees Majas algusega kl. 7 . O Phap., 23. okt. mulkide kokku- tulek Eesti Majas algudega kl. 3 p Phap., 23. okt. B^ptisti kogudu- eKodusaare htu 2" algusega kl. 6 . Reede l , 28. okt. EKNVnnakuu Pidu" Eesti Majas algusega kl. 7.30
0 .
Phap., 30. okt. Invaliide Toeta- va Naisringi moenaitus Eesti Majas algusega kl. 3 p.l, # Laup., 19. nov. Kotkajrve 3. juubeliball Eesti Majas algusega kL7.30 . linilliiil!illiilililllillillllilililillil!!J3lililllllllllillllU
t a g a s hendriikide eriteadlane peami-nistrite ja presidentide isikute hinda-mise alal Colin Cambell on avalda-nud raamatu, milles ta kirjutab Ka-nada peaministri P. E. Trudeau koh-ta, et see ei loobu liberaalide partei liideri kohast ja liberaalidel ei ole mtet targutada selle lde, kas ja kunas Trudeau astub kgasi omalt kohalt. Colin Cambell on filosoofia ja po-liitika professor Georgetown likoo-hs ja viibib praegu Torontos, et po-pulariseerida oma raamatut ,,Go-vernments Under.Stress".. Campelli arvates on Trudeau vga tundelik selle kohta, mida ajalugu viks kord kirjutada tema kui Kanada peaminis-tri kohta. Kui ta praegu lahkuks, siis tema tegevust viks hakata kirjuta-ma punase tindiga, tstes esile tema" vimuahnust ja upsakust. Trudeau oleks teinud ieti, kui ta oleks loobu-nud oma kohast siis, kui ta sellest esimest korda rkis. Siis oleks kik ta eelmised vead unustatud ja teda oleks hakatud pidama testi suureks Kanada peaministriks.
mbleb KVALITEET-iViATERJALISt
naistele ja meestele K O S T M I D MANTLID
L I K O N N A D O L D M I L L T I L O R S
1 Riverview Gardens (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4 m. 416/769.9535
Audi H . Schnelder a><K^Xha<^aa><1
Pomm Burmas surmas 16 lunakorealast
- . . . [ Luna-Korea president Ghun
koos saatjaskonnaga oli Burma pealinnas Rangoonis sitmas tund- matu sduri mlestussamba juur- de, et asetada selle jalale prg kui mausoleumis plahvatas aegpomm ja surmas Luna-Korea 4 ministrit la 12 krgemat valitsuse eriteadlast, kes saatsid presidenti tema kavat setud 6 riigi klastamisel Kaue- Idas. President Chun pses eluga kuna tema auto oli plahvatuse mb mendil mausoleumist kolme minu-
Montreal vttis vastu vene kaubalaeva Vene kaubalaev vineeri- ja vodka-laadungiga, mida Los Angelesi sa-damatlised keeldusid maha laadi-mast, sitis lbi Panama kanali U S A idaranniku poole ja pdis onTa laadungist lahti saada New Yorgis, Bostonis ja Halifaxis. Kikjal keel-duti sadamatliste pooh. Mdu-nud ndalal laev judis Montreali ja sadamatlised laadisid -laevalt ma-ha 6000| tonni vineeri ja suure hulga vodkat, jmis raudteel saadetakse eda-si Bostoni. Sadamatliste keeldumise tttu lks laadungi toomine N . Liidule nii palju maksma, et kaup vaevalt ra tasub selle transpordikulud.
o 5 '
a a
m. S m
a S
5 S 5 5
5
a 5
, 5 a 5
Steik ..Heldus, kui suured steigid!" hatas vanaema allasurutud vaimustusega, kui kelner mine-kuks selja pras. Ja kui ilusti serveeritud", l i - " sas vanaisa ilmse rahuldustun-dega. See kik neb vlja ja lhnab nii isuratavalt!.. . Just, nagu minu oma tehtud", naljatas va-naema, pskedel kerge hetus sjajoodud kokteilist. ..Sellest on juba terve igavik, kui me viimati steiki sime", thendas Vanaisa. Eks siis nd ole sul paras juhus oma uued hambad piduli-kult sisse nnistada". 0 h , kui mahlakas", kiitis va-naema prast esimesi suutisi ja lisas: aga kike seda suurt tkki ma kll ra sa ei jaksa". ,,Parem las vatsa rebenegu, kui hva rooga le jtta", tsi-teeris vanaisa muistset rahvatar-kust. ,,Aga ega mul pole tarviski ennast lhki sa ma tean vga hsti, kust mulle abi tuleb!" A h tead vi?", naeris vana-isa. M a nen juba, kust poolt tuul puhub" ja nihutas oma tald-riku vanaemale lhemale. Sina, suur ja tugev mees sulle kulub sje killuke hdasti ra"i tstis vanaema paraja tki oma steigi kljest vanaisa taldri-kule. Maitsvat einet nautides kan-dus keskustelu peamiselt ainult-' tunnustavate mrkuste vaheta-miseks toidu kvaliteedi kohta. Ebatavaliselt sna-ahtraks kippus aga peagi jma alati-jutukas vanaisa. Tema peamine thelepanu nis olevat keskeh-daatud puremisele. Jah, oma meelehrmiks pidi ta varsti en-dale tunnsitama, et ta oli le-hinnanud oma vastse nrimis-aparaadi thusust. Kunstlikud hambad, kuigi kallid ja tunnusta-tud arsti poolt suhu pandud, ei olnud siiski vrreldavad omade-ga. Kas sa vast juhuslikult ei soo-viks oma steigitkki tagasi?", tegi ta ettevaatliku katse tekki-nud kriisi lahendamiseks ma pole seda veel puudutanud". , , E i , aith, mul on sellest kl-lalt, mis mul on. Mehed peavad ju tugevamini sma", vastas . vanaema. Vanaisa ji veelgi snakehve-maks smine nis nudvat kogu ta energia. Ta nris vikes-te suutite kaupa, nagu teda oli petatud, nris nii , et ta luali-hased vsisid, kuid ikkagi ei suutnud ta vanaemaga sammu pidada. M i s viga on? Kas sul pole enam isu?", mrkas vanaema te-ma kimbatust. Ega ole jah just erilist. Sin vist liiga palju kukleid ja salatit steigi alla. ' A g a egas meil ruttu pole," lohutas vanaema, aeglustades oma smise tempot, et vanaisa talle jrgi juaks. Sdi edasi . . . Kui aga kelner tuli' vaatama, kas on juba aeg magustoidu serveerimiseks, pa-ni vanaisa oma noa ja kahvli taldrikule ja lkkas selle krva-le. Enne aga kui kelner judis taldriku haarata, kskis vana-. ema selle lauale jtta, ise teesel-des smist oma peaaegu thjalt taldrikult: Ja kui vanaisa talle ksiva pilgu saatis, seletas vana-ema prast kelneri lahkumist, et ta olevat ninud, kuidas hele teisele laudkonnale oli toodud paberkott, kuhu ks daam oli
kogunud smisest le jnud kanakintsud. Miks meiegi ei vi teha samuti?", ksis ta sdilt. ,iSee daam viib oma jgid koerale meil aga koera pole." Miks just koerale? See on puhas ja hea toit. Meie maksame selle eest ja see on meie oma. Ja mis meie sellega teeme, pole kel-legi asi". ^ K u i kelner magustoidu ti, avaldaski vanaenia soovi, pakki-da sisse lejnu^ steik. Dg bg! Muidugi, madam, meeleldi", vastas, kelnep abival-milt, i Kelneri kooperatiivsus haju-tas vanaisa vra ^iinlikkuse-tunde. Ja et asjade kulgu veelgi sujuvamaks teha, pidas ta tai-vi-likuks kelnerile seletada,e t kogu see sstuoperatsioon toimuvat nende koera, nende perekonna-lemmiku huvides. Ta ei vinud aimatagi, millise hrduse puhan-gu tema snad kelneris vallanda-sid. M a tean,sr, kui palju r-mu' see teie koerakesele valmis-tab. Ka minul on koer minu kalleim sber. M a tean." Ja ta hl kajas nagu noorel armunul. Nd jrgnenud koerasprade-vaheline keskustelu viis parata-matult momendini, kus vanaisal tuli vastata ksimusele, mis tu-gu tema lemmik on. ,,Bernhardiin", pahvatas ta vlja esimese nime, mis talle kee-lele tuli. ..Meie koera terviseks!", tstis vanaema oma thja klaasi, kui nad jlle kahekesi olid jnud. , ,Ma nalja prast . . . " , muheles vanaisa. . .Muidugi me paistak-sime nlja, nagu igavesed koo-nerid, kes viimaseid suutisi taldrikult kokku kraabivad." Jgid koera jaoks, see on nagu loomulikum. Ne, kelnergi tles ,,dog bg". Tegelikuh lppesid minu diplomaatilised suhted pe-nide tuga siis, kui ma vikse poisina pureda sain he ketikoe-ra poolt, keda ma olin rritanud ja liiga hilja aru saanud, et tema kett oli pikem, kui ma olin ar-vestanud. ..Kas tohin teile veel kohvi kallata, madam?", oli kelner jl-le tagasi. ' ^ Jah, tnan. Aga kuhu ji minu gogbg?" Ma'dam. teie lemmik vrib midagi paremat, kui tavaline dog bg. Teie loal. madam, m teek-sin talle erandi", vastas kelner, vttes kaasa vanaisa taldriku, mis juba kllah kauaks oli laua-le vedelema jnud. Ja juba enne, kui vanaema ja vanaisa oma tassid thjendada judsid, oli kelner jlle tagasi vidurmsalt naeratades, npu otsas rippumas hoolikah nri-tud kartong, mille ta asetas th-jale toolile vanaisa krval. Tnan vaga", koputas vana-isa srmeotstega kartongile " tegite suureprase paki" . Tnan, sr, ma julgen loota, et see teie bernhardiini vriline on."
Cl
a
m a 5 n 5
E D
5 5 B o m B B a B 5 m m 5 B 5 S
IIIIRIIDIIOIIBIIfllllllllllllBlllliailBIIQIIOIIOIiailflllOIIGIIOIiailDIIDIIOIIIIiailDIIIIIIIIIIIIIIOIIOIIBM
NALJAD
Spadina magistraaltee hdavajalik; Teedeoskonna juhataja SamCass teatas Toronto linnavalitsusele, et juhul kui linn ehitab vlja jrve re ja raudteede all oleva maa-ala ette-nhtud plaanide kohaseh, siis on paratamatult vajalik ehitada vlja Spadina magistraaltee tema esialgsel kujul, et liiklemise alal ei tekiks um-mistusi kesklinna piirkonnas. Koos sellega tuleks laiendamisele ka Gar-diner magistraaltee. Nende projekti-de teostamisel viks saada 50,000 tlist pideva t ja t viks maks-ma minna kuni 1000 miljonit.
Mni ndal prast pulmi pihib peigmees: Kallim. pean sulle pihtima sala-duse. Olen nimelt vrvipime/' ..Oh. see ei tee midagi. M a pean sulle ka midagi pihtima. Olen nee-ger.". . Proua Nurjatu ilusale naabrinaise-le: K a s teie ei tahaks tna rdul pi-kesevanni vtta. On lim aeg, et mu mees muru niidaks."
M u l on vga tark koer", kiidab hrra Kutsikapale. T a toob mulle igal hommikul ajalehe. Kige tore-dam seejuures on, et ma pole ldse lehte tellinud."
ks vanatdruk kaebas reisibroo kohtusse hingelise julmuse prast. Talleoli antud tuba kahe sja abiel-lunud paari vahel. . .Mis on eesel?" ksib koolmeister. ..Eesel on hobune, kes koolis sa-geli poppi teinud," vastah vike V i l -lem.
