Meie Elu" nr. 43 (1756) 1983 [ST0 84 USA komitee
^simees: Veljo Areng ' 4232 Norbeck Road Rockville, MD 20853, USA ' tel. k. (301) 929-1241 tel. t. (301) 588-1032
'irko Keder tehniline ja - majandus- d^o Valge Rahvuslik kultuur ja sport
lyri Kork Reklaam feeter Kiik Erilesanded {rista Areng Peasekretr [ndel Kaseoru Laekur lariaPedak-KariERKU volinik
|eisiagendid: Idakallas Enterprise World Travel !nc. Washington, D.G.
Meie Elu" nr. 43 (1756) 188S N E L J P E V A L , 2 7 . 0 K T O O B R I L - T H U R S D A Y , O C T O B E R 27 %1
ISTO 84 Austraalia (imkond felmees: Erik Schmidt J P.O. Box 99 iGIe^ ^^ ne 2157 N.S.W. Australia
;T04 esindajad listes maades
jlgias: JEesti Selts Belgias
'aul Otter, lue de Tilleur 80, 1310 Saint-Nicolas, Belgium
F e l . 041/530612 injs: , ; - ' - , "i. kopenhaageni Eesti Selts. Johannes Merevli inglandsvej 160/48, )K-2300 K0benhavn S. )enmark
llismaal: jhglismaa Eestlaste hing vristy Sheldon , :
14 Reeds Lane, Moreton, i/irralj Mersyside L463RH fngland, rel. 051 677 9933 . jntsuniaal: ;esti Vastastikuse Abistamist its ' Irs. H. Welde Rue Duval, i^llaqe Anglais,
[7340 Pontault-Combault, , rance [ei. (6) 029-91-65 (samaal: Eesti Keskkomitee loffschultestrasse 21, MOO Mnster,
festlefmany Te'. 0251/65432 reli 07331/61481
veitsi Eesti Selts' 'ra Dr Virve Giily -rchenstrasse 8, ;h-8442 Hettlingen, witzerland rel. 052 391548
. . . . . . I
s \A korralc(ajatele, esineja-
H4
CEO
Leonid Trett, Laterna Magica. Piibliainelised ballaadid 1983 Illustratsioonid Gunnar Neeme. Poolkvas kites, 150 Ihk Hind S 10.-Autor phendab raamatu om abikaasale ja tleb eessnas, et loodab selle teosega ratada suu-remat huvi Piibli vastu. Samas t-leb ta, et lood onvj^Hfjytatd nelja aasta jooksul, nii^g,-lesinud teist niikaua-laualaekas,^kuni nd on leitud vimalus neid trkkida. sna vanades Entsklopeediates on Laterna Magica seletatud kui imekastj mis udupilte nitab. Tr napevaks on maagika kadunud kast on arendatud kinofilmi pro-jektoriks. Raamatu' tiitej on tabav. Sisuks on elavad pildid sndmustest mitu-tuhat aastat tagasii lood Piiblist, au-tori mtetega tiendatud ja seleta-tud ning kujundatud ballaadideks. Autor on kasutanud lekaalukalt trohheilist penta- ja heksameetrit kvatrnides, lerea riimiga, mis pn ks vanaaegsete ballaadide vor-me. Autor pole aga jnud ainult he vrsimoe vi rtmi kide, vaid kasutanud kll kiki klassikalise poeesia vorme, mis raamatu luge-mist r^eeldivalt elustab. Kuigi ballaadi salm seda ei nua autor on ikkagi puudunud oma poeeme lbinisti riimida. See raske t on arvatavasti lisanud mnin-gaid irdriime ja toonud mne moodsama sna (beebi, pshhoos, renomee) arhiljse sisuga poeemi-desse. Seesuguseid nhteid on v-he ja lpuks on kik ikkagi maitse-asi, kuna raamat on trkitud 1983. a., mil seesugused snad ja isegi vabavrss tiesti tavalised on.La-terna Magica ballaadide rtm on kindlakeliselt hoitud ja skandee-rimine peaks olema kerge. Raamatus on 50 lugu ja samapal-ju pilte Joonikusi kunstnik Gun-nar Neemelt. Neid sepliiatsi joo-nistusi ja tusis tehtud suureprast
kaanekujundust peab kiitvalt mr-kima need annavad knealusele raamatule he dimensiooni lisaks. Tekst ja joonistused on heas koos-klas, raamat on originaalne ja ka kaunis. Peab lootma, et autori soov tide lheb ja arvukate lugejate kaudu huvi Piibli vastu tuseb. : -r. . - . r Rriikts es ole mtd aridnieid autori kohta. Olgu siinjuures mni mrge. Leonid Trett (Tretjakevits) sndis Tallinnas 1. aug. 1905. L-petas Narva II reaalgmnaasiumi ja 1927. Tartu likooli igustea-duskonna. Tegeles advokaadina, hiljem ehitusfirmas. 1944. a. siirdus perega Saksamaale, 1949, sitis edasi Austraaliasse. Seal ttas esialgu vabrikus, kuid pensionile lks osariigi juriskonsuldi broo ametnikuna. Kus iganes, iga pool Eesti his-konnas on L. T. olnud aktiivne, sageli hingute juhatustes^ Juba varasest noorusest tundis L. T. suurt huvi kirjanduse ja kirjuta-mise vastu, tehes kaastd ajaleh-tedele. See eneseavaldusetung sai uue hoo Austraalias. Peale pikema biogfaafilise t A. H. Tammsaa-rest (ilmub 'Manas'] on L. T. kir-jutanud vaimuliku sisuga esseid EAK (Eesti Apostlik-igeusu Ko-guduse) ajakirjale ja arvukalt artik-leid mitmele eesti ja inglise ajakir-jadele. Ta on kirjutanud kolm ni-dendit Torm Kadriorus", Kom-muun nnemaa" ja Eesti Sonaat", viimane toodi Adelaides ja Chica-gos lavale. Mdunud aastal ilmus Kanadas Varraku kirjastusel Leo-nid Trettilt suureprane humores-kide kogu Doktor mbri lood". ,^ Tiheda eestikeelse perioodika krval kirjutab L. T. pidevalt po-liitilise iseloomuga artikleid 'New Digesl Internffltsional'ile'.
Valev Uibopu, Meie ja meie himud" ettetellimisel Lundis on Eesti Kirjanike Koope-ratiivil praegu trkis Valev Uibopuu soome-ugri rahvaid ksitlev suur le-vaateteos Meie ja meie himud", mille ettetellimi?ed on kirjastus sja vlja kuulutanud. Teos totab kujuneda eriti oluli-seks vljaandeks, mis tidab suure lnga meie aktuaalses tarbekirjan-duses. Lundi likooli endise soome-ugri keelte dotsendina ja likoolilek-torinaon autor selleks materjali ko-gunud pikkade aastate jooksul. Teo-se tegelik kirjutamine on toimunud kolmel viimasel aastal prast autori pensionile siirdumist. Raamat, mis annab levaate soomeugrilaste.pri-tolust, ajaloost ja aktuaalsest olukor-rast, ieriti Eesti aspektist lhtudes, on toonitatult oluline viimaseil aastail toimunud suurte mberhinanngute ja avastust tpttu fennougristikas, mis asetab ka eestlaste esiajalo mitmeti uude valgusse. Tnapeva osas on eriti suurt thelepanu pratud soo-meugrilaste rahVastikulisele olukor-rale nende praeguses geopoliitilises^ situatisoonis. Sellelaadiline teos on ~ meil kahjuks siiani puudunud. See peaks kujutlema iga eestlase ksiraa-matuks. Raamat hlmab ca 300 lk. teksti,, palju selgitavaid tabeleid, diagram-me ja kaarte ning keeleniteid, Eriti vrtuslikuks tuleb lugeda laiaula-tuslikku soome-ugri bibliograafiat, mis liitub teosele. Kirjandus on kavandanud raamatu vljaandmise autori 70. a. snnipe-va thistamiseks kesoleval sgis-poolaastal. Kuigi raamat tenoliselt ei jua turule otse aktuaalseks pe-vaks, varustatakse see kujunenud tava kohaselt ettetellijate nimistuga, mis selliselt moodustab kultuuriloo-lise dokumendi. Raamatu suure ma-hu ja kulukuse tttu on kirjastusel vimalik teost trkkidaainult ettetel-limiste arvu ulatuses, mistttu telli-miste kiire rasaatmine on eriti olu-Une trkiarvu mramiseks.' Raamatu hind USA-s 25.-ja Kana-das 27.- dollarit. Esindajad: A . Viirlaid, 63 Glen DavisCres., Toronto, Ontario M4E 1X7; EstonianPublishingGo.,Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario, M4K2R6; V Kokla, 86 Stir-ling Ave N., Kitchener, Ontario; E. Kivestu. 588 Westluke Ave., Montre-al, Que. H4X 1P7; tel. 484-0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, pnt., V. Len k, 511 LawsonRd. Lon-: don, Ont. N6G l Y l ; W. Metski, 6 bawn Rd.. St. Catharines, Ont. L2N 4M6; Mrs. L. Normet, 343 CannonSt. E.; Hamilton, Ont. L8L 2 C 1 ' K . Pikker, 3876 Pandora St., N. Burna-by, B.,C.; . Veedler; 47 Kent Ave., Sault Ste Marie, Ont.; V. Spargue, 23!l3 Samel Drive, Ottawa, Ont. KJG 3C3.
Pcifciri- ji koiidiitmocidttsed, shokokddid jcs maiustusi
SUUR VAUK LIHASAADUSI JA JUUSTE. iORDID PIDU OKKUDEKS SNDMUSTEKS. 80-iSTMELINIp; KOHVIKo
200 A U T O
Publitsisti kiirkursus ESTO '84 ylissektsioon korraldab kiirkursuse edukama reklaami ja in-formatsiooni Kanada meediasse suu-namiseks. Kursuse juhatajaks on BATUN'is ja rahvusvahelistes orga-nisatsioonides kogenenud Juta Rist-soo hendriikidest. Kursus on osavtjaile tasuta. ESTO '84 kutsub kiki ESTO '84 kohta informatsiooni levitamisest huvitatuid kursusest osa vtma. Kursus algab laupeval, 29. oktoob-ril k l . 10 e.l. Eesti Majas, ruum n r . l l ja lpeb kl . 4 p.l , , kursus jtkub phapeval enne-lunat neile, kes tiendavat ja vii-mistlevat nuannet soovivad. Kirju-tus vahendid palutakse kaasa vtta. Lhemate andmete saamiseks ja re-gistreerimiseks helistada Kaius Mei-poom'ile 769-4451 vi Rho Palu-oja'le - 298-0801. ' E. ARUJA. Kolonel Alfons. Rebase Rtlirist arhiivile
Eesti keel algajatele Vrsil viibimise aastate arvu suui^ enemisega on suurenenud ka eesti hiskonna probleemide hulk, mis nii vi teisiti vajavad lahenda-mist. heks selliseks probleemiks on olnud materjalide puudumine eesti keele ppimisel-petamislel alga-jaile vi keelt vhe valdajaile. Teiste snadega vajame hdasti ppevahendeid, mille abil saaksi-me ppida eesti keelt kui vr-keelt. Selle vajaduse leevendamiseks ilmus hiljuti Austraalias Syd-neys hes kasettidega pperaa-mat, pealkirjaga ~ Eesti keel al-gajatele. See onmeldud peamiselt gmnaasiumiealistele ja tiskasva-. nulle, pearhuga eesti keelel. Autoreiks on kaks tuntud eesti keele edasipsimise eest vitlejat Winiffred Oser ja Tiiu Salasoo. Esimene neist on lpetanud Tartu likooli eesti keele ja kirjanduse alal ning ttanud gmnaasiumis voprkeelte petajana. Varemalt ^tanud eesti keelt ka kursuste!. Tiiu Salasoo omab magistrikraadi botaanikas, kuid ta omandas ka juba a. 1976 diplomi kasvatustea-duse alalNew England'i likoolis ning pn ttanud pikemat aega New South WalesM osariigi hari-dusministeeriumis kutsehariduse ppekavade koostamiseks vajalike uurimuste kallal Sellest kuus vii-mast aastat vanemteadurina, seega ppekavade koostamise eksperdi- Ligi kahesaja lehekljeline raa-mat koosneb kolmeteistkmnest lihtsasnalisest ppetkist. Raa-matu alguses antakse lhike le-vaade eesti keele hldamisest ja igekirjast. Raamatu lpul on eesti-inglise ja inglise-eesti snastikud. Iga ppetkk jaguneb kolme os-sa. Esiteks lhike eestikeelne luge-mispala koos snade ja keeleliste vljendite ingliskeelsete vastetega. Teiseks minimaalsed grammati-lised seletused ja kolmandaks har-jutused. pilaste hldamise abistami-seks on kasettidele kneldud kik raamatus esinev eestikeelne tekst (vastavate ingliskeelsete pealkirja-dega) ja harjutuste vastused, mis pikus sihilikult puuduvad. Heli-salvestus on peamiselt meldud pilasile kodusieks kasutamiseks, vimaldades seega ka iseseisvat ppimist. pilane peaks lugema neid palu valju, helilindistatud
hlega, et saavutada korrektset hldamist. Nimetatud ppematerjalide vl-jaandmist alustati juba. a. 1975 grupi keeleteadlaste ja -tundjat ning ppimisekspertide kaasabil, kuid lpliku kujiini judis see alles a. 1982. See aegavttev ja paljude takis-tustega seotud lesanne lahendati peamiselt kllaltki suure rahalise toetuse saamisega New Suth Wa-les'! osariigi haridusr^inisteeriumi mitmekultuurilisuse' osakonnalt, kellele oli selleks sooviavaldise esitanud Eesti Seltside Liit Aust-raalias; Kuigi see toetus ei katnud kiki kulusid, aitas see ometi tun-duvalt kaasa nii vajalike ppema-terjalide muretsemisele. Need materjalid lbi ttatud, peaks pilane olema suuteline end vljendama kige lihtsamas ja va-jalikumas eesti keeles. Raamat on saadaval ka Torontos. Jb vaid loota, et eesti keelt ppida soovijad seda vimalust ka-sutavad ka siis, kui see esialgu vibolla tundub raskena ja vsita-vana. Mtlen peamiselt neid, kes on eesti keelt unustamas, segaa-bielusid, kus ks abielupooltest saab pp|misel kaasa aidata, ja kiki keeitehuvilisi. Teame, et julge pealehakkamine on pool v)itu ja et eesti keele p-pimisel ning petamisel ei tohi me kunagi vsida. E. M . Eestlastele kaelariputatud prisor)us
Kultuurikroonika
Gteborgi smfoonikute ja Nee-me Jrvi tuleproov" USA-turneel toimus Nevy Yorgi Garnegie Hallis. Orkester plvis nii publiku kui ka kriitikute tieliku tunnustuse. Neeme Jrvi oli Garnegie Hallis sna tsises mttes triumfaator, vttes pralt kontserti vastu suure! arvul nnitlejaid ja imetlejaid. Teiste hulgas ka paljusid eest-lastest muusikaspru ja rootslasi. , Neeme Jrvi iseloomustab New Yo.rgi publikut kuitiesti fantasti-list" prast seda, kui ta oli andnud kaks (!) ekstrapala. Garnegie Hall oli peaaegul ties ulatuses vlja mdud. Turnee lpetati Chicagos 25. ok-toobril. Teatrihooaeg avati Stockholmi Eesti Teatri poolt sisuka tkiga Lensi Rmmer oli dramatiseerinud
Karl Ristikivi romaani ige mehe koda", noppides sellest vlja haa-ravat dramaatikat. ABF teatrisaal ei olnud aga kaugeltki tidetud, kuigi tkk seda vrinuks. Eesti Pevalehe" arvustaja ts-tab eriti esile tki lavakujundust: Jutta Kleini lavakujundus oli stii-lipdlikum, kui meie siinseil teat-rietendustel vaevalt kunagi on nh-t u d . . . " . Ansamblisse kuulusid ka uued lavatutvused: Rita Ilisson Hedvigi ja Ilmar Sachsendahl Villemi osas, neist oli viimane. Saksamaalt tul-nud noor, ldse esmakordselt la-val, kuna Rita Ilisson on teatrit teinud varem USA-s. Peaosalise poisikeserolli mngi-nud Matthias Bolliger on teinud kaasa varem Stockholmi Eesti Alg-kooli lavastustes.
Tiit Psuke - Kajakas (1975) Tiit Psuke populaarsem kunstnik Eestis Phja-Soome ajaleht Kaleva" avaldas eesti kunstniku Tiit Psu-kese maalide kriitika Petri Vuojala sulest. Avaldati ka kaks pilti eest-lase tdest, Poiss ja vi iu l" (1980) koos Hbekajakaga" (1975). Kriitikas pealkirjaga Kunaikasei^ sahtuu" (Kui aeg peatub] tdeti, kui-das uued tuuled on puhunud N. Eesti 1970-ndatel aastatel" ning tuuakse esile ameerika suunad (pop-relism, fotorealism) noorte eesti kunstnikkude hulgas. Teiselt poolt aga eesti kaasaegses kunstis on saa-nud ldmeetodiks filosoofiline arut-lus. Probleemiks olevat, inimene ja tema suhtumine loodusesse. Neist uutest artistidest Vuojala mainib: Kristiina Kaasik, Ando Keskkla, Andres Toltsa ning Miljard Kilksa,
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-prandused Ja mlestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organlsatsloonldelo Eesti Silitkapital Kanadas Iiaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-miseks. _ Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 """'"''"llinilllllllliiillllUlillilillllllllllliilllH
ennekike aga Psukest, kes Vuo-jala arvates on N . Eesti kige popu-laarserii kunstnik 1970-ndatel aasta-tel. '^ ^ vrdleb Psukest maailma-kuulsa Hollandi maalija Jah Vermeer va" Delftiga. (Jan Vermeer: Kunst-nik oma ateljees"), kelle maal on ajalehes toodud (prit aastast 1670). Mplemates teostes (Poiss ja vi iul" ja ..kunstnik oma ateljees"} kriitik, leiab sarnasusi smbolismis. . ^^sti klalise,nitus oli avatud pealinnas 2.-21. augustini ja Oulus ^"8.-U. sept.
On igivana demagoogiline vte oma vastaseid tembeldada, kas mets-lasteks, kurjategijaiks vi prisorja-deks. Sama on ka sndinud Eestis, kus c. 25% nn. maatarahvast, muist-sete sjavangide, glebae ad scripti, jreltulijad, on eesti rahva suurele enamusele, valitsevale talunike sei-susele kleepinud klge prisorja" sildi. Prisorjuse" miste ja sna vanemas eesti keeles ei eksisteerinud lsegi. See leiutati alles mdunid sajandil sotsialistliku kallakuga pro-letariaadi poolt. Riiklikud revisjonid pakuvad vga kujuka pildi eesti talude el-olust ja iguslikust seisundist, nit. 1630. a. Rootsi riiklik revisjon. Nit., Sangas-tes: kubjas Laul Peter (Erbbauer, s.o. pline talunik) on kogu aja vabamees olnud (lk. 27), omab 11/2 haagimaa suuruse talu. he haagimaa talu omanik Sicka Jaak maksis t ja kmnise asemel 40 riigitaalrit aastas. Tal on 3 poega, 2 hobust, 2 paari knnihrgi ja 4 leh-ma.. Vike Rehwaldi misa piirkon-nas 1/2 haagimaa talunik Koke Jane maksab aastas 4 riigitaalrit, samapal-ju otre ja 4 vakka kaeru. Puhja vallas 1/2 haagimaa talunik Kusi Peep . . . Ta poeg suri reisul Rootsi (!) (lk. 121) jne. N n . teoorjus, s.o. tga rahaliste kohustuste titmine, kehtis nende ta-lude osas, kel polnud sularaha anda. Tolleaegsed terminid Erbadel ( hereditary nobility), eesti keeles privuslik aadel, $rbherr (lord of the manor) privuslik misaomanik, Erbbauer privuslik talunik. Meie enda mdunud sajandi .maatarah-vast plvenevad marksistliku hoia-kuga kirjamehed on moonutanud miste ,,Erbbauer" aga prisor-jaks" ja selles vaimus seda leierda-takse edasi ka tnapeval. Muistse Eesti sjavangidest plvenevate or-jade osas oli kibel sna igavene pris". Sna orjama" oli aga ldi-
Phja-Ameerika Eesti sjameeste Pevadel Lakewoodis viibides tegi llatusliku kingi. Eesti Arhiivile hendriikides lemaailmse Eesti Vabadusvitlejate Keskuse esimees A. Jurs Hamiltonist. Ta andis arhiivi juhatajale Alfred Saarele le kolonel Alfons Rebase mrkide ja medalite kogu mis sisaldab nii sjavelisi au-mrke kui ka mitmete organisatsi-oonide poolt kingitud mrke ja meda-leid ning muid tsiviilmrke. Arhiivile kingitud aumrkide hul-gas on ka kolonel Rebasele annetud Rtlirist Tammelehisega, Sjameeste Pevadest osavtjad klastasid arhiivi.kus oli vlja pandud mininitus peamiselt Uklei vangilaaris tehtud joonistustest, mis nii mitmelegi klastajale eredalt meelde tuletasid neid raskeid sja-jrgseid pevi. Samuti olid vlja pandud ka mitmed Uklei laagris teh-tud puu- ja metalllitd, sjaajaloo-list kirjandust, samuti kui ka harul-dasemaid raamatuid arhiivi kogu-dest. Suri ajakirjanik '
Evald Roosaare NEW YORK (M. E.J - Surm viis jrjekordselt ra vanemaplve aja-kirjanikest uue ohvri. Sdameataki tagajrjel lahkus 21. oktoobril mag. Evald Roosaare GB^aastasena. Ta ttas pikemat aeg Ameerika H-le" eesti osakonnas, varemalt aja- kirjanikuna Meie Tee" ja Vaba Eesti Sna" toimetustes, viimati osalise ajaga ka kesoleval aastal kuni surmani. Evald Roosaare oli sndinud Grimmis. Lpetas Tartu likooli igusteaduskDuna ja sai New Yor-gi likoolis magistrikaraadi rah-vusvahelise iguse alal. Ta oli ko-dumaal juhtivalt kaastegev maa-noorte liikumises ja on olnud Jr-va Geislingeni ja USA eesti skaw-tide malevale juht. Leinama jid lhematest abikaa-sa ja nende igusteaduse dokto-rist poeg Jaak.
16. oktoobril suri hes New Yor-gi vanade hooldusasutuses endine Tartu likooli igusteaduskonna professor Adolf Perandi krges va-naduses. Suri liiklusnnetud
tagajrjel Mdunud ndala teisipeval suri Sunnybrook haiglas 22 aasta-ne Richard Bebee, kes sai raskeid vigastusi liiklusnnetusel 15. ok-toobril. Ta oli koos kolme noor-mehega autoga teel Suttoni ja Kes-wicki vahel, kui juhtus nnetus. selt kibel thenduses td tege-ma". Sna ori" thendas ka hobust- takku, rasket palki, .suurt kivi jne. Olgu mrgitud sedagi', et nii Ordu kui ka Rootsi ajal, vastavalt haagimaa-dele, mis ka mrgitud Rootsi revis-jonis, talud pidid andma sja korral relvastatud ratsaniku sjavkke. Muudel andmetel tolleaegses sja-ves olid umbes pooled eestlased. Phja-sja ajal anti SaaJ-emaa osas koguni mrus, et kik talunikud peavad muretsema omale pssid! Nende faktide taustal Jakobsoni-Kruusi-Vbuse viteist eesti rah-vast diskrimineerivast prisorjusest ja ,,700-sest orjast" ei peaks kll kuigi palju jrele jma. Isegi, kui lugeda orjaaja propagandat jrelmt-lematuseks ja asjatundmatuseks, on ,,700-se orja" lugude levitamine, eriti vrkeeltes, andeks andmatu eesti rahva teotamine.
E. V. SAKS '