no
Imas eesti ajaleht New Yorki? telpevadel on New Yorgi Mnas liikvel visad kuuldli- landa eesti ajalehe peat- Ima hakkaiiiisest. Uus n-
llit (?) pidavat trkitama poo! [ja pool eestikeelne, nagu
katsetas 1982/83 hooajal |le liumbritega Vaba Eesti
juures lhemat aega ml nooremaplve ajakirjanik Ristsoo, kes koos oma bl
(jta R. -ga olla uue vljaan- Jianiseerijad. P.'Ristsoo, kes lalt elunes Kanadas ja ttas
Mnchenis Vabadusraadio jtuses, lahkus ajaleht V. E. luurest k.a. suvel, kritiseeri- Jle toimetamist ja trkitehni- |a, kusjuures kirja koopiaid li siinses hiskonnas. Mei l ei liunud asjaosalisi saada ktte, list teadetest, mis on saabu- lsti informeeritud allikaist, itakse, et uue lehe ilmumise lisel oleks see meldud
|tt nooremale plvkonnale. Yorgis oh peale V. E. Sna
luba 20 aastat ilmunud ka [Postimees", varemalt nda- la, viimastel aastatel iga ka- laia jrele, mida toimetab st jieale end. Rahvuskomitee
ligusteadlane Aug. Krsna. l[imehe'asutajate hulka kuu-
sja surnud ajakirjanik-i- Idlane Ev. Roosaare,rida e e S " lasi lnerannikult j.t.
jeritud.-rile anda 1-st [tub, tielik elektrikk,
>obiv 2-le perekonnale. 12-869-9017; Ft. Lauder-
3, ei kutsuks esile masside pro- , | a snniks venelasilahkniast [stanist ehk isegi tegemast j- imisi vabadusvitlejatele. Mis
|hanistani kaotused v^nelaste- |nad Teises maailmasjas kao-
miljonit inimest ja vhemalt |mapalju Stalini suure phas- ' juhul, Afghnistan on N . L i i - jolekule niivrd thtis maa, et ^edn valmis, oma sealsete loomise eesmrgil,,vastu vt-
te ainult rahvusvahelist thist nist ja viha, vaid ka pikema 1^kiki suhteliselt vikseid
varakaotusi.
tl tarvitusele vtnud peenelt letud abinud selleks.et hoida jvelist riigipret. Selleks tsutud poliitiliste komissaride Irk valvab suurima hoplsuse- [ve poliitilise meelsuse le. isti on osa kindraleid teinud
[javelise karjri ainult tnu lale tihedale koostle riigi jkuorganitega. Tegelikult see
Inus tee rahu ajal sjavelise li tegemiseks. Sellise kooli
kindralid on usaldatavad kaastlised. Neid mitte le (hinnates viks^ksimatult ni-
KGB sjavelisteks nuand-
\koik see ei anna meile kllal- ist, et teha igeid oletusi mil- b ulatuva sjave poliitilise ee le. Faktiks jb aga see, et Wijeti ajaloo kestel ei ole kat-
yiia lbi ainustki sjavelist laaramist. Seda ei teinud Zu- :uigi teda sdistati Bonapav- ka mitte Tukhachevsky, keda |atses sdistati ja isegi mitte rptski punaarmee looja ja
[e'kll kindlad olla aga selles, Jt Antrlopovi surme ilmub N . Jiitllisele lavale u i s generat-
loimumehi. Mida aga keegi ei |fl!alt ennustada on se'e, kas uiavad era-; vi' punaarmee
kvisMje. pik millised ka poleks N . Lii- )oIiitillsed muudatused peale ilropbvi surma psima jb ^enepanslavism, milline pole
lomrhunismi leiutis vaicj on p i t olnud kigi Vene valitse- rastuseks ja imperialistliku
jjoni phjustajaks. Pansla- |st laiutamisest teiste vabade
arvel ei loobuks ka uude uiobni kuuluvad valitsejad, kellele nih,et lnemaailm on kd::ajalooliselt vljakujune- . mida venelasd ei ole mitte'
kud: - ei ole vimalik, et impeerium jks staatilisse |isse - see oleks impeeriumi lise algus. Selleks, et impee- ^okku ei vajuks, jb selle ite jrjekindlaks pdeks
[oimu laiendamine teiste maa- itamise arvel.
suunas ttab ka Nuko- ^iidu vlispoliitika.. Lne- I ei ole senini veel judnud sel- Isaamisele.
A . MEtSPLD
Broadvlew Ave., Toront,
465-4659
3
New Yorgis andis k.a. oktoobrikuul vlja uue trkise Eesti Vabariigi kohta, selle iseseisvuse rajamisest, Tartu rahulepingust ja teistest kok- kulepetest Moskvaga, viimase ille- gaalsest aktsioonist Eesti, resp. L- ti ja Leedu annekteerimisel, XJBh valitsuse ametlikest^ seisukohta- dest selles ksimuses, kommunist- like okupantide mitmepalgelises terrorist ja survest, samuti venesta- mise programmist ja eesti rahva
LUMnNIUM KOMPANII Akende asendanilne thermo-akendega;^ 3 tollist veeremiid
kuues vBrvls. ^ Rstaaluste katmine. keldri akeniiiele dssemurdmllse vastu metallkaitsed.
Man^ne. Helistage peval tkoda td. B2'22M. Kodus 769^32
lSSO I M V E S T M E N T S I M o , Keele Str, Maple, Ontario LOI im
i
i
STATIONERY $5.00 ($6.25 Canadian) 7y4"x10'A" lOprinledshBBts 10 plain shBets lOenvelopes
NOTECARDS $4.00 ($5.00 Canadian) ^ 4V4''x5V''lOnotBS 10env6lop8s
IGALE SOBIV KINGITUS!
Baltlaste lipud lehvisid
Mina tahan tellida: pkgs. STATIONEBY
at $5.00 each ($6.25 Canadian) = %_ _ _ p k g s . NOTECARDS I at $4.00 each ($5.00 Canadian) = %^
total amoiunt du8 _
Langenute mlestamise. paraadil Brantfordis, Ontarios oli osa vtma pa- lutud ka balti sjaveteranide ksu- sed. Kutse saabus paraadi organisee- riva komitee esimehelt^ajorE. Roo- segaarde Bisschop'ilt, kes on hoK landi pritoluga. Baltlaste osavtt oli ra trkitud ka osavtvate ksuste nimekirjas, kohe maave, mereve ja lennuve veteranide ksuse nr. 641 jrele. Paraadist vtsid osa 14 erik- sust, umbes 600 liikmega.
kogu Nukogude-Venemaa his- konnas.
PINEVUS K A S V A B E R N Vliskomisjoni esimees Jo-
hannes Mihkelson ksitles ERN toi-
nit. president Reagani proklamat sioonist linud suvel 14. juuni kuu lutamisel Balti Vjabaduse Pevaks. Ingliskeelne 9-leheklieline trkio on allakirjutatud E.V. esindaja pea- konsul Ernst Jaaksonilt. See on as- jalik faktiliste materjalide kogu,
munud vlistegevust ja vaatles ka ldist rahvusvahelist olukorda. Ta
STOKHOLM Feaksime analsiva ja kriitilise vaatluse alla vtma meie praeguse, juba nel i aasta- kmmet psinud organisatsioonide struktuuri ja selle kik tavad, tles peasekretr Arvo Horm Eesti Rahvusnukogu ldkogu aastakoosolekul. Seisame paratamatult vajaduse ja lesande ees aegamda vastupanust. See on uuendatud mber kujundada meie organisatsiooiiide struktuur ja tegevus 1980-ndate ja 1990-ndate aastakmnete va- ajakohane vljaanne varem ilmu^ jadustele, vimalustele ning eriti ka tnapeva ja tulevase Rootsi hiskonna uutele tingimustele. Need trkisest Estonia's Struggle foi? arutlused peaksid toimuma Eesti Komitee l i idu raames ja selle liidu suuremad l i i ^ ITJ.^T" poolt aktiivselt kaasa aitama.
Peasekretr oma aruandes puudu- tas ERN- i tegevust ja eestlaskomia aktuaalseid probleeme. Ta rhutas, et nii E R N kui kik eesti organisat- sioonid peaksid ttama pikapers- pektiivlise sihiasetusega. Sellele tu- lemusele judis ta lhtudes rahvus- vahelise olukorra arengust. Ta tles m.h.:
Sel sgisel on meil vimalus olnud toimunud.rahvusvahelistel kongres- sidel kuulata mningate maailma pa- rimate ekspertide arvamusi rahvus- vahelise ja strateegilise ldolukorra kohta. Neist jookseb punase lngana lbi konstateerimine: Teise maail- masja lpust alates seega nd juba 40 aastat on maailmas siiski vimalik olnud suurkonflikti ra hoi- da selle tttu, et Ida ja Lne vahel on valitsenud relvastatud judude, eriti ka aatomirelvade tasakaal. Niikaua ' kui selline tasakaal suurvimude va- hel psib, silub ka rahu maailmas.
toonitas pinevuse kasvamist sel s- gisel. Relvastuse kulud on juba tus- nud 700 miljardile dollarile aastas. Rahutuste kolded lmavad paljudes
sepraselt asutuselt, vimaldadeQ I usaldusliku ja hea levaate Eesti poliitilises ksimuses. Eesti orga- nisatsioonid, koolid, ksikisikud jne., kes soovivad mainitud trkist
maailma osades. Genfis toimuvaid saada prdugu postiteel E.V. pea- lbirkimisi keskmise laskekaugu- ^"sulaadi poole New Yorgis, sega rakettide piiramiseks tahetakse - ' : ^ ^" lpetada 21. novembriks. Pinevus tuseb inlemal poolel. Moskva teeb ettevalmistusi oma aatomirelvade et- tenihutamiseks Ida-Saksamaal ja Tehhoslovakkias. Osa aatomrelvi oli juba varemgi satelliitmaades.
Raketid judsid inglismaale
Nimi
Aadress.
604W. Douglass Houghtori, Ml 49931 U.S.A.
; Allow 4-6 weeks for delivery. Prices indude shipping and delivery.
Moneybacltilnotsatislied.
RAHUPROPAGANDA ^ Marssimised lnes ei mjusta v^
hemalgi mral N . Liidu relvastu- mist, kuna informatsioon neist akt- sioonidest sinna ldse ei ulatu. Nu- kogude Venemaal on selline rahu-
Mlestusjumalateenistus toimus propaganda karmilt keelatud, samal vuse pikaperspektiivilise sihiasetu- Brant Avenue United Church'is kus ajal kui Moskva otse hiiglaslike sum- ^^S^- meenutati ka balti rahvaste kurba madega finantseerib suure osa prae- saatut. Vaatamata,, et sda lppes gu Lne toimuvastrahupropagan- juba 40 aastat tagasi, pole nendele dast". Sellest ei tea ga mida- veel tagastatud vabadust. Tervitati gi sajad tuhanded inimesed, kes ka baltlaste osavttu ja loodeti, et see marssivad siirast idealismist ja rahu- saab olema tulevikus igaaastane -soovist. See pole aga esimest korda nud hvitada praegu inimiguste l i i - sndmus. ajaloos, kus valesti suunatud idea- kumise N . Liidus. Alles on vaid ks
lism ja mitmet laadi -ismide ja ideo- grupp, mis-ttab Moskvas. Pran- Uhenduspidamine korraldava loogiate jlgimine hdaohustab kogu daalune kroonika ilmub aga edasi,
komiteega toimus balti veteranide inimlikku eksistentsi. Alles on usklikud ja rahvuslikud akti-
M I H K E L M A T H I E S E N . ja selgitada, kas selline olukord on alati kasuks ja koosklas meie tege-
MAJANDUSPROBLEEMID ERN abiesimees lo Ignats andis
levaate sndimuste arengust Ida- Euroopas ja kodumaal. Ta tles ms.: Nukogude vimud ja K G B on suut-
iguste kaitseks, kigil foorumitel: jaanuaris algaval Stokholmr konve- rentsil, RO-s, ESTO'84 ajal Toron- tos ja saabuvatel rahusvahelistel kokkutulekutel. Eesti ootab, et iga mees tidab oma. kohust.
Lahkuv esimees Aksel Mark oma avasnas tegi tagasivaate ERN-i te- gevusele oma ametiperioodi nelja aasta kestel. See algas protestiakt- sioonidega Afganistani okupeerimi- se vastu. Ka jrgnevad aastad on olnud tis pinevaid sndmusi, kus ERN-i l ja kigil meie vitlusorgani- satsioonidel on tulnud pidevalt ak-
se lhematel ndalatel lhtealus- tele. Mni tund hiljem lahkusid venelased protestiks Genfis relvas- tuse vhendamise koverentsilt. Inglismaal ootasid rakette demons- trandid^ kuid tugeva julgestuse tt- tu teostus transport ettenhtud korras.
Pensionid tusevad
(Canadian Seene) Fderaalvalit- suse vanaduspensionid, kindlusta- tud sissetuleku abirahad ja abikaa-
tuvsust avaldada. KGB on kasuta- g^de abirahad tusevad 1,5 protsen- nud kiki meldavaid teid aktiivsu- j i vrra oktoober-detsembri veeran-
liiga esimehe A . Jurs'i kaudu Hamil- tonis.
0 .0 G, U S A , (Algus esikljel)
Sissejuhatavas osas kiri vidab, et N . SA, kes tahab vtta neilt igusi Liit oma phisedusele vastavalt oma tuleviku mramiseks. Meie ei pooldab rahva igust enesemrami- tee midagi selHst, selgub lugedes do- sele, kolonialismi, rassismi ja apart- kumenti A/38/318, mis nuab ainult heldi kaotamist,. Nukogude sotsl- seda, et Balti riikide elanikel endil llstllk riik on rajatud vabade inimes- peab olema igus vabalt oma saatuse te tiesti vabatahtlikule liidule. 1977'. otsustamiseks. Meie lihtsalt ei saa a. phiseaduse alusel igal Nukogu- aru, kuldas viks kski mistlik ene- de Vabariigil on igus Liidust lahku- ,semramlse definitsioon piirata da. N.Lll t toetab tiesti RO Tis- Balti rahvaste tulevikku, kes vgivald- kogu poolt 1960.aastal vastu vejtud selt inkorporeeriti N . Liitu Adolf Hlt- deklaratsloonl Iseseisvuse ta'gaml- lerl ja josef Stallnl vahel slmitud seks kolonlaalrllkldele. lepingu alusel, mis jagas Ida-Euroo-
Edasi kirjas sfidlstatakse eriti pa natside ja kommunistide huvlpllr- US-d, kes jtkab kolonialismi toe- kondadeks.mllle jrele N . L l l t depor- tamlst ja surub maha rahvaste vaba- teerls peagu kik harltlasedSlbfrls- dusvltlust oma huvides tegutsedes se ja jtkab tnapevani polllt kat, maailma politseinikuna." heks mis surub maha rahvusliku, pollltili- riiteks on laimavad vljameldi- se ja usu vaba vljenduse. Praegu on
teated, et Leedu katoliku pree ster usuvabaduse aktivist Sigitas Tamke- vlclus. on mistetud seitsmeks aas- taks Vangi ja viieks aastaks asunlise- le. Vibolla sovjietl delegaat ori nll lahke ja tleb meile, mis definit- sioon on sellele enesemramisel, mis vastab Balti rahvaste saatusele.
Teise maailmasja phjustas tao- ^ "trgata isegi juur- ime relvastuse ebatasakaal tookord dekasvu.^Samal ajal on rahvused ha Euroopas. Lneriigid magasid tooi rohkem hakanud protesteerima ve- kord sgavas rahuunes. rahuaktf- nestamisa vastu. Venelaste osatht- vlstld" demonstreerisid ka tookord kogu hldu ulatuses on langenud
' erakorseltarvukaltnlllngllsmaalkul ^-l^- See on ka phjuseks, miks ka kontinendil. Euroopa ja ka U S A venest^amisprotsessl soovitakse k l l - olld tegelikult Ilma relvadeta ja konf- rendada. Osalt on see ka nnestunud, llktlle ette valmistamata. Hltlerl- ^ ^ ^ ^ s l ^ ^ teadlikke Saksamaa aga samal ajal hambuni "^^^ kogu Venemaa ulatuses, jsegl relvis. Tulemuseks oli Teine maali- Kesk-Aasias, kus see varem ei esine- masda. Ja selle sja tagajrjel kao- tasid ka Balti riigid oma Iseseisvuse.
Mida tugevam aga Lne kaitse^ histu ja ka N A T O on, seda suure- mad on eeldused rahuolukorra jlku-
se Kremli kes hoidmiseks", tles Aksel Mark.,,Hirmutamine on nen- de ks raproovitud meetodeid r- nlteks allveelaevad Rootsi kaljudel ja Kuningalossi,ees. Lhkumine Balti aktiivse pagulaskonna lmma- tamiskatse see an olnud teiseks
dil. Tervlsemlnlster, Monlque Begln
teatas, et vanaduspension, mida makstakse kigile, kes on 65 vi vanemad, tuseb kuus.$256.67 dol- larilt $260.52 dollarile. .
Maksimaalne kindlustatud sisse-
katoliiklikku kirikut ja selle preest- reid. Ltis jtkuv vitlus sotslaal-" demokraatliku liikumise ja'' selle
Sed RO dokumendis A/38/318, mis hlmab Nukogude Balti Vabariike. Washington taotleb vtta omale i- gust otsustada^missugune valdus neli rahvail on ja mis suunas nende sot- iiaalne ja majanduslik areng peab olema. See on katse sekkuda teiste ijllklde siseasjadesse ja Ameerika cidmlnlstratslon laskub ajalooliste t,slasjade jmedasse vltslmlsse.
Kirja lejnud osa puudutab
LAHKULMINE
Edasi ta tles, et kuigi N . Liidu peamiselt Luna-Aafrlkat ja Iisraeli, esindaja oma kirjas vidab, et N.
EMESEMRAMISIGUS k Liidu esindaja klrjas'-esitatud vl- detele ja sdistustele vastas 19. oktoobril U S A esindaja enesem- i ramisigusega tegelevas komlsjo-
Lilt on vabade rahvaste vabatahtlik "^^^ ^^^^^^s " P^^^^u rida Uit, igusega sellestlahkuda, on vahe vhemusrahvusi nagu.soomlased, ju- phlseaduse ja selle praktilise ra- goslaavlased, kreeklased ja trkla
mlseks maalimas. Lne hiskonna esindajate vastu. Eestis on ldine majanduslik tugevus, kultuurilise ja rahvuslik opositsioon pidevalt kas- vaimse elu mitmepalgelisus ja vaba- janud alates 1979. a. Viimane pro- dus ning nneks siiski ka veel rel- testmktsioon tolmus Muuga sadama vastus on praegu tugevam bolevlst- ehjtamise vastu. Vaino on korduvalt Uku Venemaa ja selle poolt juhitud ^^^^^-eestlasl sdistanud vastupa- kommunlstllku bloki jududest. nu hutamisele kodumaal.
N . Ludu ]a selle satelllltmaade ras- PAREMINI ORGANISEERITUID kemaks probleemiks on praegu ma-
Rahvusvahellsest olukorrast jrel- jandusprobleemld. Majanduslikud dub, et meie kesksed organlsatsloo- raskused on Ida-Euroopas palju suure- nld peavad pma td kavastama pl- mad kui lnes. Majanduslike refor- kaperspektllvlllselt. See peaks kajas- mide puudumine, korruptsioon, ai- tuma vliseestluse kigil tegevusala- kohollm ja brokraatia Iseloomus- del: organisatsioonide arengus, kui- tavad praegu kommunistlikku blok- tuurlllses tegevuses, vllsselgltus^ kl. See on otseses seoses poliitbroo ts-ja kontaktides kodumaaga. juhtide raugastumisega. Siin peab
Eesti hiskond on jtkuvalt vabas varsti tolmuma noorenemine ja see maailmas ks paremini organiseeri- vib kaasa tuua olulisi muudatusi ka tuld. Seda kinnitavad eriti ka erapoo- letud uurimused. ks rootsi uurijate- grupp niteks tegeleb selle ksimusega praegu. Meid vrreldak- se eriti ka olukorraga teiste vhe-
meetodlks. Eesti pagulaskonna-nr- ^^jeku abiraha ksik Isikule vi vld on ometi sna hs korras, r- mustavalt ka noorte juures. Rahvus- liku vitluse aktiveerimise tahet ni- tavad just uued, ritused: OTSE, ESTIV A L - i suhteliselt noor juhtkond jne. Ka ERN-i juhtkond on noorene- nud kunagi ei ole ERN- l ablesl- mehed olnud nii noored. Nelja aasta tegevuses on selale jnud sna palju ja see annab optimismi eda- slsekskl", rhutas lahkuv esimees.
E R N laekur Juhan Raud kandis ettfe majandusaruande ja Kaarel Vahtras luges ette revisjonikomisjoni protokolli. Majandusaruanne kinni- tati tulud-kulud tasakaalus 180.310 krooni. Eelarve veti vastu 185.000 krooni suuruses.
UUS ESIMEES . E R N kordade kohaseh ei saa esi-
meeste ametiaeg letada.kahte juha-, tuse valimisperioodi. See aeg oli nd senisel esimehel Aksel Mark ' i l mdunud. Renate Kaasik esitas uue esimehe kandidaadina senise abiesi- mehe Mihkel Mathlesenl.
Valiti ka uus juhatus'kaheks aas- taks, kuhu kuulub 47 Isikut.
Ettekanneterohke koosoleku lpu- snad tles Gerhard Peet. ^
isi- kule, kelle abikaasa ei saa pensionit ega abikaasaablraha. tuseb $257.68 dollarilt $261.55 dollarile. Kokku teeb see vlja $522.07 dollarit kuus neile, kes saavad mlemad vanadus- pensioni ja kindlustatud sissetule- kuablraha.
Maksimaalne kindlustatud sisse- tulekuablraha abielupaarile, kelle kumbki pool saab pensioni, tuseb $198.67 dollarilt $201.65 dollarile. Koos tavalise pensioniga saab kumbki pensionr $462.17 ehk $924.34 paari pealt.
Muidugi makstakse kindlustatud sissetulekuablraha neile, kelle sisse- tulek, peale tavalise pensioni, on pii- ratud. Tegelik summa oleneb sisse- tulekust.
Maksimaalne abikaasaablraha tuseb $455.35 dollarilt $462.17 dol- larile. Abiraha makstakse le kuue- kmne aastastele, kelle abikaasad on juba pensionrid ja kes on igustatud saama abiraha. igustus ja tegelik sumpa olenevad jlle sissetulekust aastas.
Abirahade summad revideeritakse Iga kolme kuu tagant, olenedes tar- beainete hindade tusuga.
sed oma organisatsioonide ts vga raskes olukorras.
Eelmisel aastal oli eesti'rituste ja kokkutulekute arv nit. Stokholmls otse rekordiline. Vaatamata kordu- valle kurtmistele meie kirjastuste krii- sist, on mdunud aastal ilmunud erakordne arv eestikeelseid ja balti probleeme ksitlevaid teoseid. Meil
kendamlse vahel. See meenutab kuulsat Stalini 1936. a. phiseadust,
. mis garanteeris igused miljonitele, nis, Carl Gershman. 7a iitles, et kuigi kes kadusid samal ajal Gulag'ls". URO phikirja vihjab, ainult kahes Lahkulmise vimaluse nlmetami- kohas enesemramisele, on selle ^e N . Liidu esindaja poolt ei oma mte selge. Olles analsinud plke- i^lnglt thtsust, kuna ei oie htegi mait ksimust RO poo(t avaldatud seadust, mis nitaks lahkulmise seisukohtade taus taa defineeris, et viisi N . Liidust ja artlusvlm enesemramine on' demokraatlik selle le vi protseduirl kuldas seda rkida Isegi teatavast printsiip, mis thendab rahva igust ptsust teha. Tegeliku^ t ei ole vima- "^^^^^^"lendatud" olukorrast meie mrata vabalt oma sisemine ja vil- jjj^ gelle le diskuteerida. Isikud kes *8evuses praegu. On phjust ksida ne seisund ja taotleda oma pollltill^^ on pdnud tehi,on karistatud majanduslikku ja sotsiaalset ja ki i l - kui kurjategijaid sdistusega Nu- tuurist arengut vi is i l , mis respek- kogude vastases propagandas ja isegi teenb teiste loiguni. Loetledes ^selle ^g^^^^ reetmises. Inimesed on Isegi deflnatsloone raames toimun^^ kannatanud tagakiusamist, kneldes badustaotlusi U S A lioolt, Carl Gersh- kultuuri-ja keeleigustest. man tles, et kahjuks enesemra-
Edasi U S A esindaja oma knes ksitles Ukrainat, N . Liidu uut kolo- nialismi Aafrikas, Afganistani oku- patsiooni ja ksis lpuks, kuldas on vimalik kindlustada rahu maailmas, kus enesemramise igus on klnd-
H. Treffneri
gmnaasiumi 100-ao
juubeli thistamine mlse printsiipi on tihti vralt kasu- tatud, et igustada keeldumist enese- mramisest. Ta ti niteks Nuko- gude delegaadi kirja, millele ta viitas oma knes pieva varem.
Nukogude Liidu esindaja vidab. et varemalt Rahvasteliitu kuulunud lustatud, kui vimas N . Liit rahvus- klme Balti Vabariigi elanikud nau- vahelist igust ksitab n moonuta- dlvad enesemramisigust ja see on M t p Gmakasulikit?
toimub phap-., 4. dets. Kell 11 hom- mikul Vana-Andrese kirikus jumala- teenistus piiskopi osavtul. Kell 4 aktus Eesti Maja keskmises saalis. Sellele jrgneb samas koosviibimine treffoonia perele koos klalistega. T^^ ffiiS^^ J^i^PeVal, 10. nov. peetud Esto '84 Sjameeste r i t u s t i ^ o i ^ ^ ^ koosolekust b.avtj teadet, palume kontakti vtta, helis- fj^ t^j R. Tralla, K. Tori, A. Jurs, U. Tamre, H. Lember. 2. oda: J. Kirsipuu, j . Remoja, V. L^ IL
, A . Toming ja E. Lindajao 769-1623 vi 249-4475.
tjad:l.rida,va8Q Lillakas, E. Marten, Foto 0. Haameif
I
