1) im , I Meie E k " nr. 48 (1761) 1983 N E L J A P E V A L , ! . D E T S E M B R I L - T H U R S ; D A Y , D E G E M B E R 1
Ed.^Saar, -S. Preem
^^y'::::::: ILMAR,REBANE v'.: Rahvatelusel ei ki haigused kive-ja kndepidi, vaid inimesipidi, nii et ei tulene ka ajaloosndmused
kividest ja kndudest, vaid suurtest isiksustest ja nende tegudest. Ka eesti rahva vaimuvime arengut on
juhtinud ajalootaustalt eriti vljapaistvad isikud. Nende kdu on eesti rahva kultuuritase tusnud
kaasaja.tasemele, ja sellise kiirusega, mida ei saa ette nidata vist kski suurrahvas. heks mainitud
isiksuseks -r- kige tema isikliku omapra juures oli Hugo Treffner, kes oma kooliga literaalselt tegi hallist'maamehest kigiti tsiviliseeritud eesti haritlaskonna liikmed.
Koolimaja Hobuse tn. 2
Academia Treffneriana on omanud praktiliselt vttes vibolla enamgi thtsust ee^ti kultuurielu arengusrkui omadegne Academia Gustaviana, mille thendus oli enam smboolne ning kaudne. Academia Treffneriana on aga olnud algltteks haridusele suurele osale meie kultuu-riisiksustele ja avaliku elu tegelas-tele, kelle lul kandus Eestile vaba-dus ning iseseisvus. Academia Treffneriana looja ja kandja, Hugo Treffneri, rahvuslikku thendust ja mju eesti kultuurilise iseseisvuse vitluses iseloomustab parimini episood tema elust, kui ta usuteadlasena kandideeris Paistu k i -rikupetaja kohale. Sakslased aga asusid vastuaktsioonile. Leiti teine kandidaat Bergmann, ka eestlane, kes valitigi. Seda eksitust" taipasid sakslased varsti. Kiriku patroon on valimiselt tagasi tullfes lugenud Riia saksa lehte ja leidnud,, et Treffner on saanud loa kooli asutamiseks. Siis on ta snanud: ,,Nud tegime kll hal-vasti. Treffnerile tuleb nd 100 Treff-nerit jrele!" TaUksis neid jrg-lasi tuli mitte 100, vaid tuhandeid! Et eesti kultuur ja selle avaldused pole enam kaugeltki lapsekingades, seda tendavad rohked sajanumbri-lised thtpevad,mida olem^ vinud neil aegadel thistada meie kultuuri-elu rindel, ja thistame eesti rahvus-liku smboli, sini^must-valge lipu sa-jandat juubelit. Sellele Vime sama-vrsena krvale seada Hugo Treff-neri kooli ehk Academia Treffneria-na 100-aasta juubeli 7. detsembril sel aastal. ' TREFFNERI K O O L ^ Treffneri kool, alias Academia Treffneriana, lias Treffoonia, ol i tegevuses kui eratunniandjate kogu juba enne ametliku kooliloa saamist paar aastat Tartus, Thtvere tnavas, venna Kornelius Treffneri majas
Riia advokaat ja hilisem Eesti Panga president Jrf Jaakson. Aga kordu-vaile palveil6, anda koolile kik i-gused, vastati eitavalt. Seega pidi^ kool edasi sammuma oma okkalist rada mis temale aga siuliseh kah-juks ei tulnud (mrgib Konst. Treff-ner]. - , -A . 1892 algab teline katsumuste aeg. pilaste arv hakkab l^ahanema, nii viljaikalduse tttu maal, koolera-taudi ja iguste puudumise tttu. A . 1896/97 on pilasi vaid 153. peta-. jad ei saa enam korralikult palka ja
asutajat ning esimest direktorit suure tnu ja austusega meelde. Maksis akadeemias kimine, mis ta maksis, nhti vaeva palju, kuid tnu akadee-miale, on suur hulk kehvemaid, va-nemaid mehi edasi saanud, oma aa-^ tele ligemale judnud'. H. Treffneri esimese jrgu kool puumajas, nagu Treffner ise sageli teda nimetas, oli testi akadeemia: kes tahtis vis ppida, kes tahtis vis laiselda." Vene revolutsioonile jrgnenud sndmused, Saksa okupatsioon ja koolimajal lasuv vlg rhub raskesti. Vabadussda tid phjalikke muu-Tuleb aga siiski paranemine. Jrg- datusi nn eesti rahva kui ka Treffneri niisil aastail hakkab pilaste arv taas kooli ellu. Juba 1917. a> teisel poolel tusma ja juab prast 1905. a. re- hakati le minema eestikeelsele pe-voltsioni arvuni 450 ja le. N- tusele. Jrgmisel kevadel kuulutas dsete vabamate olude juures saab okupatsioonivim senised koolid su-kool 1907. a. mrtsis ka kik kroo- letiks. Olude sunnil sai koolitege-nukoolide igused. Abituuriumi ek- vust jtkata reformgmnaasiumi-samid toimuvad oma kooli juures na" Frankfurdi ssteemi jrgi (K. ppekonna esindaja jrelvalvel, kuigi Treffner). H U G O TREFFNER varsti ^ selgus, et neid eksameid oli mrksa kergem teha mujal (nagu Pe-haritlased ning seltskonnategelased , terburis). Igatahes ttab kool rahu-olid rahvale selgeks teinud hariduse kult ja takistusteta kuni selle asuta-omandamise thtsuse ning vajalik-kuse. Oma kooli asutamise mte Eesti Aleksandri-kooli nol oli l i iku-ma pannud kogu rahva. Haridusksi-mus oli tol ajal saanud plevamaks
ja, omaniku ja [juhataja surmani 29. veebruaril 1912. . Nd tekkisid raskused sellega, et haridusministeeriumi arvates kooli levalpidaja Hugo Treffneri surma-
Siis langes okupatsioon, tuli enam-laste Vimutsemine ja Vabadussda v ning eesti omariiklus. Selles protses-sis oli treffneristidel oma osa tita. Kohe 1918. a. detsembris.olid vane-mate klasside poisid koos teiste koo-lidega omakaitse lesannetes, teos-tades linnas vhiteenistust. Julu eel lhenesid enamlased Tartule ja see pevaksimuseks, see oli tunginud ga peab kool ka oma tegevuse vor- tuli maha jtta. Treffneristide ksus ka krvalisemaissse kohtadesse ja ^ miliselt lpetama. Vljaps leiti sel- ' * kaugemaisse metsakurudesse. Hari-^ les, et kooli vene keele petaja V. duse omandamisest ja selle vimal- Uspenski vttis kooli oma nimele, damisest oma lastele unistasid nii Majanduslikku vastutust pidid aga noored kui vanad. rksamad noored korraldama endised pilased ja eesti olid valmis krvale heitma adra ja seltskonnategelased, kus eesotsas
gmnaasiumist prinevad eesti pi-lased. N i i vormus neist kahest ks hine Treffoonia, mis esialgu oma le 1000 ulatuva pilaskonnaga oli , siis suurimaks kooliks Eestis. Kuigi nd petajate palgad veti riigi kan-da, ji kool ikkagi edasi eragmnaa-siumiks kooli lalpidamise seltsi hooldusel. Vabariigi-aegsete keeru-liste koolireformidega moodustus ' koguni administratiivne komplekt": Hugo Treffneri nimeline Poeglaste Eraalgkool, Hugo Treffneri nimeline Poeglaste Erakeskkool ja Hugo Tre-fnei nimeiin Poeglaste Eragmnaa-sium. Praegu kannab kool nime A . H. Tammsaare nimeline Tartu 1. Keskkool. Alates a. 1954 ttab se-gakoolina. (jrgneb)
Torontos thistatakse Hugo Tref- fneri Gmnaasiumi 100-a. juube- lit phapeval, 4. dets. jumalatee- nistusel kl. 11 h. Vana*Andrese kirikus,kus jutlustab gm. vilistla- ne piiskop Karl Raudsepp. Samal peval toimub aktus Eesti Maja keskmises saalis, kus knelevad vilistlased piiskop Karl Raudsepp, prof. dr. Karl Aun, prof. dr. Endel Tulving ja arhitekt prof. Ants Elken. Muusikalises osas sopran Tamara Norheim ja Uno Kook.
Aktusele jrgneb samas treffoon- laste perekondlik koosviibimine.
C M v r i i > > < n x x < i < n x H M W i ii M n ii 'i i i ii im iii,u no Arno Niitme ;,NOORUSJA
KOOLI AASTAD
Postiteel tellides pluss saatekulu
MUUgtS MEIE ELU" tantuses,
938 Broadview Ave. Toronto. Ond. M 4 K 2 R 6
kke, et siirduda linnadesse laienda-ma silmaringi, omandama haridust, mis pidi avama vravad avaramasse, paremasse ellu. seisid eriti Jri Jaakson ja Oskar Rt-l i . Aprillis 1914 registreeriti Hugo viidi Tartusse tagasi. Vitlustes lan-
liikus Kreveresse, kust osa poisse lks Puurmanisse, liitudes Julius Ku-perjanovi partisanidega. Koos nen-dega tehti kaasa Paju lahing, vabas- saadaval k^oirjubeliksVmn^^ at. Valga ja^iirfuti veelgi kaugema- Arno Niitme teos Noorus ja koo le lunasse. Teine osa lukus le Ran- Uaastad Treffoonias." nu, Valguta, Rngu jne. Valka, kuni
^^ kikideks kindlustusteks
^^
Treffneri asutatud Gmnaasiumi lalpidamise Selts"'. K u i vahepeal oli koolijuhatajaiks mitmeid muula-si, astub 1917. a. sellele kohale Kons-
ma materiksj tuletavad samuti ta
ACADEMIA TREFFNERIANA . Esialgne kolmeklassiline kool tantin Treffner. hakkab aga kohe kasvama pilaste ja ' Kuigi ori neid, kes on halvustanud klasside arvult. Iga uue klassi ava- Treffneri kooli ja tema juhatajat, siis Ametlik tegbvus algas 1884. a. algul miseks tuleb muidugi taotleda luba teised, nagu tleb (prof.) F. Laja -Linda"seltk ruumides,.Raekoja ta- (vene) ppekoiinakuratooriumih. A . ..peavad Treffneri gmnaasiumi ai-na vas. Kuna seal oli raskusi riga, 1889 sai Treffner loa avada gmnaa-siisv.hel ilusal peval haaranudpi- siumi V-le vastav klass, aga sama lased pingid lale ja kool olnudki aasta sgisel esineb H . Treffner juba uues korteris i Myliuse majas, palvega, lubada, avada kik gm-Kroonuaia tn. nr. 21". Aga sgisel naasiumi klassid ja anda koolile-1884 oli majanduslik olukord niipal- kroonugmnaasiumi igused, tingi-musel muidugi, et ppekeeleks saaks vene keel. Sellele palvele tuleb eitav vastus. Kooli igusteta olek annab end igati tunda. See halvab kooli seisu-korda nii pilaste kui lastevanemate
genud koolivendade nimed raiuti marmoritahylile kooli aktuste saali seinal. K u i nd 1919. a. esimesel poolel koolitegevus taas, elustus, kolis kool le Hobuse tnavalt Rtli 'tnaval asetsevasse endise Aleksandri nime-Hse kroonugmnaasiumi avaratesse ruumidesse. Seal hendati Treffneri kooliga ka nimetatud Aleksandri
MUUA
eest.i t h e s t i k u g a . Unclerwoocl & Roycil.
Tel. 782-1846, A.Soomr(3
EKKT aastanitus lppes Kahel phapeval ja ndala sees avatud olnud E K K T XXVIII aasta-nitust klastas le 300 inimese ja mdi 5 teost: Benita Vommilt Pe-' rekond" (li) ja ..Georgian Bay" (li), Erna Relviku Sgis" (li), Ants Vommi ..Kabaree" (viltsulg) ja Alar Aedma ks abstraktsioonidest. Koondis tnab kiki kunstinitu-sele kaasaaitajaid! E K K T J U H A T U S ju paranenud, et vidi as|ida Hobuse tn. nr. 2 ostetud majja. Kuna seal krunt seda vimal^das, tehti koolima-jale hiljem aastate jooksul rida juur-deehitusi. Ruululadesi ajakirjanduses oma mber kooli asutamist/kirjutab ta selle asu- silmis. Kooli vitlus oma olemasolu tamisephjuseria: . .Klassika gmna- eest jtkub. Siis lpuks. 10. juulil siumide kasu, mis uniwersiteedile 1890 otsustab ppekonna kuraator ettevalmistavad, on iga hele isegi lubadakoolil tegutsedakaheksaklas-tuttaw. Kahju aga, et suurel jaul noo- suisena, klassikalise gmnaasiumi rest sugust w,eel mitte oma wa- ppekavaga. Koolimaksuks koos nemate kurbduseks j wimalik ei pansioniga saab 220 rubla aastas, ole sarnase koolipetuse osaliseks 1891. a. kevadel saadab kool ylja saada. Sest pea iga meie maa gm- oma esimesed lpetajad. nimeU 3. naasiumi aliimistes klassides jwad nende hulgas esimene eesti piiskop palju ppijaid jubaWumi puuduse ja Jakob Kukk. Aga abiturientidel tuli wanaduse prast vastu wtmata. teha lpueksamid kroonugmnaasi-Seesama lugu on ka real- ja kreis- umi juures (Tallinnas ja mujal vl-koolides. jaspooITartut). Jrgmise lennu (ka 3) Minu kolmeklassilise kooli asuta- hulgas oli kooli hilisem suurtoetaja, miseks on mind koolide suur puudus, kiksugused takistused, mis meie rahwa lastele sarnaste koolidesse sisseastumist wimatumaks teewad, ja sdamelik soow juhtinud, ilma iga wahepidamata.^kodumaa laste wai-mu ja hinge haridust seal judum-da edendadla kus see senini mitte weel tarwilikul mdul sndinud." Kuulutuses teatatakse ka kooli vastuvtmise kord, lisandiga, et koo-_ liraha on alamas klassis 30, keskmi-ses 35 ja lemas klassis 40 rubla poole asta^^est. ..Need kaswandi-kud, kes koolis ka lespidamist soo-wiwad, maksawad poole aasta kohta kooli, sgi ja korteri raha kokku 110 rubla". Vabariigiaegne ^ooli direktor Konstantin Treffner mrgib: H . Treffneri gmnaasiumi asutamine langes nnelikult vga soodsale aja-le. Nimelt oli rahvas rkamisajaga kas elades yirgulnud kauakestnud tardumusest niiig jVaimlisest unest. Tolleaegne ajakirjandus, samuti Ees-ti Kirjameeste Selts ja kohapealsed
teidki
bertuccide ripealne vaba ruum on ainult osaliselt kasutatud.
Aga varsti Libertuccid ehitavad sellest kaks mugavat korterit, millest nad saavad erisisse- tulekut ja veel enam - aitavad Ontario ri- korterite puudust lahendada..
Ontario valitsuse programm: Muuda-m- ber-rimiseks"on nd ksil teatud kes- kustes. Mis selle mbermuutimise vimalikuks teeb, on protsendivaba laen $7000 suuruses 15-neks aastaks he korteri jaoks. .
Libertuccid said ka kohaliku omavalitsuse tieliku vastutuleku osaliseks, kui nad muutsid mber seni elamiskolbmatu vaba ruumi m- dukahinnaliseks elamispajgai^ g^ j^Ug^^ p^ l-^ j^
on huvitatud.
Kas Teie omate vi kasutate mingit ehitust, mis pole elamiseks klbulik, kuid mida viks muuta selliseks?
ripealsed' ruumid, kasutamata koolimaja vi laohoone? Vi rikeskuste pealmine kord? Siis helistage mrs. Toni Farley (416)-585- 6391 peval, vljaspool.Torontot collect (saa-. ja poolt tasutud kne), tieliku informatsiooni saamiseks, kuidas muuta-mber-rimiseks.
Vibolla leiate. erisissetuleku, mis. Teile vajalik!
Rakenda raha ja kujut lusvimet!
Ministry of Mnicipal Affairs and Hosing Claude Benfiett. Minister William Davis, Premier
Ontario.
f^UUDA-IViBER-RItVllSEKS on saadaval Jrgmistes kNados: f^fie Brantford 0 Gornwqll 0 Guelph 0 Hamilton 9 Kingston 0 KUche^ ^^
