2 16. VEEBRUARi'^ " THUESDAY, FEBKM 18
EL"  UR  F E "  Esitonian WeeHly Published by Estonian Publ ihingCo. Toronto Ltd., Estonian Hose,958 Broadview Ave., Toronto, Ont .Canada ,M4K 2R6
'Tel.-466-0951 '[[:::,'
Toimetajad: H|. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming,473 LhmannDr. , New Milford, N . I . ,USA.
Tel. (21) 262-0773. ;
Meib Eh!" ivljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. A s u t . A . W e i l e r i algatusel 1950.
..Meie Elu'vtoimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, , O n t . M 4 K 2 R 6 Canada T ^ 466-0951
Tellimiste ja kuuli^tuste vastuvtmine igal tp. k l . 9 h m . - 5 p.L, esmasp. jalneljap. k l . 9 hm.8 ., laup. k l . 9 hm.1 p ^
. ,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00.6 k. ^22.^^ 3 k 4 1 5 . 5 0 . U S A - s s e - l a , $ 4 4 ; 0 0 , 6 k . & 0 0 , 3 k .  5 1 7 . 0 0 . le-
meremaadesse - l a . $48.00, ,6 k. $26.00. 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas:^ 1 . $28.50. 6 k. $14.25. Ki r i - ja hupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. hupostilisa
lemeremaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00.
ksiknumber 75$
Kuulutushinnad: 1 toll hel veerul  esikljel $5.50. tekstis $5.00. kuulutuste kljel $4.75^
QMilllillltlllltillllllllUlllltilllltlliilllillliililinilllltlllillilillilllllllll^
 i 'Meie Elu" np.7
USA ja Balti riigid NEW YORK (MS) - Balti riigid USA poliitikas - selle pealkirja
avaldas vaiisniiiiisteerium oma uuest GIST blletnis USA poliitili- sed seisukohad. Kahel lehekljel, mis blletnis phendatud Balti riikidele, on ldiselt korratud juba eelnevalt teadaolevaid USA seisukohti okupeeritud Eesti, Lti ja Leedu suhtes. Neile lisanduvad mned vahepeal toimunud avaldused, mis puudutavad Balti riikide ksimust.
GIST-is on sissejuhatavalt rhuta- tud, et U S A ei tunnusta Eesti, Lti ja Leedu 1940. a. toimunud igusevas- tast juga N.Liitu inkorporeerimist. USA valitsus jtkab nende okupee- ritud riikide iseseisvusaegsete vi i -
rhutatl kindlalt USA seisukohti, sa- muti Helsingi Akt i deklaratsiooni,  et kigil rahvastel on igus tieli- kule vabadusele oma sise- ja vlis- poliitikas koos oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise elu korral-
ime sja selle lehe veergu- t, etEesti j a l   territooriumid
on muudetud Nukogude Liidu s- plaagriteks. On ehitatud lennuvl- 'jur- merebaase ja on installeeritud aatomlaengutega missileid. See on gama mustri jrgi, hagu on instal- leeritud aatomrelvi Tshehhis, Ida- Saksamaal ja vib-olla veel mujal Euroopas. 
Nukogude Liidu ammune stra- teegia on olnud nihutada oma fron- te teiste maade terrltooiiumile, et S6al vastu vtta esimesed purusta- vad lgid teiste rahvaste arvel ja sellega ssta oma rahvast ning asustusi. See on alatu mtlemis- viis, mitte ainult ekspluateerides ileisi rahvaid, vaid ka oma verevala- mistteostada teiste arvel. Sellevas- tu tuleb valjult ja laialt protestee- irida ja nuda vene vgede vljavii- mist, kuigi sellast praktilist ksu ei ole Qmeti mle protesteerime, nuame ja otsime kaitset pmk rah^ vale. Meie vlismaadel s^niesed^ teha, allutatud ja satelliitsuse sun^ nitud rahvastel i)uudub see vima-
lus. V Kasvene relvad eesti territooriu-
usiil niteks on offensiivsed vi de-: fensiivsed, oleneb miMisel|s kuju- neb tulevane vitlus. Kuid Imingit kaitset aatomrelvadega ei saa kuju- tada. Nad on sihitud Lne-Euroo- pa maade vastu, ^ ib-olla neid rel- vi ei ole lnepii^ridel ldse tarvis, sest N. Liitu saab rnnata ka  k nende positsioonide. |
Seega, olenemata lnepiiride togevast relvastamisest, sstetak- se need koguni, mis ka ainuige, ja suunatakse lgid strateegiliselt
olulistele punktidele Yeiniemaal, et halvata tagala transporti, livaru- sid ja muud vajalikku sjapidami- seks. Vib-olla lukustatakse N. Lii- du vlja- ja sissepsud meredele, ja tehakse N. Liidu laevastik ja all- veelaevastik kahjutuks sel teel.
Sarnasel juhul N. Liidu frontide nihutamine lnde oleks asjata, sest sisemaa vajab kaitset, mis on hajutatud lnde.
Ka vana Rooma riik oli suur ja vgev, tungis kogu Euroopasse, Aafrikasse ja Aasiasse, et eksplua- teerida ja hvitada teisi. Nd on isegi Rooma riigi nimetus kadunud ja endisest ihiilgusest on ainult va- remed jrgi.
Seda rada kib ka Nukogude Liit,. kelle toorust, vgivalda ja rvkike ei taha kski teine rah- vas. Raskus seisab vaid selles, et teised rahvad ei ole leidnud, kust otsast Kremlile tarkus phe ajada.
Ka meil ei ole see pris selge. Kuid ometi meil vlismaadel on vimalus olemas oma hlt tsta ja meie rahvale moraalset kaitset nuda. Kus E.V. aastapev hakkab lhenema, siis on siin phjust oma sna telda. Ka eelolevad Eesti Pevad peaksid vtma poliitilist il- met, et saaksime nidata oma vrvi ja jllekordselt telda, mida taha-
 me. N. Liidu suurus ja vgevus ei t-
henda midagi. Ka dinosaur ja mam- motid olid suured ja vgevad. Nad on ammu kadunud maakeralt. Kuid krbsed ja ssed on endiselt alles ja elavad le ka kige karmimad talved ja suuremad veeuputused.
V- V.-- 
a.' on tulumaksuvaba just le $9100 isikul kui abikaasal on vhem kui $570 tulu. ksikul um- bes $5800 ja pensio.^ril umbes 2^300 rohkem.
Vga thtis on maksuleht igeks ajaks sisse saata. Hiljemah 30. ap- rilli l postitada vi esimesel mail Ade- laide'i kontori kasti panna. Hiline- nud lehed kuuluvad karistuse alla, mis on 5% maksmata maksust, 1%. iga kuu eest kuni 12%. Hilinenuid uuritakse ka phjalikumalt, kuna hooajal jtkub tjudu ainult eba- tavaliste lehtede uurimiseks. Revi- deerimine toimub mitmel viisil.
HINDAMINE (AssessmentJ Katab  arvestusviga vi mitte
lubatud mahaarvestsi,  RRSP on krgem kui lubatud  kompuuter ei saa arvet vastu vt-
ta'  Nit.: Vanem nuab lapse abira-
ha,aga ei nita sissetulekuna. Inves- teeringu vi erapensioni sissetule- kuh pole tehtud vastavat mahaarves- tust.
Maksuameti poolt tehtud muuda- tused teatatakse Not ice of Assess- mentil". Thtis nifeVuurida; parandus oirige.,,..
maste valitsuste diplomaatiliste esin- damisega ilma vlisjudude segami- dajate tunnustamist ja nendega sel- seta, jne. lekohast suhtlemist, andes nende GIST lisab, et BaUixiiplomaatilised esinduste juhtidele tielikult diplo- esindused on iseseisvad, rippumata maatidele kuuluvad eesigused ja USA finantsist. Neid majanda- puutumatuse. Nende tegevuse pea- . takse Eesti, Lti ja Leedu riiklikest sihiks on: vaba Eesti, Lti ja Leedu, fondidest, millised blokeeriti USA-s
Jrgnevalt on ksitletud lhidalt 1940.a. USA toetab uudiste saatmist Helsingi Akt i ja teldud, et alates nende rahvaste omas keeles Ameeri- 1940. a. kui U S A eelmainitud seisu- ka Hle ja Vabadusraadio kaudu, kohta teatavaks tehti, on Balti riiki- USA saadik Moskvas ja.meie kbi- dele vabaduse, (taotlemise) ksimus neti-tasemel olevad ametiisikud ei leidnud laialdast poolehoidu. USA klasta Balti riike. N.Liit on tieli- seisukoha selgitamiseks meie dele- kuU teadlik USA sellest poliitikast, gatsiooni asensimees deklareeris ent USA see positsioon ei ole mitte 1980. a. Madriidi jrelkonverentsil kahjustatud USA j ^ N.Liidu vaheli- taas seda, et  U S A ei tunnusta Balti sest ldisest kahepoolsest lbikimi- riikide relvajuga teostatud illegaal- sest, ja kui aegajalt meie suhtleme set inkorporeerimist N.Lii tu; samuti, USA kodanike huvides Balti riikides et ka (I^elsingi Akti) IV peatki alu- asuvate perekonnaliikm^ete henda- sel territooriumite okupeerimine vi misek siinsetega vi kriminaalse nende absorbeerimine vastuolus rah- juurdlemise alal. ., vusvahelise iguse phimtetele on Seda 'sja ilmunud GIST blletni illegaalne ja et see on vastavalt ko- ,,The Baltic States: US Policy"  haldatav ka Balti riikide suhtes. January 1984, on vljaandeks mju-
Edasi on mrgitud, et linud suvel tanud oma hiljutiste eritaotlustega 61. a. mdumisega USA-lt Balti rii- Balti Vabadusliit, ijagu meile ijeda kidele antud de jure tunnustamisega teatab liidu juhatus. Blletni on avaldas president R. Reagan Balti sobiv levitada kigil maadel ja seda riikide kohta kiva seletuse, mille on vimalik tellida kas  Bureau of SA peaesindaja andis le U N - i pea- Public Affairs, Department of State, sekretrile. Tsiteeritakse selle sisu  Washington, D.G., Balti riikide esin- mis eesti ajakirjanduse kaudu linud dustelt vi Balti kesksetelt org. -delt, suvest ldiselt on teada, ja kus taas kelledel neist rakirjad olemas.
HELLE RANNIK
kindlaks teha, et nad on ,,Official Receipt for Tax Purposes", mitte aju- tine kviitung.
Samuti ka mitte sisse saata and--^ liieid, mis pole nutud, nagu koli- miskul paberid, see thendab do-
OVER 50 YEARS OF GM SALES NO SERVICE
OGANM PAUL junus Mk ja rentimine ris 291-5054
Chev OIds Limited Kodus 423 5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
N . L i i d u . (Algus esikljel)
Nit.: KuFon lapse abiraha i l - ^"^^^^^^ ^ ^^ s^-^ ^^ ^^ 1^ saata siss^ datud teise vanema lehel, tuleb lea- neid hiljem nutakse. tada, sest see parandus poleks auto- GIGE. t h t i s on nidata arvusid
kommunistlikule korrale. Ta pdis efektiivsemaks muuta riigi transpor- ti, et pllusaadusi ja tstuste too-
Kui poliitbroo tahab hoida pair" tei kes vimu, siis vlisvaatlejate arvates vimalikuks Andropovo
maatne. - RRSP lejk vib;olla tulumaksule- ,jagut kiiremini tuua tarbija asu-; jrglaseks peeti Alijev, Romanov, hei. Niteks; - K m on pnvaatpen- k^^^^ sion-a>datud muu sissetulekuna, e> jarbe-ja toitainete puudust kohtadel. ,gevad partei liini poolda ad ja
lekantav jrgmisse aastasse.
MBERHINDAMINE saa vastavat mahaarvestust.  Andropovi lhikene valitsemise pe- kaUsikd Peassessment) ^ ^ /^^^ ?);^ ^^ ^^ ^^ ^^ Koos ndropovijrglase mra- toimub enamasti mingi kirjaliku ^efus nidatud rida allpoot, ,,Up saavutada transpordi parandamise misega pattei peasekretri kohale, nudmisega: Ette tuua andmeid vi semahaarvestusena. Kuna p u u d ^ alal, turg ji endisesse olukorda, kuid poliitbroo mras ra ka N. Liidu dokumente, 15 peva jooksul. Vas- vastav kviitung, oh see maksuametis^ politsei ja partei titsidoma lesande poliitilise sna ja vahekorra l- tamatanudmisele jrgneb enamasti muudetud veel rida alla abikaasalt ..Notice of Reassessmenf milles lekantud summale ja sealt eemal- nutakse lisamaksu ja intressi. ^^^ud revideerija poolt.
Kirjal peaks olema revideerija ni- VRRELDAV. On soovitav tide- mi ja telefoninumber. Kui andmed" tavat.tulumaksulehte eelmiste aa- pole kohe saadavad, tuleb teatada ja tate omadega vrrelda. Niteks: - rohkem aega nuda. Kigile nud- ^^^^"^ rist sissetulek ja mistele p e a b vastulause (notice of nd pole, tekib ksimus,kas on maja langema viimastel kuudel ja sama
kiiresti ja kuulutasid kadu dissiden- neriikidega, eriti USA valituse ja iidele. Agendid avastasid neid suu- president R'^ aganiga. Ennustuse te- remal hulgal ja kohtud karistasid dis- sidente krgemal mral. Lpptule- museks oli rahulolematuse ja dissi- dentide arvu suurenemine, mitte v- henemine. Tproduktiivsus hakkas
Eesti thtpevade kalendris on Va- fariigi snni thistamine ikka olnud esikohal. Eeldusel, et tahameka tule- vikus rahvusena psima jda,pea- me oma riigi loomist telise vri- kusega ka edasipidi phitsema. Kui suur osa aastapeva aktustest peaks olema rahvuskultuuriline, kui kana- peaks publikut laskma ka'nnatada knemeeste meelevalla, kui palju kigest esitatust peaks olema, suun-
^tud vraste petamisele ja kui palju omade rahvustunde tiivustamisele, on ksimused millele mtlemiseks ei tundu korraldajail kunagi aega ole- vat. Enamasti viiakse aktus lbi juba mnikmmend aastat vanade tavade kohaselt.Nii kuuleme,kuldas kne- mehed kordavad mnd lihtsat teesi mitmes erinevas snastuses, ning ik- ka ja jlle vime kogeda eestlaste head kasvatust.kui publik tormiliselt aplodeerib mnele Kanada riigime- hele, kes meid ltlaste phe on kiit- nud. Selline silmnhtavalt hoolimatu hltekerjamine peaks kll kuulajas- konna vaikseks jtmal ent ometi pole see nii. Torontos kuulub rutiinipras- te toiminguteJiulka ka veel skaut- like noorte kavavline isetegevus. Ammendamatu agarusega seluvad paljud poisid ja tdrukuid suurema osa aktuse ajast rdudel edasi-tagasi ning sisse ja vlja. On igati arusaa- dav, et kned,mis pahatihti vanadel-
(D  0
gi une silma toovad, ei suuda paeluda noorte thelepanu ega neile mingit elamust pakkuda. See ldtuntud tik peaks olema teada kigil noortejuhti- del. Katse jtta muljet, et olukord ei ole nii, on sna n^ttetu. K A S VIKS siis juhid noorte osavttu selliselt korraldada, et need,.kes paigal ei suudapsida,viibikslavatagustes tu- bades, kuni neil on tulnud aeg ka- vatitjaina lavale tulla? Publiku sil- ma alt ja kuuldekaugusest vljas ol- les avaneks neil vimalus teha seda, mida nad juhtide videte kohaselt alati teevad  rkida omavahel ees- ti keelt. ' 
HARRI KIVILO
suuRTE KOGEMUSTEGA
 m b l e b KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele K O S T   M I D @ MANTLID
  L I K O N N A D
1. Riverview Gardens (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
TeL 416/769-9535 Rudi H. Schnelder
E. SOOSAH, CA. Chartered Accountant
SuSte 1802, ISllUiiIversity Ave., Toronto,. Ontario, M5H Tel. 8641
objection] esitama 90 peva jooksul. Mitte anda rohkem andmeid ega
dokumente pakkuda,"kui nutud.
 REVIDEERIMINE.- . Revideerijate arvates kige suure-
mad mberhindamised tehakse va- bakutseliste, riomanikkude ja komis- jonitasu saajate osas. Nende maksus- tav sissetulek on e,nam kui ^40,000, vi on kasutatud mingi vljapsu- tee (loophole),mis toob suure tagasi- maksu (ref und).
Ku i kuulute nende hulka, olete viis korda tenolisem kandidaat kui ta- valine.
Revideerimine toimub mitmel ph- jusel. Kaebajad: kpik kaebused uu- ritakse. .Nit.: Keegi teatab, et ta naaber ei tita tulumaksulehte aga kib igal kevadel reisimas.  Uus juuksuriri kaebab, et keegi teeb oma keldris elektrilokke.
Tark ei rgi oma saavutustest. On soovitav vhida thelepanu
tmbamist silmapaistvate ja jrsku- de muudatustega tulumaksulehel hest aastast teise.
T U L U M A K S U L E H T Inglise keeles kasutatakse tulu-
maksulehe titmise reeglina vljen- dustthree C's" (Complete, Correct & Comparable  tielik, ige ja vr- reldav).
TIELIK. Kas nutud andmed on antud? Niteks.kui snnipev puu- dub; tekib ksimus kas leht on ikka teie oma.
Kik andmed ei ole seadusega nu- tud. Niteks dividendi- ja intressi sissetuleku tabel [Schedule 4) on va- batahtlik. Vib teha oma nimistu vi lihtsah investeeringu sissetuleku tendid (T-5ed) juurde lisada.
Lisada tulevad k nutud kviitungi originaalid, mitte koopiad. Tuleb
vis thele panna tdistsipliini juu- res. See paranes vhe, kuid hakkas samuti langema. Konstantin Tsher- nenkol on tsiseid raskusi edasimi- nekul, Andropovi kingi kandes.
gemine N. Liidu suhtes on ldiselt raske, nagu Winston Churchill kord> tles. See on ks mistatuste maa, mis mssitud mistatuste sio-' se. .
A.N.  mk nidatud kapitali kasvuna, Capital Gain'ina"?  Kas on sisse- tulekus vi mahaarvetuses suuri muudatusi?
Kuigi pangad ei pea sissetuleku tendid (T-5d) saatma alla $100 int- ressi eest, oodatakse siiski selle sisse- JRGLANE tuleku nitamist. Sama kehtib ka Ksimus lahenes iseeneses m- hpoteekide, Saymgs Bondide" ja ^^^^^ esmaspeval, kui Moskvast valitsuse poolt makstud mtress^voh- ^^^^^^^^ N . Liidu kommunistliku ta eelmise aasta tagasimaksust (re- pg t^ei lemnukogu poliitbroo on
!l ' , , , V , Kiranud partei peasekretriks Kui tulumaksuleht on igal aastal Konstantin Tshernenko, kes vttis
tidetud erineva isiku voi firma ^ s^tu president Andropovi matu- poolt on vrdlus eriti t^ht^^ sele tulevaid vlisklalisi ja juha- .u.u.Muu.ai. Kanuu firmal_puuduvad endised andmed. tseremooniat. Valis- SausddkTvem^^^^^ noo t
-atlejad kuni selle ajani olid tege- g " " S^fp^ ;^^ vad, et selgitada vimalike kandi- va aplausi saatel. Saatkonna ees kes- daatide vljavaateid Andropovi tis demonstratsioon le poole tunni, jrglaseks saamisel ja ennustada niil bussid judsid kohale. Demons- selle juures, milliseid muudatusi tratsiooni lppes Eesti hmni laulmi- he vi teise kandidaadi nimetami^ nie Andropovi jrglaseks vib ene- sega kaasa tuua N. Liidu poliitili- ses ja majanduslikus elus.
,.MEIE ELU" lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
..MEIE ELU"
saatkonna katusel pooles mastis, Andropovi surma tttu.
Pikkamda muutus demonstrat- sioon emotsionaalseks. Karjuti
ja ka abikaasa andmeid nidata.
EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA
K. Pts  1918.
sega, mis oH kige liigutavam mo- ment. Vene saatkonna ees sini-must- valge lippude meri noored ja vanad, sjaveteranid, koolipilased - kik
Peamiseks ksimuseks on valis- hendatud, hmni lauldesj vaatlejatel olnud, kas partei hoiab
Qga uus MEfE ELU" tellija aitab kaa- sa sisukamale ajalehele.
vimu oma kes vi jagab seda sjave krgemate juhtidega, nii nagu see teostus Poolas, kus kind- ral laruzelski kehtestas sjavelise diktatuuri ja partei vaikival nus- olekul hoiab maal kindla korra.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
EsoSmes vrvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindamine..
Hii3ta@@ peval tkoda tel. 832-2238. Kodus 769-093^.
10335 Keele St, Maple, Ontario LOJ 1E0

Demonstratsiooni jlgisid CTV ja CBC filmimehed. htustes uudistes, kell 6:30 ja kell 11:00, andis GTV pikema rapordi. CBC andis.ka rapor- ti, kuid ainult Ottaw^a piirkonnas. Toronto piirkonnas CBC sdda ei ni- danud.
 Eestlaste Kesknukogu Kanadao
teatab, et Niklus'e vabastamise akt- sioon jtkub. Palutakse igat kaas- maalast kirjutada oma parlamendi- liikmele ja nuda Mart Nikluse va- bastamist. Tnatakse kunstnik Joann Saarniifi plakatite valmistamise eest. Samuti neid, kes annetasid ku- lude katteks - MrtPilil , Erik AUo- saar, Tnis Birkenbaum jt.
Meie Kiu" nr. 7 (1772) 1984
Maailmalaagri Ee8tl Lipp" juhtkond Juht. ngdr. Silvia Blrk-Terls, maailma klalisosak. juht. ngdr. Tila Ktt. 2. r i | skm. Jaan Lepp, skautlaagri juht bfformatsioonipsakonna juht skm. Ei
Skautlikel kolm akfl Maailmalaagrisse majandusliku toetuse hai
Maailmalaager Ee8ti Lipp" l^ gj Sieneb pikkade sammudega omo kl eesmrgile, mis on laagri algus lau- peval, 30. juunil Kotkajaf- 1^ vel. hoksapevane maailmalaa- ger eesti gaidlikele ja skautlikele g(j noortele tervest maailmast eelneb lemaailmsetele Eesti Pevadele Torontos, mts teatavasti avatakse phapeval, B. juulil. ESTO '84 ava- mispevaks on maailmalnnger lppenud ja poioid ning tdrukud, k kes seda soovivad,tuuakse bussi- d dega Torontosse, et osavtta Onta- rio Places toimuvast avamistsere- snooniast ja sellele jrgnevast Es- Soramast.
Eesti gaidide jn skautide malevad tegutsevad peale Kanada veel Amee- rika hendriigGS, Rootsis, Saksa- maal ja Austraalias, kusjuures suu- remad esindusksused tulevad naa- berriigist Ameerikast ja Rootsist, Kuid ka kaugelt Austraaliast tuleb kaheksa noort ja Juhil,
Osavtjale arv on kalkuleeritud b;ei{smesaja]e. Selle laagrive teehi- mi^pks on rnkendnfiid'praegu hel vi teisel viisil sudakond Kanada Jl
nl g 8 o| li vj v|
Balti suusa Balti suusavistlused olid sel
aastal eestlaste korraldada ja need toimusid Deviis Elbow's, mesuu- satamises laupeval, 4. veebruaril ja murdmaa-suusatamiscs pha- peval 5. veebruaril.
Mesuusatamises kujunesid tago- jrjed jrgmiselt:
S L A L O M . Ttarlapsed 12 jn noo- remad. 1. Avdra Puzeirs, Leedu 99,90. Vistles ksinda.
Naised 13 ja vanemad. 1. Hell Is- berg. Eesti 80,70. 2. Hedi Later, Eesti 109,56. 3. Kathy Kajaks, Lti 110,25.
Vanemad poisid 13-16 a. I.Toivo Lainevool, Eesli 79,52. 2. Ivar Rasa, Lti 84,71. 3. Paulius Bekeris, Leedu 87,62.
Mehed 17 - 44 a. 1. Larry Lnter, Eesti 70,95. 2. Paul Vrse, E(;sti 72,69.3. Ravo Lainevool, Eesti 74,57.
Veteraanid 45 a. ja vanemad. 1. L. Stosiuans, Leedu 92,82. 2. H . Later, Eesti 111,71.
SUUR S L A L O M . Ttarlapsed.12 a. ja nooremad. 1. Avdra Pu/eirs, Leedu 85,11. Vistles ksindo.
Naised 13 a. ja vanemad. 1. Heli Isberg, Eesti 64,72. 2. Lisa Kness, Lti 65,31. 3. Hedi Later, Eesti 84,30.
Vanemad poisid 13 - 10. a. 1. Ivar Rasa, Lti 65,94.2. Ivars Miczits, Lti 66,94. 3. Peter Rugelis, Lti 67,29.
Mehed 17 - 45 a. 1. Larry Later, Eesti 57,80. 2. Paul Varsi, Eesti 61, 43. 3. Alfred Kelle, Lti 63,80.
Veteranid, mehed 45 a. ja vanemad.
r APRILLIS ILMUB
tEREMI J Estonia mssust, sjast, Berlij
. millega, autor, HANS MERET, asjaolusid ja mnegi plaadi teii ajaloost meie paguluse 40-ks a|
lugemiseks ESI
KALJU J  G I . autori sbrana, tuvtu umbes 300-ja Ihk. kv mille hinnaks on eel-tellijale koi Tellijaile varutakse nummerdat]
kited. - Tellimisf KALJU J  G I , 55 Dugg|
Canada, M4V1Y-l.Tf