Second Class Mail Registration N. 1354.
Nr. a (1774) 1984 NELJAPEVAL 1. MRTSIL - THURSDAY, MARCH 1 XXXV aastakik
Eesti Vabariigi aastapeva aktuse vimsaks finaaliks kujunes skautlike noorte esinemine sini-must- egffl. Foto  S. Preem
Vabariigi 66 aastapeva thistamine Torontos kujunes sini-must-valge lipu dkaks^avataktiks kogu maailma eestlastele lkitatud kutsega
Esmakordselt kaunistasid likooli aulat kuldkirjadega lOO-aasta juube- lilipud,rhutades luulesnu: Kau- nistagem eesti kojad kolme koduvr- viga, mille aila eetti pojad hiselt viks koonduda". Estonia" orkestri hoogsa vamarsi Kalevite kants" lppedes, kui skautlikud noored olid kandnud sisse lipuij, laulis umbes 800 hiselt neid phalikke snu,lpe- tades kigi hise sooviga: Kostku taevapoole prmust: Eesti, Eesti ela
'sa!" ;. ^: Hallipised Vabadusristi kavale-
rid ja riigitegelased esiridades lille- itega rinnas, organisatsioonide esin- dajad, noored ja vanad seisid klg- klje krval, mnelgi hardumusest tikkumas pisar silma.
Lhikese palvuse pidas p, Tnis Nmmik, mille jiele Lembit Aves- son mngis orelill^. Ldigi Fuga c- moU" jaE. ArroEesti rahvaviise, nr. 2&9".
'LANGENUTli MLI^STAMIME Langenute mlestamiseks sai sna
Toronto Eesti Vitlejate hingu esi- mees lo Tamre, kes luges Bernard Kangro paljutleva vrsi Kojutu- lek" ja Jtles mlestussnd/nende meenutamiseks, l|ces langenud-Eg^tj^ vabaduse eest videldes vi surnud terroriohvritena. Toronto Eesti Mees- koorilt klas Uinuge, langenud kot- kad", mis paljue mtted viis leina- tunnetes Mlestustesse.
'Kuna kavas ettenhtud Reet Mar- ten-Sehr oli haige, tles tervituss" nad. vlisklalistele aupeakonsul Il- mar Heinsoo-, kutsudes neid Esto'le.
ICUITUME...** ^ Prdudes eestlaste poole ta tles.
muuhulgas: hel teisel raskel ajal Eesti rahva
pikas ajalookigus, kui"vra vimu surve rasjcelt rhus peie rahva lgu,
. ksis Juhan Liiv ksimuse, mida ksib iga eestlane ka tna, sellel samuti painajaliklilt survelisel ajal, Eiendes vrsiridades:
Kui tume veel kauaks ka sih maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei juaHs, ei juakski ka sa soovide siniranda... I
Ja siis, nagu otsides lootuskiirt selles tumedas taevas, ta jtkas:
tht sttib ehk taevas su le vesi, l i l l trkab su haua pinnast, ja sinu mte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast... Kas ei ole see Juhari Liivi lri-
kasse valatud ksimus meie sdame- tes ja huultel ka tna.
: vm-
Juba aastate jooksul kujunenud traditsiooni kohaselt toimus EKN korraldusel Vabariigi aastapeva puhul 24. veebruaril Toronto Rae- koja ees pidulik Eesti lipu heiska- mine.' Lipuheiskamise tseremoo- niale kogunes ilusa ilmaga arvu- kalt, le kahesaja, eestlase. Olles kogunenud lipuvljakule, tervitas aupeakonsul I. Heinsoo kogune- nuid, mille jrele heisati rahvus- lipp Eesti hmni laulmise saatel.
Prast lipuheiskamist tles soo- iasnalise tervituse Ontario pro- yintsiparlamendi liige Tony Rup- recht. Ta mrkis, et kuigi Eesti on praegu okupeeritud, tuleb vitlust vabaduse eest jtkata ja seda tuleb teha vabaduses viibivatel eestlas- tel. Poola ajalugu nitab, et ajuti- sed tagasilgid ei ole veel otsusta- vad, vaid rahvas psib ja saavutab jlle oma igused. Ta soovib eest- lastele jtkuvat vitlusvaimu ja edu nende vitluses.
Toronto linnavalitsuse poolt ter- vitas eestlasi lipuheiskamisel lin- navolinik W. Boytchuk ja avaldas lootust; et Eesti lipp saab varsti jlle vabalt lehvida vabal kodu- maal. .
Aupeakonsul I. Heinsoo tnas t. Ruprechti ja W. Boytchukit nende heade soovide ja kaasabi eest lipu- heiskamise lbiviimisel.
Lpuks vttis sna sini-must- valge 100-aasta komitee esimees p. Udo Petersp.O) kes meenutas 100 aasta eest feesti lipule antud totust ja siis eldud totussnu Ehk olgu maailm tis kuradeid, meie lippu nad ei vida".
Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Tll Eesti Vabariigi aastapeva aktuse lppsna tlemas. Foto  S. Preem
/LA 0
Esto '04 peakomitee esimees Too- mas Metsala peab aktuseknet,
Foto S. Preem Kas ei otsi meie ka tna, kui meie
meeltesse ja mlestusse tutvuvad pil- did sellest ajast, mil meie maa oli vaba ja iseseisev, rahulik ja nnelik vikeriik teiste Euroopa riikide pe- res, koos Juhan Liiviga lootuse thte, mis sttiks meie kodumaa le ja taas elustaks meie rahva telise mtte ja tahte tuksuma tema rinnas.
Kui vrrelda seda aega, mil Juhan Liiv need vrsiread kirjutas, prae- guse ajaga, siis on nad mitmeti sar- nased, aga samaaegseh ka rinevad. Sarnased selles mttes, et tollal h- vardas meie rahvuslikku omapra, kultuuri ja keelt lmbumine sihikind- la venestamise surve tttu. Sarnane k selles mttes, et Eesti, iseseisvu- mise vimalus nis olevat vaid ksi- kute rksamate unistus. OLULlNEERtNEVUS
Siiski, seal on olemas oluline eri- nevus nende kahe ajastu vahel. Tol- lal oli muistne iseseisvus kusagil sa- jandite hmasuse ebareaalsuses. Nd n meie riikliku iseseisvuse kuldne aeg veel kaasaegne, reaalne mlestus, mis on elav ja konkreetne. Siis oli Eesti rahvuslik kultuur alles rkamas, nd on see kultuur vlja arenenud ja sgavalt juurdunud meie rahva teadvusse. See kultuur on eu- roopalik ja tasemalt krgem kui meie anastajate oma. Seda ei ole suutnud lmmatada neli aastakmmet kom- munistlikku laastamist.
Siis oli Eesti vlismaailmas sna tundmatumiste. Meil puudusid seal sbrad ja eestkostjad. Nd on vl- jaspool kodumaa piire tugevad eest- laste hiskonnad, kes oma selgitus- tga hoiavad meie maa ja rahva olu- korra vlismaailma teadvuses. Selle- le lisaks tunnustavad maailma suur- demokraatiad, kaasaarvatud Kana- da, veel tnaseni E.V. juriidilist p- simist. Need on kik tegurid, mis teevad meie praeguse olukorra, v- hemalt poliitilises mttes, tunduvalt positiivsemaks Juhan Liivi kaasa- jast.
TRANNIA E l PSI J kuigi vabadustht ei ole veel
sttinud kodumaa taevas ja meie maa on moodsa aja suurima koloni- aal-trannia valduses, siis ei saa meie unustada ajaloo ilmeksimatut ppetundi, et kski trannia maail- ma ajaloos ei ole jnud psima. Nad on kik varisenud varem vi hiljem ja minul ei ole mingit kahtlust, et ka see
. trannia, mis hetkel okupeerib eest- laste plist kodupaika, kord variseb.
Sel suvel kogunevad vabad eestla- sed Torontosse demonstreerima oma elujudu, kultuuritaset ja kuulutama maailmale Eesti rahva vabadusta- het. Eesti Vabariigi 66-ndal ja Eesti lipu 100-ndal aastal kutsun ma les eestlasi vabas maailmas hinema selle suur-demonstratsiooniga, mille limaks eesmrgiks on homne Vaha Eesti.
Eestlasi Kanadas kutsun ma les tegema kike nende Pevade nnes- tumiseks, sest pererahvana lasub meile eriline vastutus.
Meie riigi ks loojatest ja tema viimane president, Konstantin Pts, kelle snnist mdus.23. veebruaril 110 aastat, vrdles hes oma knes meie rahvast tammepuuga, mis ka kehval pinnasel, looduse kiuste, kin- nitab oma juuri, kui t tles: See tammesugu vitleb, kiratseb, kuid ta ei kao . .
AKTUSEKNE Aktusekne pidas Esto '84 pea-
komitee esimees Toomas Metsala. Ta tles muuhulgas;
Phapeval , 11. mrtsil kell 6 p.l. Royal Conservatory of Music
KONTSERT TIINA KI|K:
KLASSILINE AKORDION Seeria p   s m e d maksvadi
Kontsert asendab Boris Baggeri septembris '
ra jnud kitarrikontserti. Me oleme globaalsed eestlased 
meid on igal pool. Meil on tutvusi ja teadmisi igal alal. Meil on vimalus lheneda maailmapoliitikutele igas riigis ja neid mjutada. Me peame olema agressiivsed, me peame end nhtavaks tegema, maailmale tea- dandama, et oleme olemas. rge olge nhtamatu eestlased, kes ootavad, et nende heaks midagi tehakse. rge olge nhtamatud inimesed, kes lase- vad maailma ajalugu enesest mda minna, ilma etmingil moelpda sel- les osaline olla.
Eesti rahva tugev klg on alati ol- nud meie individuaalsus. Igaks on vimeline; oma ke*peal tegutsema ja iseenese ja meie rahva heaoluks mi- dagi korda saatma. ' Hea tahtmine aga alati ei aita. Meie hiskond, mis'oli vga eluvi- meline ja aktiivne, kui Kanadasse saabusime, on vananemas. Noored kasvavad peale ja neid peab raken- dama. Seda oleme varemgi kuulnud. Noored ei tule, neil pole aega ppi- mise prast vi neil pole huvi. Toron- tos on praegu Kungla" rahvatansu- rhma juures le 100 noore  13-30 aasta vanuses  kik pivad kooHs hoolega, aga kik tunnevad huvi eestluse ja rahvatantsu vastu. Meil tuleb ainuh asja niimoodi nendele esitada, et see neid huvitab ja anda neile seejuures natukene vabadust ja vastutust tegevuse juures. ^
VAJAME UUENDUSI Teaduslikud uurimused ori teinud
kindlaks, et maa prisrahva juurest eemaldatud rahvakild muutub alati vga konservatiivseks ja pab kan- gelaslikult kinni hoida emamaalt kaasa toodud komr etest ja primus- test. hest kljest un see hea, kui hoiame alal, mis meil on, aga seal- samas, kui me mingil moel oma kul- tuuri edasi ei arenda, oma meetodeid pevakohasieks ei luuda, siis h- bub meie kultuurivu.a. On vaja uusi ideid, on vaja leida tnapeva viise, et meie kultuuri siin maal arendada, ineie vlisvitlust korraldada ja eriti jneie noori lhemale tmmata.
(Jrg Ihk. 3)
T.E.RoR. KUNGLA esitab suuresinemise
KAVAL ANTS JA VANAPAGAN
auditooriumis 10. mrtsil 1984 kell 7.00 . MinkleH 1750 Finch Ave. E.
Piletid: tiskasvanuile $8.00, pilased ja bensionrid $6.00 Piletid saadaval: liikmetelt, Poko's ja Ab
Maiballi piletid tulevad mgile, samal htul,vahe-ajal.
VRULASTE KOGUNEMINE
Kutsutakse kiki,vrulasi phapeval, 18. mrtsil s.a. kell 14:00 Eesti Maja noorteruumi
VRULASTE SUURELE KOKKUTULEKULE Plaanitseme Esto'84 maakondadepeva.
Kohvilaud kpsistega, hislaule, pillilugusid jm. VRULASED - TULGE KIK!
ANN REMMEL-MCKAY KVAI^ELLIDE NITUS mrts 6-18 ART INVESCO GALLERVs
584 Parliament St., Toronto, Ontario M4X 1P6 Tel. (416) 961-2285, (416) 922-7093
Avatud: teisip.laup. 1.006.00 p.l., reedel 1.008.00 o.
MULKIDE SELTSiLDPEV Koos Esto '84 seosesolevate ksimustega ja aruannetega toimub phapeval, 18. mrtjl ^ell 3.00 pJ. Eesti
vikeses saalis. KoKv. JUHATUS
EESTI MAAStIKUM/UL PHJAMAADE LOODUSMSTIKA
TAUSTAL Teisipeval, 6. mrtsil 1984 kell 7.30 . Tartu College'ts.
Sisseps $4.00 ja $3.00 [ Korraldavad EESTI KIRJANDUSE SBRAD