tnane
la.kauguste taga. : lks nemegi eelarves mnin-[hemaid hvitusi valijatele: a] jfiler kes saavad vanuspensio-l sedagi poolekaupa; b) va-tioni plaan eraettevtluses Ivormis, kus senist $5,500.-laba summat vib suurenda-1000.- vrra, et kriitikute ar-Ida ajutiselt kasutada valuta-Idjgi katteks eelarves; c) Ikide riiklik kindlustus, kuid U a osaliselt rakendatav, .^ est linult uute kohta ja on ka siis Ikui mja vtab tagasi h- 1 nagu see praktiliselt ldtun-|etteytete puhastulu jaotus-|ithtkpnna ja tliste vahel. Ida on vimalik rakendada lale hist otsustamist tliste lhna yahel; e]. madalamad haarad veiketstustele jne. I selle liibati,sulgeda ka au-laksuseaduses, rikastele, kes llt visid paigutada miljoneid lettevtteisse Bahamas, Cay- f arei ja Panamas ilma, et triiksukodus. Kuidseeksi-l rakendamisele alles 1985 ja trlamendi otsust. Ka ajakirjanduse kohaselt on lloiidepoolt esitatud eelarvele lhkem kriitikat kui kiitust ja Ivkige sobivama hinnangu |le..annud Kanada iseseisva tse liidu (CFJB) president liijock, kes tleb, et see ee- I rohkem majapidamise ,,pu-ftie" kui majanduslik eelar-
hgivad tennist, ujuvad vi |d, siis nende teisikud ida-jikides valmistavad ette, et pastada kapitalismist. N i i pa-felne vi raskeltusutav kui li oleks, ometi on see tde! IALTLAED SOOVIVA0
Rik.s vastaksin ma retoorilise je;> Mida baltlased soovi-Ibovivad olla teliselt vabad, lagumei siin Kanadas. Nad [elada sama toredat 6lu nagu tiin Kanadas. Ififkide^-aga'^iiaVne praegu ('eidsime varju ja kaitset Ka-iga veelkord: meie elame 3llel on vgev naaber, ]ah, Ijapbole Nukogude Vene naaber. Kordaksin: meie jlt bn soovitud lepinguid ja [imisi, kuid jgu piirialad headest piiriaedadest oleneb vahekord ja meie skaudi-jtlevad: ole valmis!
j^ii^ niii
ministrina trudeau moodustas kolm enamsyalitsust, he vliemus|alit- suse ja lhikest aega oli ta oposit- siooni juht Joe Clarki valitsuse jajal.
Peaministrina trudeau vitls se-paratismi vastu Quebecis, saavutas Kanada rippi^matuse Briti parlainen-dist phiseaduse toomisega Inglis-maalt Kanadasse, kehtestas palkade kontrolli, jttes nende tusu vqim-lus:eks 5 kuni 6% aastas. Temi v i i -masteks pdlusteks vlispoliitilisel oli Phjamaade tstusriikide ja Luna vhearenenud maade terava majandusliku, vahekorra leevenda-"^ vajadus ja llpuks, tuumarelvi vate riikide juhtide kokkutdomi- A. niseks nupidamiseks, et vahen-dada suurriikide vahelist pinevust, eriti U S A ja N.Liidu vahel ning pi-durdada vidujooksu relvastuse; suu-rendamise alal. ldsej oli Trudeau vga tegev vlispoliitilisel alal j^ roh-kem tunnustatud ning hini^atud vl-jaspool.kui Kanadas. Hauakiviks Trudeau ajastule sai tema vimatu sisepoliitiline tegevus "majanduslikul ja rahvuspoliitilisel alal, koos lneriikide hisrinde lh-kumisega vitluses kommunismi laiutamise vastu. Hindamatu onjkah-ju, mis Trudeau tegi N A T O organi-satsioonile Kanada sjaliste judude vhendamisega Euroopas ja U S A po-liitika vastu videldes N A T O sjalis-te judude suurendamisel. Oli aeg, kus Kanada oli valmi vlja astuma NATO-st. Ainult majanc^uslik surve Kanadale N A T O riikide poolt hoidis ra Trudeau seda sammu astumast.
M L J A P E V A L 8. M R T S E ~ , MARCH 8 Brn>
NADALAKROONIKA PARIIS - Samal ajal^kui USA,
Inglismaa ja Prantsusmaa koondab omi sjajude Hormuzi maakitsu' se kaitseks, hoiatas N. Liit Iraani Ajatollah Khomeini, et ta saab s- distada vaid iseennas^kui ameerik- lased kasutavad judu Prsia la- hes: Moskva ametlik teadeteagen- tuur TASS ja mitmed vene raadio- jaamad andsid edasi teate Lne laevastikkude koondumisest ilma tavalise Moskva vastuaktsiooni h- varduseta. Lnevaatlejad oleta- vad, et s6e on Kremli mrguanne vimaliku piiratud aktsiooni pool- damisest, laevatee kaitseks, mis oluline litranspordile. Venelased jlgivad aga kolme sjalaevastiku liikumist selles piirkonnas.
Laevatee on ohustatud juba 43 ndalat kestnud sja tttu Iraaki ja Iraani vahel, mille kohta on infor- matsioon vastukiv.
SOTSIALISMI E D U T A M I N E 1 Sisepoliitilisel alal Trudeau]suu-rendas ebamraselt riigi brokraa-tiat, koondas liigselt vi^u keskva-litsuse ktte ja vhendas parlamendi osathtsust riigi juhtimisel. Tema peamiseks taotluseks oli sotsialismi edutamine, Kanadast heaoluriigi ku-jundamine mitmekultuuri edujami-ne ja inimiguste rhutamine. Selle-ga kujunes Kanadas uus olukord, mis takistas majanduse vaba- arengut.. Tstused sattusid raskustesse,| t-tatliste arv kasvas mitmekordseks ja riigivlg suurenes kohutult.; Mit-med uus-kanadalste grupid hakka-sid nudma enestele eriigusi ja ku-jundama ml^er^iinset elulaadi oma' tavade kohadelt. Sisemised vastuolud provintsidega rahvusgruppide vahel teravnesid, rassism ja diskrimineeri-mine kujunesid uuteks probleemi-deks.millega valitsusel ja kohtutel on palju tegemist. Inimiguste deklarat-siooni alusel ksikisikud ja rahvus-grupid nuavad enestele hvitusi va-litsuselt, korraldavad valitsuse ot-suste vastaseid demonstratsioone ning nuavad kohtu korras valitsuse otsuste thistamist. Valitsuse tohutu ja kuluka brokraatia tegevus on hal-vatud. I H T L U S E L H E N E M I N E . J ' Gordon Sinclair oma kommeteari-des sdistas Trudeaud Kanada htlu-se lhkumisds ja majanduse laosta-mises. Ta mrkis, et enne Trudeau saaniist Kanaa peaministriks, rah-vas Kanadas oli htekuluv ja kok-kuhoidev, eriti 1967. a. lemaailmse nituse ajal ja prast seda. Vanad ja uued immigrandidtundsid end kana-, dalastena, vaatamata sellele, millist keelt nad rkisid. Uue immigran-did asusid elama kuhu soovisid ja ppisid ra keele,'mis neile vajali-kuks osutus. Suurel, (laial ja vabal maal oli vimalusi palju uue elu alus-tamiseks ning edasijudmiseks ma-janduslikul alal. 1972.:a. kui Trudeau oli tegev Kanada hiskondliku korra mberkujundamisega, tekkisid lahk-helid provintside ja rahvusgruppide vahel, algas majanduslik allakik ja riigivla tohutu suurenemine. Kana-da heaoluriigi majandus ei produt-seerinud kaugeltki seda, Imis valitsus ' kulutas. Gordon Siclair nimetab seda Trudeau pranduseks, millest lahti-saamiseks vib kuluda aastaid, kui mitte aastakmneid. i SOOVITAS; L U G E A MAKXI^ Barbara Amiel , selgitades Trudeau poliitilist filosoofiat, mrgib, et Tru-deau oli sotsiali^st, lhedane j Karl Marxile ja Mao Tse-tungile. Ta e i . .teinud oma i^oliitilistest tekspida-mistest mingit saladust. 1971. a. k-lastades N . Liitu, ta mrkis Ihes Kiievis peetud knes, et liberaalide sotsialism, Kuuba sotsialism vi H i i -na sotsialism, need kik on hesu-gused vahendid hiskondliku elu mberkorraldamisel. Ta kurtis, et Kanada intellektuaalid on vhe; luge-nud Karl Marxi ja Lenini teoseid ja seeprast ei mista ega saa arul tema taotlustest. Tema eriliseks taotluseks oli yimu koondamine keskvalitsuse ktte ja mrkis, et vimu kindlusta-miseks ituleb sihi- ja kavakindlalt ttada, alates sillapeade ehitamise-ga valitsusele usalduslike gruppide, intellektuaalide, tliste ja allrhu-tute juures, Trudeaud on sdistatud selles, et ta kuulub kommunistlikku ;isse. hes T V saates ta vastas
26-nda veebruari hommikuse tnujumalateenistusega thistas Toronto Eesti baptisti kogudus Eesti
baptismi sajandat aastapeva koos eesti Vabariigi 66-nda aastapevaga. Jumalateenistust kaunistas
mitme lauluga koguduse segakoor C K i p p e r i juhatusel. Eesti baptismi algatajatest kneles Peeter Kaups
ja vaimuliku kne pidas klalisena Jaanus Krner Tallinna metodisti kogudusest. Pildil koor avalaulus,^
ees V. Krabi (vasakul) ja pastor K. Raid. Foto - I . Lillevars
Evelyn Koop
kohtunikuks olmpia^
mngudel
Kalev Estienne juht Evelyn Koop on valitud kanadapoolseks moodsa vimlemise kohtunikuks olmpia- Mngudel. Moodne rtmiline vimlemine on esmakordselt olm- piamngude kavas, mis peetakse sel aastal 16. juulist kuni 11. au- gustini Los AngelesMs.
BEIRUT - langetasid lipu
Eesti Vabariigi 66. aastapev ti ehatarelased vlja harilikust argi- pevast. Piduliku meeleolu tstmi- seks aitas kaasa ka meie sini-must- valge lipu heiskamine asutuse ees
Piduliku peva thtsam osa oli ak-tus, mille kava oli hoolega korral-datud nEhatare". teenistuja A . Kop-pel'! poolt, kes ise toimis teadusta-jana. Avasnas tervitas E . A . K . esi- asuvasse vardasse, kus see lehvis mees A. Sepa Vabadussjast osavt- samavrsena krval.
Kanada riigilipu
MEIE ELU"
Oli elanikke, kel silmi tulid rmu-pisarad, nha oma armast rahvus-lippu lehvimas meie rahvuslikul pi-dupeval. Oli nagu tunne, et kik ei ole veel kadunud,kui lneriigid la-sevad heisata meie vabadusesmboli samavrsena oma riikliku lipu kr-vale, tunnustades sellega meie ole-masolu ja vabaduspdeid. jbpbteeklaenud
ramatupidamina jatulumaks
S E R V Ave. . Toronto On!. endine keskvalitsuse
FEMiyO-SAUiy KOLIS S C A R B O R O S T - M A R K H A M I
Uus aadress: 461 Esna Pk. Dr., Unit 17 (Victoria Pk. ja Steeles Ave. E. juures)
475-0261 Elektriga ja puudega ketavad saunaahjud on saadaval kohe/samuti vajalikud materjalid sisseseadeks. Soovi-
korral tehakse keevitamist/pleki- ja nfiasinatd.
FEWWOMAWUFCTUmNG^^m TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Rgitakse esti keelt.
nuid, kelle kangelaslikkus vimaldas meil elada vabal kodumaal. Aktuse-kne esitas sisukalt ja hsti etteval-mistatult Ehatare!' elanik I. Torma-. kla.' Kneleja mainis, et vikese rahvusgrupina pole meil vimalik oma yabadusvistluseks pidevat rin-net luua, vaid peame seda tegema tugipunktide loomisega. heks selli-seks on kahtlematult Ehatare", mil-le kaasmaalastest . elanikkond on kahtlematult rahvuslikum grupp meie pagulasperes. Kneleja arvates on meie poliiti-listel juhtidel vajalik vaid tarvis os-kus nende ksikute tugipunktide ka-sutaniiseks' meie vabadusvitluses. Samuti mainis kneleja, et kuigi meie ' pline vaenlane.kommunistlik Vene-ipaa,pn.pm\ s,i^ jjr^seia^^ .tipul, ei ole kommumstlikkudel vimu-meestel rahulikku uneaega isegi pak-sude Kremli mride varjus. Ala l i -selt tuleb kartusega vastu minna saa-buvale le, mille pimeduse varjul vivad sttida vabadusetuled/mis kigutavad nende hirmuvalitsuse alustalasid. ^ . ,,Ehatare" laulukoor esines kahe lauluga,mis vastu veti saalitie pub-liku poolt kiiduavaldustega. A . Phn kandis ette E. Laiksaare luuletusp ' kuuske", mis oma pevakoh-, lks sdameisse. Noor rahvuskaas'. ^ Tiis-mann.esines kolme lauluga, mis sa-muti vitsid kohalolijate sdamed. Vabadusvitlejate vristamise l i l -ledega viis lbi Ehatare" nooremas-se generatsiooni kuuluv L. Tibar. Aktuse lpul tnas esinejaid ja osp vtjaidEhatare" Elanike K o -hatuse nimel juhatule asep'-" . 0 A . Kurley; Aktusest vtsid i ^ ka teis-test rahvustest Ehatare" elanikud. Kuigi kned ja esinemised jid neile arusaamatuks, oli kuulda rahulolu ja kiitust korralduse ja sujuva lbivii-mise kohta. Meeldiv ja sisukas aktus lpetati Eesti Vabariigi hmniga. hanki
USA meresdurid ja lahkusid oma po-
sitsioonidelt kegaste tunnetega. Nagu ks neistlitles usutlejale: ini- mesena mul on hea meel minna koju, kuid sdurina tunnen, et ma ei ole titnud oma lesannet. USA ksused transporteeriti sjalaeva- dele suuremate takistusteta. Koha- ti oli tulistamist ja USA sjalaevad vastasid 16-tolliste kahuritega, pommitades mgestikku,kus asu- vad Druze muhameedlased.
Vaatamata korduvatele vahera- hude vljakuulutamisele, kestab kodusda muhameedlaste ja valit- susvgede vahel. President Amin Gemayel prdus R O poole abi saamiseks.
KAPLINN - Luna-Aafrika rut- tas ette vene nuandjate poolt ka- vandatud Angoola invasioonist Luna-Lne-Afrikasse, hvitasid ettevalmistatud toetuspunktid, aja- sid laiali selleks koondatud sja- lised ksused ja tulid tagasi suure sjasaagiga, mis koosnes peamiselt vene pritoluga relvadest.
Sissetung Angoolasse algas 2000- mehelise motoriseeritud veosaga, toetatud spomusmasinatest ja len- nuvest. Rnnati laial rindel mit- meid thtsamaid keskusi Luna- Angoolas ja sinna koondunud marksistlikke partisaane ja kuuba- laste , ksusi, keda Louna-Lne- Aafrika ehk Namibia invasiooniks ette valmistasidvene instruktorid.
Luna-Aafrika veosade langesid venekeelsete pealkirjade- ga kohalikud kaardid, mille peal i olid portukalikeelsed, pliiatslgsi kirjutatud mrkused. Kirjalikest mrkmetest vis jreldada, et ai- nult hes veosade koonduspunk- tis oli tegevuses 11 vene nuand- jat, kes igel ajal pgenesid. Kigio kokkuprgetes umbes 500 mark- sistlikku miilitsameest ja kuuba- last sai surma. Luna-aafriklastei oli 21 surnut ja haavatut.
TORONTO - USA endine presi- dent Jimmy Carter, kes viibis On- tario peaministri klalisena Toron- v tos^avaldas arvamist, et suuremaks nnetuseks Ameerika rahvale oleks Ronald Reagani tagasivalimi- ne presidendi kohale. Carter on ikka arvamisel, et N. Liiduga tuleb lbirkimisi pidada leplikkuse ja hea arusaamise vaimus. Vidu- jooks relvastuse alal olevat ohtlik.
BEIRUT - Pommialendaatid ja ja vastaspoole juhtide mrvamised sagenevad Liibanonis, Iisraelis ja teistes Araabia riikides. Nende korraldajateks on Liibanonis terro- ristlikud Druze muhameedid ja lis- raelis fanaatilised juudid,' kes on lii- tunud hes uues organisatsioonis ETA Terror terrori vastu. Selle grupi, viimaseks aktsiooniks oli suure hulga lhkeainete panek Je- ruusalemis araablaste phama templi ette. Selle templi kohalt op Muhamed v6tud taevasse.
WASHINGTON - Endine abi- president Walter Mondale on te- nolik demokraatide presidendi- kandidaat, lovtras toimunud koos- olekul tuli ta esikohale. Tugevam vistleja John Glenn ji vijendaks. Kandidaatide nimetamise koosole- kutest peetakse lowra oma suunda nitajaks.
PARIIS Prantslased said ta&o liikumisvabaduse oma maanteede- le, aga kui kauaks? Veoautojuhid lpetasid streigi valitsuse vastu, mis oli tekitamas toidu- ja tpuu dusL Veoautojuhid ei le rahul aeg- lase tolliprotseduuriga Itaalia pii- riL Nad parkeerisid oma suured sidukid maanteedel Alpidest kuni Pariisi lennuvljani. Streigiga hi- nesid Lne-Saksa ja mitme teise
.riig! ;Y.?qaRJPJHtid.
selle sdistusele muigavalt be I am. may-EI J N U D V A L I K U T Prast saamist Kanada peaminist-riks liberaalide partei liidrina, ta se-letas teda usutlejatele, kes tahtsid teada, kuidas tema kui veendunud uusdemokraat vis muutuda liberaa-liks, ta vastas, et teina ei ole oma vaateid muutnud. Muutnud on liber raalide partei. Sotsialistlik liberaalide partei nustus sellega, et Trudeau hakkas sbrustama ja tihedalt koos ttama sotsialistlike liing kommunistlike ri i-kidega poUitilisel ja majanduslikul alal, pdega eemaldada Kanada ka-pitalistlikust Ameerikast, eriti kriti-seerides USA valis- ja sisepoliitilisi taotlusi ning veeretades tkkeid ma-janduslikule koostle ja kaubava-hetuse edendamisele. Kigest sellest tekkis praegune katastroofiline olu-kord Kanadas, mille taustal peami-nister Trudeaul ei jnud muud vali-kut, kui lahkuda liberaalide partei hidri ja peaministri kohalt. Lahku-misega peaministri kohalt ta venitab, et raskendada liberaalide partei m-berkujundamist, nhtavasti selleks, et partei jks sotsialistlikuks veel kauemaks ajaks. ' . A.M.--
ESTI HISPANK 958 Broadvievv Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
henduses on j
HH|ufi avatud EKTILILLiifRI
K A K S INFORMATSIOONIKESKUST F. Koop oma snavtus protestis selle vastu, et Esto juhatus tahab Eesti Majast eesti rahva vlja suru-da. Ei . tahame siia eesti rah-v p ' Meie soovime kasutada jd igesti eesti rahva suhtes, .iinas toimuvate rohkete rituste lttu peab Royal York'is olema ks informatsiooni tsenter. Teine infor^ matsiooni tsenter jb Eesti Majja. Eesti Maja kavatseme kasutada v-ga esinduslikult. Kik need ritused, mida olemekavandanud Eesti Majja, maksavad meile 16,000 dollarit. Sel-j raha eest loodame Eesti Maja teha huvitavaks, et eesti rahvas sooviks siia tulla. Siia tuleb etnograafiline nitus allruumides, fotonitus kahes klassiruumis ja kojas, videofilmide nitamised ja mlestusesemete mk, kab all . Viksesse saali tuleb marginitus ja suurde saaliglobaal-ne eestlus". Keskmine saal jks kohvik/sklaks 120 kuni 150 inime-se jaoks. Eesti Maja jb lahti pe-vas 8 tundi ja siia mahub lahedalt 400 eestlast. Meie nitus globaalne eest-lus" on ratanud llatavalt suurt hu-vi le maailma ja meile on saadetud selleks vga palju materjali. See ni-tus selgitab,kuidas ja miks on eestlus paguluses psinud 40 aastat. Meie peame selle nituse panema Eesti Majja, kus rahvas kib, aga mitte mne kiriku keldrisse. Minu arvates on keskmine saal kllaldane kohvi-kuks ja kui ka keegi peaks ootama, eks ta vib siis klastada ka nitu-si ." : Leo Puurits juhtis Esto'54 peako-mitee thelepanu sellele, et Esto ju-hatusele ksimuste esitamist ja vas-tuvaidlemist on nimetatud vale infor-matsiooniga tegelemiseks. See on aga vale arusaamine, kuna kellelgi pole phjust vale informitsiooni le-vitada vi juhatusele vastu ttada. Seda kasutatakse nagu vabanduseks. Teiseks toetas Leo Puurits Alfred Sepa ja Harald Raigna snavtte, et Eesti Maja keskmine saal jb koh-vikuks liiga vikeseks. Nitena ta meenutas et Esto '80 ajal Rootsis kogu Stokholmi Eesti Maja oli jetud eestlastele kokkusaamise paigaks. 1065 STBELESAVEW NORTH YORK ONT -k2R2S9
U N D A SEPP
Avatud 7 peva ndalas
FLORIST LTD
TUNNUSTUS TOOLE Robert Kreem avaldas tunnustust Esto '84 peakomiteele senini tehtud t eest ja ennustas, et kindlasti tu-leb veel muudatusi rituste kavas ja isegi vib-olla arvus. Esto peakorteri
\
