NELJAPEVAL'S. APRILLIL - T H U R S D A Y , P m : Meie Elu" m. U (1779) 1984 Meie Elu" nr. 14 (1779) 1984
le 250-Ee Vabariigi
,aulurohke Maakondliku Esinduskogu koo-
solekul, 13. mrtsil olid esindatud kik 11 maakonda. Esimees). Vih- ma teatas, et Esinduskogu juhatuse poolt on Esto '84 peakomiteele esi- tatud Maakondade Peva kava, mis toimub teisipeval, 10. Juulil Royal York Hotellis kl. 12.00 17.00. Kor- raldajaks Maakondlik Esindusko- gu. rituse motoks: Kohtume jl-
Maakondade Peva: programm; on kahetOaline. Kava I osa: hine lu- nask kella 12.00 - 14.30. Canadian ruumis, mis mahutab kuni 1,400 isi- kut. Sgipalve piiskop K. Raud- sep, Avasna J. Vihma, Tervitus E.V. . Aupeakonsul I| Heinsoo. Lunask., ,Matk lbi Eestimaa" snaline-muusikaline esitus Eesti Rahvapillide Orkestri kaastegevusel. Rahvustikanditega kaunistatud ri- vaste moenitus. Lpusna E. Aleve. hislaul Eesti lipp".
*II osa kella 14.30 - 17.00 on maa- kondadel omavaheliseks kokkutule- kuks. Ruumide kulude katteks on $3.00 isikult (noortel tastai).' Sisse-
cs rinnaskantav helesinine
lint, mille saab osta eelmgil maa-' kondade esindajatelt. Iga ruumi ukse krval on maakonna nimi ja ka rah- varivais klaliste vastuvtja. Ruu- mide ingliskeelsete nimede jrele vaavad maakonnad kasutamiseks jrgnevad ruumid: Harju- Lne ja Jrvamaa Gonfederation room" (vaheseintega jagatud kolmeks], Hiiumaa Tudor room". Tartu- maa ,3askatchewan room", Valga- maa ^ Nova Scotia room", Pet- serimaa Newfoundland room". Viljandimaa .^Alberta room". Pr- numaa ..Manitob room". Vru- maa ,,British Columbia room"; Virumaa ,,Quebec room". Saare- maa Territories room".
Rahva kogunemisel koridorides ja treppide juures on teed juhatamas rahvarivais tdrukud, rinnas mr- gusna: Maakondade Pev".
Enn Alfredi vlausaldajate koosolekul
Esmaspeval, 26. mrtsil algusega kl. 10 hommikul peeti Law Society of Upper Canada ruumes, Osgoode Hairis, 130 Queen St. West endise advokaadi Enn Alfred'! vlausalda- jate koosolek, mille organiseeris Vik- tor Rein, Kohal oli ka Ontario Con- umers and Commercial Relations ministri parlamentaarne assistent John Williams, Q.C.M.P.P., et aidata vlausaldajate probleeme lahenda-
Ksimustele vastajaks oli peami- eh Law Society of Upp'er Canada abisekretr (Assistant Secretary) Pe- ter Bell, kelleh saadi alljrgnev in- formatsioon.
JRELVALVE Law Society on Ontario advokaa-
tide jrelvalve- ja Irevideerimisorga- nisatsioon ja ta .kontrollib le 7000 advokaadi Ontarios. Revideerimine ja kontroll toimub hingu vabal vali- kul ning aastane lbikik on 1500 kuni, 1600 asutust aastas, sellega oleks iga firma vi praktiseeriv ad- vokaat kontrollitav iga 2 kuni 3 aasta jrele vi isegi sagedamini.
Eriti toonitas P. Bell, et kuritege- vus advokaatide hulgas oli vga vi- ke, umbes 1% kogu praktiseerivate advokaatide kogusummast. Ta juhtis thelepanu asjaolule, et advokaati- del ei ole lubatud tegeleda investee- rimisfirmadena, vaid nende lesan- deks on kohtu- ja juriidilised toimin- gud. Kui aga keiegi otsustab anda hpoteeklaenu advokaadi kaudu,, siis peaks laenutaja nujdma, et in- vesteeritud raha kasumi ja kapitali tagasimaks kasumina makstakse ot- seselt vlausaldajale ja mitte advo- kaadi kaudu laenajale.
K O N T O R S U L E T i , . , . ; Augustikuu lpupoole igbs.aastal
toimus korraline inspektsioon ja re- videerimine E. Alfredi kontoris, kus avastati umbes $5,000 suurune vla- usalduse ril^Jcumine, mis tegelikuU on suhteliselt vike summa ning ker- gesti parandatav viga. Edaspidine uurimine aga avastas, et tegemist on le miljonilise usalduse rikki^mise- ga. E. Alfredi kontor suleti ning kik juriidilised toimikud vttis le ning ostis ra 19. septembril advokaat T. Laan. Kohalik kinnisvara omanik vahetas ukse lukud ning kik toimi- cud ja juriidilised paberid viidi 21. septembril usaldusliku kolimiskom- panii poolt T. Laane kontorisse. Ad- vokaat E. Alfred kuulutati ametlikult maksujuetuks 24. novembril 1983.
HVITUSTE TAOTLEMINE i Kik vlausaldajad, kes soovivad
hvitstasu The Law Society of Up- per Canada kest, peavad kuue (6)
kuu vltel maksujuetuse peva tea- dasaamisest sisse andma nudmise oma advokaadi kaudu Law Socie- tyle. Normaalne advokaadi tasu sel- lise t eest viks olla $150 kuni $200 vi rohkem, olenevalt sellest^ui pal- ju td kokkuleppel on advokaadi kest nutud. Kui peaks tekkima vaidlus ttasu summa suuruse le ning ei juta kokkuleppele, siis on isikul igus kaebusta avaldada arve suuruse kohta 30 peva vltel kirjali- ku arve saamise pevast Supreme. Court of Ontario Taxing'Officer'ile, 145 Queen St. W. (telefon 965-5541). Selleks tuleb isiklikult minna, kohtu . kontorisse ja tita vajalikud formaal- sused. Seilekspole advokaati vaja. Selle toimingu hind on $21. Lhe-, maks informatsiooniks nutada omale kohtust Disstisfaction with LegalFees Charged" informatsiooni- lehte. Loodetavasti seda kellegil pole vaja teha.' :
Law Society hvitus on maksi- maalselt $500,000 kogusummas ad- vokaadilt, ning tagasimakstav sum- ma isikule maksimaalselt $50,000. Kui vlausaldajaid on palju, siis ja- gatakse maksimaalne . tagasimaks proportsionaalselt vlausaldajate vahel. Tagasimaksu juures vetakse algsummast maha juba saadud int- ressid ja muud tagasimakstud sum- mad. Kui niteks isik on investeeri- nud $10,000 ja ta on juba saanud $2,000 tagasi, siis temal on igust hvitust saada ainult $8,000. Oleta- des, et tagasisaadav vlausaldajate vahel jagatav protsent on 50%, siis saab vlausaldaja oma osana tagasi ainult $4,000. Kuna tegemist on siin 14,000 kaotusega, siis on isikul vi- malik seda tulumaksust maha arvata alles siis, kui kik on lplikult la- hendatud ja on selleks vastav kohtu tend saadud kaotase kohta. Selleks tuleb tita tulumaksu leht T l A , H- , vituse saamiseks on igal hel vima- lus isiklikult saada informatsiooni' Law Societyst ksige omale: Information Sheet On The Com-
pensation Fund, ' General Guidlines for the Deter-
nation of Grants ,From the Com-. pensation Fund, ('
Loss Declaration Sheet. Kui ei ole veel senini sisse antud
hvitusndmist, siis tuleks seda te- ha nii kiiresti kui vimalik. Kui palju ja kas ldse igal investeerijal on vi- malik hvitust saada, oleneb kohtu- niku otsusest, kes igat vlausaldajat isiklikult kuulab ning si;s otsuse teeb. On loota, et kik sooviavaldu- sed on sisse saadetud kesoleva aasta juuni kuuks Law Society'sse. Vib arvestada, et umbes aasta hiljem, see onmbes 1985. septembris, vib ette
koosviibimine Eesti Pensionride Klubi kavako-
hane koosviibimini neljapevai, 15. mrtsil, oli osavtulrohke nagu alati. petaja Elmar Phn'i lhikese pal- vuse jrele joodi kohvi ja aeti omava- hel juttu kuni lavale tuli klubi nais- koor, et Margit Viia juhatusel esita- da: Naabri Mar i" - E. Vrk, h- tul" - M . Ldig, Ah,Kpidula" - J. Zeiger ja viimasena J. Kpper i- bik". Ettekanded said teenituh tuge- va aplausi.
,.Tudulinna moosekandid" August Tuvikese juhatusel mngisid bra- vuurseh E. Pacius'e Porilaste marss" millale laulis kaasa klubi naiskoor Margit Viia juhatusel. Nais- koor pdis vapralt ennast kuulda-, vaks teha, kuid pidi alistuma akor- dionide ja elektrooniliste vimenda- jate levimule.
Avamarsile jrgnes ks vana- mees raius" millele koosviibijad tu-
'gevasti kaasa laulsid ja valsirtmis tsusid. Pillilood vaheldusid, tuues . kuuldavale armsakssaanud viise ja laule kaasalaulduna nii A . Tuvikese ja M . Niinvee poolt, tmmates laulma ka koosviibijad.
F. Terts luges ette A . Tuvikese poolt loodud vrsivormis veste ja l-. kituse, millest aga kahjuks palju lks kaduma tgeVa jutukmina tttu.
Sjainvaliidide Esto '84-le toomise aktsiooni raames viibis koosviibimi- sel hr. Raiend^tues kaasa Abel Lee maali, mille raaminud Emil Erme ja mille vitjaks loosi teel tuli 0. Haa- mer. Loosipiletite mgist laekus $326.20.
Lpusnas F. Terts tnas kiki koosviibimise heale kordaminekule kaasaaitajaid laulukoori-ja selle juhti, Tudulinna moosekante, pere- naist ja abilisi jne. Aprillis regulaar- set koosviibimist ei ole 1 vaid selle asemel, on Loterii ja ksitde mk" 29. aprillil-
nha hvituste vljamaksmist. Isi- kud, kes ise 'ei ole hvituse palvet sisse andnud, saavad Law Societylt teate ning kuise kirjalikult. Nad vi- vad nude sisse saata vi sellest loo- buda. Law Society ei nua oma t eest vlausaldajatelt tasu.
NUDMISED KAHES OSAS Kesoleval juhul jagunevad vla-
usaldajate nudmised kahte ossi: E. Alfredi isiklik varandus ja in-
vesteeringud tulevad jagamisele The Clarkson Cp. Ltd'. kaudu, kelle and- metel 29, m r t s l k s mgile E. Alfredi isiklik maja $180,000 eest. Suur osa sellest summast lheb h- poteekide katteks, osa lheb tema abikaasale ning lejk lheb jaga- misele vlausaldajatele. Clarkson Co. andmetel on tagasimaksu surrjma umbes 1% laenust. Sellest teatatak- se vlausaldajatele kirjalikult.
Law Society hakkab vlja jagama hvitusi alles prast seda.kuiE. Alfr redi isiklikust varadest saadud sum- mad on lplikult vlja jagatud. On lootust, et Law Society ehk suuren- dab oma maksimaalset vljamaksu summat (see n Clarkson Co. arva- mine). On tiesti vimalik, et E. Alf- red vabaneb vanglast juba tuleva aas- ta jaanuaris (see oletus on tehtud Correctional Services Ministry Pro- bation and Parole Office informat- siooni alusel.). .
JURIIDILINE NUANNE ldiseks informatsiooniks viks
nimetada, et Ontario advo kaalidel on maksuvaba ldjooneline juriidili- ne nuanne telefoni teel. Selle tee- ninduse nimi on Dial-A-Law phone 947-3333. Telefoni teel on vimalik saada ldjoontes informatsiooni pe- rekonna-,^ kriminaal-, immigratsioo- ni-jne. seaduste.kohta tasuta.
See informatsioon ei ole mitte ju- riidiline nuanne, vaid ainult fakti- de- nentimine; Andmed on saadud vlausaldajate koosolekuh, The Clarkson 00. Ltd. ja Correctional Services Ministry and Parole Field Office'st.
, K . A . L E H E L A
astaiievai thistamisel , Lauderdale'is
Aktuse avas koondise abiesimees Bernard Suik. Praost Rudolf Reinaru pidas palvuse ja mlestas langenuid, mille jrel solist Anadie A l l i k laulis
Kalevipoeg" ja Ma lapsena jin koduta". Klaveril saatis Hilma L i l - leorg. Aktusekne pidas rahvusko- mitee liige Mariin Suuberg. Jrgnes L.F .E. Segakoorilt kaks laulu Priiu- se hommik" ja nEesti lipp". Juhatas Erich Al l ik . Helmi Kiv deklameeris Phja nael" millele jrgnes meesan- samblilt M u Eesti maa" ja Hoia Jumal,Eestit". Tervitused luges ette teadustaja Alide Koppel. Lppsna tles koondise esimees Harald Hin- no'. Aktuse osa lppes Vabadussjast osavtnute austamisega. Theodor Koppelile ja Oskar Lembitule pandi daamide-poolt rinda valged gardee- niad.
Aktusele jrgnes hoogne pidu. Koondise daamid panid igahele rinda Eesti lipukese.
Rikkaliku vitudega loosiratas ti peavidu (iihepevase laevasidu kahele inimesele Bahamasse) Heino Laasile. Vidu oli annetanud Rein Luningu reisibroo. Teiste vitude annetajad olid: Linda Kirs, Ossi Riis- ma, Heino Laas, Ljuba Hlpus,Leida Nulik, Helgi Sooaru, Zinaida Laa- ger."
Sport
kutse suurlaagri EestiLipp" klastamiseks;
MaailmalaagerEesti Lipp" juht- kond korraldas informatsioonikoo- soleku gaid- ja skautjuhtidele, / kes laagris tidavad mitmesuguseid les- andeid. Eesti Maja noorteruumi mil- j tuletas meelde igaaastast noorte- juhtide aastakoosolekut.
Teemaks oli seekord^maailmala- ger, mis toimub teatavasti Kotkajr- vel vahetult enne lemaailmseid Eesti Pevi.
Ma.ailmalaager algab laupeval, 30. juunil ja lpeb phapeval, 8. juulil. Tegelik laagri lpp on laupe- val prast suurlket. Phapeva va- ra hommikul alustatakse situ To- rontosse, et osavtta keskpeval On- tario Place'is toimuvast Esto '84 ava- misest ja sellele jrgnevast Estora- mast. Maailmalaagri Eesti Lipp" juhtkond teeb kik, et tita oma lu- badust Esto '84 vastu laagri varakuks lpetamiseks, kuigi see toob kaasa raskusi. Suurel arvul juhte peab j- ma maha Kotkajrvele ja loobuma Esto esimestest pevadest, et l ikv i - deerida telklinna koos selle toitlus- tamiskeskusega. Esto '84 peakomi-' tee pn lubanud oma kanda vtta bus- sitraTispordi majandusliku osa Kot- kajrvelt Torontosse phapeval, 8. juulil. :
Lhilevaated' tehtud tst olid maailmalaagri juhilt skm. Egbert Runge ja abijuhih ngdr. Anne-Mai Kaunismaa. Iga osakonna, juht tut- vustas nimeliselt oma abilisi.
Praegu toimub laagrisse registree- rimine, mis ipeb 1. aprilliks. Laag- rimaksuks on. 105 kanada dollarit, jrgmised perekonnaliikmed tasu- vad vhem. Kik juhid maksavad laagrimaksu histel alustel noortega. Selle summa eest toitlustatakse laag- riperet, mis on suurim kulu-,antakse mrgid, laagriraamat, T-srk, laagri- leht, auhinnad, ja muretsetatakse programmivahendid.
Maailmalaagri majandusosakon- na poolt juhitav aktsioon on juba kuulnud esimestest toetustest: Eesti hispank 1000 dollarit. Eesti Abis- tamiskomitee 500 dollarit, Vana- Andrese kogudus 200 dollarit.
Maailmalaagri Eesti Lipp!" suur- nupidamine otsustas ksmeelselt saata kutse enne Esto 't Torontos viibivatele sjainvaliididele Kotka- jrve klastamiseks laagri ajal.
Hendrik Vasila vistlusrajsiL
Tusev tht murdmaaradadel
Lae Le jeune suusakuurordi Eral- datud asukoht Briti Kolumbia Kamlopsilinnast lunas,oli mrt- si alul koduks umbes 150 noorele suusatajale. Siin toimusid tnavu- sed lekanadalised noorte murd- maasuusatamise meistrivistlu- sed. Ontario Suusaliidu meeskon- nas vistles kaasa ainsa eestlasena Torontost prit Hendrik Vasila. Hendrik vistles 15-aastaste vanu- seklassis ja tuli 11. kohale nii 7,5 km kui ka 10 km rajal. Tema ajad olid vastavalt 25.14,8 ja 33.41,7. Viiekilomeetri vistlusel oli ta 15. ajaga 18.28,7. Kuna kige kiirem 10 km suusataja oli Hendrikust ainult pisut vhem kui 3 minutit ees, siis vib loota, et Hendrik uue plv- konna esindajana suudab eestlaste head nime suusaspordi alal tuli- punktis hoida.
UISU
Ottawas korraldatud rahvusva- helistel iluuisutamise vistlustel olid edukad kanada uisutajad. Paa- risuisutamises Paul Martini ja ja Barbara Underhill vitsid kuldme- dali. See on esimene kord prast seda, kui Kren Magnusson tuli esi- mesele kohale naiste ksikuisuta- mises 1973. a. ja paarisuisutamises Otto ja Maria Jelinek tulid esimese- le kohale 1962. a. Kanada uisuta- jate esinemine oli vigadeta ja rah- vas juubeldas. Senised tavalised esimesele kohale tulijad, vene ui- sutajad, jid kolmandale khale inglaste jrel.
Graig Potsepal esikohta
Noorte ujumisvistlustel juhtub harva, et ks vistleja endast kaks aastat vanematega koos vistleb ki- kidel aladel ilma, et kaotaks htegi vistlust. Seda saavutas 10-a. Graig Potsep laupeval,17. mrtsil Toronto likooli 25" m ujulas, kus toimusid Ontario ujumisklubide vahelised meistervistlused 4-A kategoorias. Ta vistles 12 a. ja nooremate yaiiu- segrupis, kus kavas oli 8 eriala. Vistles kikidel aladel, tulles igal alal esimiseks ja saavutas 8 kuldme- dalit. Tagajrjed:
Samade vistluste seerias 1-A klu-r l)ide kategoorias, l l - a ! Kia Pulim,' 'visteldes ll-12'-a vanusegrupis a-11 mrtsil Etobicoke 25 m ujulas, saavu- tas jrgmisi tagajrgi: tijli teiseks ja saavutas hbemedali ujudes Etobico- ke Ujumisklubi ttariaste 200 m kompleksstiili teateujumises, ujudes selili ajaga - 0.36,57. Naiskonna aeg oli 2.19,11. Individuaalselt tuli 5-ks 200 m seliliujumises - 2.42,72. Eel- vistlustel saavutas aja 2.42,19. Tuli 7-ks 400 m indiv. kompleksstiilis 5.47,80.16-ks 100 m seliliujumises - 1.20, 81 ja 17-ks 200 m indiv.'komp- leksst. 2.54,48. Vistlustest vttis osa 16 klubi 610 vistlejaga. Iga klu- bi vis vistlustele saata kuni 40 vistlejat.
H A R A L D RAIGNA
^Phjala Ttarde" 35-es aastapev
Gaidlipkond Phjala Ttred" t- histab oma 35-ndat aastapeva p- hapeval, 8. aprillil Vana-Andrese kirikus jumalateenistusega kl. 4 p.l. Palutakse kiki gaidide spru ju- malateenistusele ja sellele jrgne- vale koosviibimisele kiriku saali
' ' I
^ LIPKONNA JUHATUS
REALISTIDE K O K K U T U L E K
Torontos toimub reedel, 13. april- lil Tartu CollegeM restoranis algu- sega kl. 7.30 . Kik realistid kut- sutud.
. TEADAANNE Eesti Abistamiskomitee Kanadas
peakoosolek peetakse kolmape- val, 18. aprillil algusega kl. 6 . Eesti Maja vikeses saalis. Liik- meid, kes ei ole kutset saanud, palutakse see teadaanne vtta kut- sena.
Kikideks kindlustusteks
^ ^
Otsitakse sugulast
Rootsist otsitakse Peeter Sepp'a, sndinud kas 13. okt. vi 13. nov. 1907 a.Tarvastus vi Mustlas rtse- pa pojana. Oli Eesti Vabariigi ajal sjavelendur leitnandi auastmes. Siirdus Kanadasse arvatavasti 1939. Vttis II maailmasjast osa liitlaste poolel asukohaga Inglismaal. Asus veel 1968.a. Kanadas, i Kui-selle isiku kohta oti informa - siooni, palume prduda Eestlaste Kesknukogu Kanadas poole, tel. 465-2219.
Miiiiiiniiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiniiniiiiiiiiiiniiiiiiiiminiinniffi
teistele eesti orgamsatsioonidele
mLLSIDEBAKERY mi ^eiictessen
SOOME PAGAR
pagarlsaadused ja delilcatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki- leib. Maitsvad tordid ja muud kohapeal kpsetatud euroopamaitse- lised pagarisaadused. Spetsiaal tordid ja snnipeva kringlid tel- limise peale. Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-
gid, suitsujribid ja soolaheeringad. Sultsukalkunid tellimise peale. ^ lan lk AKE SAARINN {
Toronto Eesti M aastakonts
Toronto Eesti Meeskoor, Charles Kipperi juhatusel, esines nudliku ja huvitava kavaga oma aastakont- serdil 25. mrtsil Walter HalPis. Rohkearvulisel kuulajaskonnal oli hea vimalus kuulda koori kavas, mis haaras eesti kooriheliloomin- gut Ltest ja Tobiasest kuni Tubi- nani.
Koor tundus ldiselt heas vormis rtmiliselt kindel, tjine kiiretes
silbilistes osades ja hoolsad kooli- juhi jlgimises. Ka intonatsioon oli ldiselt rahuldav, kuigi kohati, eriti Vrgu raskes Legendis" kannatas harmoonia ksikute hlerhma- de ebatpsuse all. Koori ldkla, mis Vrgu .Meestelaulus', oli hea ja tasakaalus, ei jnud kahjuks sa- male tasemele. Hlterhmad ei sulanud alati rahuldavaks tervi- kuks, eriti oli see mrgatav esimese tenori-rhma juures sgavad bassid sellevastu andsid koorile t- seda ja kindla aluse. Tihti puudus meeskoorile vajalik marus ja h- led klasid karedatena. Kuigi koor oli vimeline laulma pianot ja tuge- vat fortet, crescendot ja diminuen- dot vga hsti, puudus kandvus ja resonants. C. Gounod Sdurite koor" ooperist ,Faust' oli esitatud hoogsalt ja kindlalt ja nis sobivat koorile. V. Kappi Phjorannikul", vaatamata . tugevatele fortedele, puudus aga ldklas vimsus. Muusikaline tlgendus oli hea, kuigi Kuldrannake" kippus senti- mentaalsusse kalduma. Mitmete laulude kordamine nitas kuulo- jaskonna sooja suhtumist koori-
laulu sus" ef kelle esitust
Solif oma ei ## 1 Wohlti osa), sioon las tl esitusi preli kantuj vatR. esitas] niillet kem krgi samn j Schoi esituf gote kaali Mitt- aren; interj vooni veol Koot mutil
T suuri eest Heai tuaai helill kool
TORONTO 958 Broadvi
Toetus ajalooraamatu trkkimiseks
Kanada Eestlaste Ajalookomisjoni l(OOSolek toimus 7. mrtsil Tartu Col- leges, kus selgus, et Wintario on raamatu trkikulude katmise soovile ties ulatuses vastu tulnud, mis oli pool trkkimise summast, seega $12.928.00 Sellest on jooksvate tde katteks, nagu masinkirjutale, tlki- jale jne. juba $5800 Ajalookomisjoni ksutusse antud. Raamatutoimkond, eesotsas toimetaja Valdu Lillakas', ega on aasta jooksul katsunud teha oma parima senini puuduvate artik- lile kttesaamiseks.
ailpl rad(
Artiklid, mis puuduvad on: Eesti helilooming ja muusikud. Eesti Tienduskoolid, Majandus, kunst, teater, Metsalikool, Tartu Instituut, Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas, akadeemilised organisatsioonid ja Sihtkapital Kanadas. Samuti puudub regionaalsetest artiklitest Kesk- ja Phja-Kanada Winnipegi sektsioon.
, Ksikirjade sisseandmise viima- seks thtajaks otsustati 31. mai, .1984.a. Ainuke artikkel, mis tuleb raamatusse 1984.a. on Esto '84, mil- leks on varutud 15 leheklge.
Ajalookomisjon on ennast kokkjj- hoidlikult majandanud. Sissetule- kuid on olnud $7649.65.- Vljamine- kuid $726.96: Raha pangas 31.12.83 $19,745.20.
Eestlased Kanadas esimest raama- tut on veel laos 323. Jtkuteos tuleb umbes 340 lehekljeline. Organisat- sioonidelt, kes oma artiklid on vara- kult sisse saatnud, vi veel saada- vad, palutakse kiiremas korras artik- liga sobivaid ajaloolisi fotosid saata toimetaja Valdu Lillakas'e aadressi- le: 7092 Dunmow Cres. Mississauga, Ont. L4Z 1C9.
Samuti palutakse varajastel artik- lite sissesaatjatfil omi artikleid tien-
dan!
ko
11
on
teol
