NELJAPEVAL 10.MAIL - THURSDY, MAY 1 Meie Elu" nr. 19 (1784) 1084
AUGUST VHMA
Viimseni Ajad muutuvad ja inimesed hes
nendega." nneks tunnustavad elu- ted erandeid. heks neist pn Arthur Vbus, kes keset thoogiji peatudes imestab: h, juba 75 aastat."
lipilasena TartuSi uurides vanu sinodiprotokolle, tekkis tal mte ja kava kirjutada eesti rahva ajalugu, lhtudes rahva igapevasest elust, loomingust, pdlikkusest, vaimse- tele radadele astumisest, klbelisest puhtusest ja andunud truudusest.
Teisele erialalq siirdumisel kerkis les-uus visioon: Sria vanast kul- tuurist.oma Naatsareti Jeesusele ki- ge lhema keelega; teati ja mndagi,
laga kui palju? i Eesti Vabariigi .territooriumi oku-
peerimine sjavejuga, pgenemi- sed, pagulus nisid otsa teinud ole- vat nooruskavdele ja unistustele. .
Tartu likooli teoloogia doktorist ja professori asetitjast sai viimaks
, Uue Testamendi ja varajase kiriku- loo professor Chicagos 1948. a. Kui Arthur Vbus siirdus aastal 1977 emerituuri,phendati temale Festsc- hrift maailma tuntuimate srioloogi- depooh.- Phendusteose eessnas mrgitakse, et austajaid oli nii palju, et hest kitest oleks vinud saada neli, kui kikide soove oleks arvesse vetud. Mis oli vahepeal toimunud?
Teaduslikus maailmas kehtis aksi- oom, et Sria kultuuri kogu varamu . on toodud Euroopasse ning on kt- tesaadaval raamatukogudes. Kuid Arthur Vbus'polnud veendunud, et  see vastab tele. Tema asus omal kel asja rimaja avastas, et eelne- nud teadlaste viisiks oli viia avastatud kited ja ksikirjad ehdiga kaasa Eu- rgopalsse, misprast teadlasi ja uuri- aid enam ei usaldatud. Kui aga V-
bus oli usaldust vitnud, toodi peidu- kohtadest vlja isegi tiesti tundma- tuid j ^ seniaimamatuid tid. Neid fotografeeris Vbus leheklg lehe- kljelt ja vis neid sel viisil endaga kaasa vtta, avaldada, kommentee-. rida. Suurem osal aga leidub filmi- rullidel alles.
Oktoobris 1979 avati Chicagos professor Vbuse-nimeline sria- keelsete ksikirjade kogu hes juu- rekuuluva eri uurimisinstituudiga.
Meie kuulus teadlane on Pariisi ja Belgia akadeemiate ja veel nelja si- lmapaistva petatud seltsi liige. Eesti Teaduslik Instituut valis teda sja oma auliikmeks. Arthur Vbuse elulugu, akadeemiline tegevus,-and- meid tema uurimustest ja taotlustest on avaldatud The International Who's Who of |Intellectuals, interna- tiona^lne > biograafiate keskus, Cambridges 1977.-a. Men of Achie- vement, saavutustega mehed 4. toi- de, eelpool mrgitud keskuselt mr- gitud aastal.,
Vabandusi oleks kerge ette tuua, miks eesti ajalooga tegelemine t i - nuks le suutnijise. Kuid asjata. Noo- rusarm ei lhe meelest truul mhel. : Terve rea lhemate kirjutuste krval on ilmunud ajalooteos Studies iri the History of the Estonian P'eople  tervenisti 9 kidet
KuWas teisiti. I^ ga suure teos^ i l - mumine kutsub esile eriarvaiiiisi. hed ^ksivad: miks eesti ajalugu inglise keeles, ma ei sa*a lugeda. Tei- sed arvavad, et vlismaal ei saa val- mida ajalooteos, mis rahuldaks. Kol- mandad tlevad: parem, kui poleks- ki ilmunud. Tepoolest. Meil puudub tnaseni eesti uuema ajaloo kompen- dium. Senisel alal ilmunud katsed ei saa rahuldada, sest nad pole objek- tiivsed. [
Arthur Vbus aga ngi hoopis midagi muud ette ja taotles midagi vga thtsat. Tema ngi ette,et ei j tulemate nukogdelikud ajalo- vhsimisedleesti rahva ajaloo arvel. Sellele lksi vaja pstitada vastu tamm, millest nii kergesti le ei saa- da. Praegu on'kavas 11 kite ilmu- mine, vib-olla koguni 12 ja just nimelt kige lelvinenumas internat- sionaalses keeles. Projekti suuruse prast polnud vimalik leida kirjas- tajat, ^"^etlikuh ilmub teos Eesti Usuteadlaste Seltsi Toimetiste pagu- luses ilmuva ^rja raames. Tegeli- kuks kandjaks on eesti vaba rahva- kiriku liikmeskond hes erandlike teiste" algatuste tnuvrsel abil. Tiesti uskumatu mitteteadjatele, kuid ometi teoks saav suurteos. Kmnes kide ilmub Esto peva-
Vitluses mitte ravitava haigusega 8. aprillil Cafy's 111. kustus vaikselt August Vhma eluknal tema abi- kaasa juures olekul.
August Vhma sndis 24. dets. 1912. a. Sondas, Virumaal. ppis Poeglaste Reaalgmnaasiumis.Rak- veres; ttas mehaanikuna Telefoni- telegrafivrgus Rakveres; 10. juulil 1940 lpetas E.V.Sv. Tehnikakooli 4- aastase kursuse ja krgendati noo- remleitnandiks suurtkive alal sv. tehniku igustega. Teenis 3. suurt, grupis Tartus ja punaarmees olles 625.- kerge suurt. polgus,mille koos- seisus viidi Venemaale; vttis osa taandumislahingutest, kuni loobus vitlustest ja tuli kodumaale. Teenis Tartu Vahipataljonis ja Schutzman- nschafts Front Baltaillion 33-ga vit- les Leningradi rindel. Eesti Leegio- nis, Brigaadis ja hiljem 20. vabataht- likkude diviisis olles, oli patarei-ja grupilemaks ja vitles Narva rindel. Emaje joonel ja Saksamaal Hirsch- bergi ruumis. Sja lpetas ta majori- na ja teda on vristatud EKII anne- tamisega.
Prast seiklusrikast teekonda ju- . dis ta Lne-Saksamaale, kus hines abikaasaga. Viibis Hanau, Goslari ja^ Oldenburgi pgenikelaagrites, kus ttas Gmn. petajana ja hiljem sideohvitserina vahi- ja tkompani- tes. 1950.a. emigreerus Rootsi, kus ttas Olofstrmis Svenska Stalp- ressnings A/B ja Norrahammar Bruk. ettevtetes triistade konstruktori- na. 1956. a. suvel saabus USA-sse, kus ttas Chicagos CECO Steel Pro- ducts Co-s ja teistes ettevtetes kons- truktorina. Igal pool, kus ta viibis^ vttis ta agaralt osa eestlaste, selts- kondlikust tegevusest; nii oli ta Chi- cagos pikemat aega Pauluse kogudu-  se esimeheks; laulis Eesti Maja Meeskooris Ja Segakooris ja oli Eesti Ovitseride Kogu liige. Kik, kes Au- gust Vhma'ttundsid,mletavad teda kui tulihingelist eestlast, ausameel- set, iglast, otsekohest ja kohuset- ruud sja- ja rahvuskaaslast. Sellel phjusel oli temal palju spru, kes temast lugu pidasid ja austasid; mi- nule oli ta rohkem kui sber  ta oli mulle venna eest.
Lahkunut ji leinama abikaasa,^ ttar ja suur sprade pere. Rohkem kui 150 leinajat vtsid osa tema puu- srkipaneku ja matusetalitusest, mi- da pidas p. E. Phn ja seda kau- nistas lauludega Eesti Maja Mees- koor ja Segakoor. Saatvaid snu t- les prof. dr. A. Vbus. Jrelhded olid Pauluse koguduselt. Eesti Ohv. Kogult ja E.V. Sv. Tehnikakoolilt, Chicago 1 koguduselt, Segakoorilt, E. Maja Meeskoorilt, E. Maja nuko- gult, sjakaaslaselt, Pauluse kog. naisringilt, Vangistatud eestlaste abist, toimkonnalt ja lhematelt sp- radelt.
Puhka rahus.armas sber, kooli- ja sjakaaslane'. Sa lahkusid, kuid h^ad mlestused Sinust jvad meis psi- ma, ktini meie elupevade lpuni.
VICTORE. ORAV
Evi Kuusk  i i i i i i i i i i i i i i i M i i i i i i i i i B i i i M i n i i i i i i i i i i M D n o i i B i i o i i a i i o i i i i i B i i B i i a i i o i i o i i s i ; a n o i i i i i i o i i i i i B i i a i i o i i i i n o i i S M B t i a i i O M O i ^ ^
Adele Tschishevsky i-aastane
ks energiline, endine Prnumaa Naiskodukaitse juhtiv tegelane, tori Jsk. propagandaplik, samariitlane, laulukooride ja igasuguste teiste ko- hapealsete organisatsioonides juhti- valt aktiivne kaasaaitaja, Adele Tschishevsky phitses oma 95-ndat elujuubelit oma poja Ja minia dr. Walter Walter'ite kaunis kodus, To- rontos.
Vhestele on saatus vimaldanud nii krgesse eluikka juda. Veel v- hem on neid, kes selles eas on veel nii tarmukas ja elurmus nagu seda juubilar oma krges eas on. Ta ava- tud koduaknast vib ndki veel kuulda vanaproua klaverimngu.
Olles elujaatava iseloomuga, tis optimismi, on juubilari pilgus elu- tuld, mis soendavalt ja hellalt nagu pattaks neid,kes ta lheduses viibi- vad. Ta on arvatavasti ka veel ks va^nemaid elusolevaid Valgeristi ja Naiskodukaitse Teenetemrgi oma- jaid.
Juubilar sndis 30. aprillil 1889. a.- Tstamaa vallas kaupmees Lauritsa ttrena. Lpetanud erateel gm- naasiumi, abiellus 1911. a. rohutead- lase Raimund Tschishevsky'ga. Nad omasid ja majandasid Prnumaal To- ri apteeki.
Juubilar oma paremates eluaasta- tes rakendas onra energia kodumaa lesehitavale tle; ajajrk tulvil te- gusid ja uute vimaluste algeid. Sr Saatus vimaldas tal. 1971.a. oma abielu teemant-pulma phitsgda. Nd puhkab elukaaslane mulla all, mlestused elavad edasi.
Mlestused on kui aarded vana- duspevadel. Nad on kui lihvimata' kallsikivid, mida aeg-ajalt ktte v- tad ja neid silitad. Mida sagedamini nad sdamekambrist ktte vtad ja mida kauem oma peos hoiad, seda ilusama sra ja like nad saavad. Juubelipevadel meenub nii palju, mis kunagi o l i . . .Sel peval n m- lestusprlitel sravam lige ja helk mjuvad silmadelegi...
Juubeli thistamine toimus 29. ap- rillil hulgalise sprade ja tuttavate '
liiklusnnetusel ancouyeris
VANCOUVER - Esmaspeval, 30. aprillil sai liiklusnnetusel sur- ma 39-aastane Evi Kuusk (snd. Lepik). Ta sitis Phja-Vancouve- ri veoauto alla ja muljuti puru- nenifd sidukis surnuks. Ilm oli vihniahe ja tee libe. Ees sitnud suur veok oli kitselt peatunud ja siduauto ei suutnud pidurdada. Evi kuuse abikaasa oli ri- reisil USA-8 ja temaga saadi hen- dus Philadelphias. nnetusohvri mkn tegi kindlaks tema Vancouve- ris elnevvend.
Evi Kuusk oli elukutselt raamatu- pidaja, ta sndis Torontos ja noore teismelisena asus koos perekon- naga VancouverL Perekonnad Le- pikud kuulusid Toronto Eesti Bap- tisti Kogudusse ja Vancouveris lii- tusid hendatud Kogudusega, kus Evi oli aktiivne liige. Vancouveris ta abiellus Aare Kuusega ja neil on kaks last,ll-aastane ttar ja 13- aastane poeg.
Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiitiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiinii^^^^^
teistele eesti organisatsioonidele
- s s m
S 2  
OO
3 i s B
0
S S s s m 5 m 3 m 1 5 a
' 5  m 3 5
  5 5 S m S
s
osavtul. Oli palju lilli, sdamlikke nnesoove, tervitusi ja snavtte. Soojasdamliku ja pikema tervituse oli juubilarile kirjutanud pet. E. Phn, mida Aino Phn ette luges. Endised Tori inimesed tlesid oma parimad nnesoovid A. Koppeli kaudu, kes sdamlikult meenutas mdunud tegevusrohkeid pevi ja mlestuste nnemaad  Tori alevit.
Kikide nnesoovijate hiseks sooviks oli, et saatus annaks juubila- rile tugevat tervist, et nha oma 100. a. elujuubelit. Arvestades juubilari vitaalsust, tahtejudu ja optimisnii, loodame selle soovi titumist. Kas ka .nnesoovijatel elupevi nii kaua jt- kub.et seda nha saada, see on ise- ksimus. Kuid elame lootuses tule- vikku! Usume ja loodame, et juubi- lari nnehaldjasjuhib teda vastu elu- sgise rahulikele tuultele Ja rajale!
,iNd edasi viib jlle tee, Ei keegi tea, kuhu kulgeb see. nn kaasa sbrale!"
Parimate soovidega
S 5  5 5
i m S 5 5 S S 5 5 1  I n 5  5 n S 
i 5
' m 5' B i s s s I  n
s.
mu Kanada krin^inaalkoodeks on
vetud ulatuslikumale revideeri- misele. Muude uuenduste hulgas omistatakse seejuures thelepa- nu ka roimadele, millest siis, kui koodeks oma esialgsel kujul loo- di, veel kurja undki ei osatud nha, nagu niteks kuritahtlik raalide, ehk kompjuuterite kasu- tamine.
Kui tavalisel kodanikul on ras- ke kujutella, millist kurja viks kll raalide varal ra teha, siis mned teised tehnoloogiliste edu-' sammude kannul esile kerkida vivad roimad on palju kerge- mini arusaadavad. Niteks ta- kistamine teisel inimesel kasu- tada pikese kiirgust.
Lahkarvamused naabrite va- hel iguse le piksepaistele ei ole mingi haruldus, kuid kuulda pole olnud, et mni neist oleks viinud mne pretsedentitekitava tsiviil-kohtuprotsessini, rki- mata kaelakohtulisest protses- sist. Inglise tavaigus (common law) sisaldab kll doktoriini, mis tegeleb igusega pikesepaiste- le, stipuleerides, et isikul, kelle maale on pike jjaistnud vhe- malt kakskmmend aastat, on igus sellele piksepaistele (nn.
ancient light"), kuid iguse- mistmise ajalugu ei tunne hte- gi kohtuprotsessi sel alal.
henduses pikseenergia ra- kendamise levikuga on aina loo- mulik, et huvi selle senikasuta- muta juallika vastu on ha suti- renemas. Varem vi hiljem peab sellele reageerima ka Kanada seadusandlus. Ainus instru- ment, mis praeguse olukorra juu- res maaomaniku igusi pikse- paistele mnevrra garanteerida vib, on omavalitsuste ehits- mrused, mis mritlevad hoo- nete asukohti, krgusi ji^ ie, mille varal on vimalik ennustada, milline osa kellegi krundist te- noliselt takistamatu pikse- paiste osaliseks jb. Sellele kaitsevahendile ei saa aga panna suuri lootusi, sest omavalitsusil on neid kaunis kerge muuta. Maa kalliduse tttu on hoones- tus ldiselt kaunis tihe ja see ei jta palju mnguruumi pikse- paiste jaotuse planeerimiseks.
Umbes ks kuni kaks protsen- ti praegu ehitataist elamuist on varustatud hte vi teist liiki pikse-energia kasutamise sead- mega ja see arv on kasvamas. Kasvamas on ka pikseenergia rakendamine olemasolevate ela- mute juures. On ennustatud, et aastaks 1990 on vhemalt mne- des Kanada piirkondades, te- noliselt preeria aladel, pikese jul ttavad soojavee-seadmed
eesi sama tavalised, nagu on praegu elektri kttekehadega soojavee paagid.
Uute asulate planeerimisel vetakse uuemal ajal pikse- paiste jaotust rohkem arvesse, kui kuijagi varem, kuid piksee- nergia kollektor-seadmete asu- koha mramine jb ikka pro-, jekteerija heks j-askemaks  kui mitte lahendatamatuks  lesandeks, seda eriti olemasole- vate hoonete juures. Meldav on ju ka kokkuleppe taotlemine naabrite vahel^ et he leppeosa- lise poolt tulevikus ehitatavad hooned ja tema krundil kasva- vad puud ei tohiks l heita teise teatavas kohas asuva-
unagi varju
le kollektor-seadme lheks kahtlematult. vituudist huvitatud j[fpiele kau- nis kulukaks.
Kui Makedoonia ikuningas ja maailmamonarhia asutaja, Aleksander Suur (356323 e. Kr.) kreeka filosoofi, Diogenest (413323 e. Kr.) klastas, siis, olles llatatud selle primitiiv- eist elutingimusist ksis, mida ta tema heaks teha saaks, siis vastas see kuulus knik: Xra seisa minu pikese ees"., f
Samasugune nudmine hest , kljest ja sellele vastutulek, vi
vastutulematus teisest kljest, nivad tulevikus saavat ikka enam ja enam naabrite-vaheliste suhete mrajaks.
Kanada riigiisad ei tohiks enam kaua viivitada vastava seadusandluse ajakohastamise- ga, et kaal igusejumalanna kes juba varakult litatud oleks.
CD
o
n 5 S n
B 5 5
a 5 n
.3
l O l l D l l l l l i l l l l l l l l l l l ^ i a l l l l l l l l l ! l D ! l g l l l l l l S l l l l l l l l l l l l l l l l l D l l l l l l l l l l l > l : ^ l l l l S l l D l l B l l O l l l l l ^ l D l l l l l l l l l l l O l l D l l ( l l g ^  i>4i^K<vo<aBxa<>i im iiii vmxxax^aBHKD
SUURTE KOGEMUSTEGA
mbleb KVALITEET-MATERJALIST
  L I K O N N A D
1' Eiverview Gardens (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535 ftudi H. Sclaieider
CexKI3>0<3B<KBM>ED0E<H
deks. Nende sinisesse kalinguri ki- detud teoste rida seisab kui surite rivi raamatukogude riiulitel. Sinna nad Jvad ka prast meid tunni- meestena. 
See pole veel kik. Vbuselt i l - mub mrtrite raamat The martyrs of Estonia, mille poognad on kitekotta judnud. Trkki on linu Vbuselt Martydom of the Estonian People, eesti rahva martrium. On lootusi, et see juab ilmuda septembris this- tamaks sndmusi 40 aastata tagasi. Kes ei tahaks seda toetada koguduste vi organisatsioonide kaudu.
Olgu siin avaldatud sgav austus ja tnu eesti suurmehele ja tema abi- kaasale, proua Ilsdle, stind. Luksep. Siin pole tegemist ainult he mehe tga, vaid kogu perekonna kaasa- eianiise ning loobumustega, eriti aga proua Vbusele, kes saatis Ja saa- dab trkikotta masinal mberkirju- tatud ksikirjad.
Apostel Paulus on kirjutanud neist, kes valitseyad elus Jeesuse Kristuse lbi, saades armu ja iguse anni tiuse (Ro 5,17).
KONRAD V E E M
EESTI A L U M I I N I U M KOMPANII Nd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes vrvis, kahe-ja kolmekordse klaasiga. Tasuta hindamine.
iMellists}ge peval tkoda tel. 832-2238. BCodus 769-0932.
O S S O I N V E S T M E N T S I N C . / 110335 Keele St., Maple, Ontario LOJ 1 EO
OVER 50 YEARS OF GM SALES ANO SERVICE
PIKREAD: 1. Islamkonna kait- sephamu. 5. Mehe peakate. 9. ks aktiivsemaid eesti vabadusvitle- jaid. 11. Radooni keemiline mrk. 12. Ungari operetihelilooja (eesnime esi- tht ja nimi). 13. Tuntumaid eesti maletajaid. 14. Kbemeke, helbeke, suleudenieke. 15. Kuju egiptuse m- toloogia^. 17. Palee idamaades. 20. Ameerika ajakiri. 22. Viksed riud vi karbid. 24. Mehenimi tagurpidi, i 25. Vaeslaps. 26. Mimetismi vorm. 28. ietolm. 29. Sidesna. 30. Samas- usele viitav eesliide. 31. Jook 33- Vrgu kinnitusaas. )5. Laevahaldjs- 37. Tilk. 38. Meelekoht. 40. Ladina- keelne eessna. 41. Linn veitsis
PSTREAD: 1. Madalseis. 2. Kes- tev elu ilma vaba hapnikuta. 3. Linn Hispaanias. 4. Vool vene luules XX sajandi algul. 5. Ksisna. 6. Arsee- ni keemiline mrk. 7. Mekuru pides. 8. Vajalik magamiseks 10. Noot. 13. Hommikumaa-igeusu ki- riku iguseallikas. 16. Molbdeeni keemiline mrk. 18. Muistne rahvss
Itaalias. 19. Partei vi organisatsi- ooni juht. 21.' Muistse Trooja teine
-nimetus. 23. Lhend pikkusmdu hikust. 25. Ravimtaim. 27. Thesti- kus kaks jrgimda thte. 31. Noa osa. 32. Emane koduloom. 34. Veise hlitsus. 36. Lti tuntuim maletaja. 37. Proktatiiniumi keemiline mrk. 39.. Meie.
LAHENDUS
uiui 'f^ G sima eiax 'IG 'fl 'LZISQ
qz 'm'z 'iioi|i -12 japin '61 'm -snjjg '81 opM '91 -uouBBJiomoM 'Gl BTOX 'lufl '8 aauuaaa 'i 'sy "9 'BU -n^ '9 *msi8m>[v 'f 'OBqiia 'G "sooiq -0J9BUV '2 'siw^ ' i :avaHxsnd guuBsnBi 'i^ -pv W ' U I I  "86 'JBSId xe 'uuBUiiaio)! '96 'Uiy *GG 'aax 'XG -OSI 'oe 'B l '62 'iins 'QZ mmn '9z qJO T30 'l'? -pisooi 'ZZ .jumo" 02 'llBJaS '^l '"ouiy '91 H "IBN ex uBUiiB^ !/gi; 'UH 'Il b ')nN 'B nqBB^ 9''BqBB>i ' i iQVaH^IOd
PAUL junus Mk ja rentimine ris 291-5054 Kodus 423-5716 Chev OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ojit. MIS 4L9
luuiuiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiuiiiiiiiHM Eesti Pensionride Klubi
Torontos peakoosolek KUHU MINNA?
@ Reedel, 11. ja 12. mail Peeter Kaupsi maalide nitus Baptisti ki- riku saalis.  Laup., 12. mail Aiandusklubi vl- jasit Hamiltoni botaanikaaeda. Laup., 12. mail T.E.R.R. Kung- la" Maiball Casa Lomas.
% Phap., 13. mail Tienduskooli emadepeva aktus Eesti Majas al- gusega kl. 2 p.  Reedel, 18. mail EKN noorsoo- tkomisjoni ,,Nyet, nyet Soviet" tants Tartu CollegeMs algusega kl. 8 .
ffiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJSiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisiwitiH
peetakse neljap., 12. mail kell 2 p.l. Eesti Maja keskmises saalis. Klubi liikmeid palutakse kesolevat teadet vtta kutsena - ja rohkearvuliselt koosolekust osa' vtla.
JUHATUS
TNUAVALDUS
Eesti Pensionride Klubi Torontos tnab kiki, kes oma panusega kaasa aitasid klubi loterii heaks kordami- nekuks. Palju tnu ka kigile anneta-
lUHATUS