Prof. dr. Adolf Parts Austraplias, Thirlmere'i Eesti Majas thistati 30. mrtsil 1984 suurejooneliselt prof. A . Partsi 80. snnipeva. Peale abikaasa Hel-mi, poja Aarne ja ttre Maaja pere-kondadega vttis osa arvukalt spru-tuttavaid nii ES:i perest kui ka mu-jalt. : Juubilar sndis 1. aprillil 1904 Seli vallas,Prnumaal. Ta lpetas Tartu Poeglaste Reaalgmnaasiumi 1922.a. ja Tartu likooli mat.-loodustega- . duskonna keemia osakonna 1925. Samas omandas ta jrgmisel aastal magistrikraadi ja 1929 dr. nat.phil. kraadi. Samal sgisel siirdus Rocke-felleri stipendiaadina heks aastaks Saksamaale, Gttirigeni likooli ja jrgmiseks aastaks Madriidi. USA-s tieridds|ta end aastail 1937-38. Tallinna Tehnika likooli asuta-'misel-mrati dr. A . Parts fsikali-se keemia instituudi dotsendiks, asukohaga Tartus 1934-36 ja jrgmi-sest aastast prdfessOriksT.T. likoo-lis,Tallinnas,kuni vabariigi lpuni. 24, sept. 1943 pgenes dr. A. Parts Soome kaudu Rootsi, kus ttas mit-mes tstuses omal alal. Sealt viis teekond Inglismaale. A . 1946 valiti dr. Parts Trgis Ankara likooli esi-meseks fsikalise keemia korrali-seks professoriks. Loenguid pidas ta , saksa keels ja ks saksa keelt oskav ^ tr)(line tlkis need trgi keelde. Ta koostas ka fsikalis-keemilise p-peraamatu likoolile. ' Austraaliasse asus dr. A. Parts 1951. a. Ta ttas vanemlektorina omaUlal SSW likooli juures ja aas-tas^ t 19,58 Sydney likooli juures, kus ta lesandeks oli teadusliku t ju-. 'hendamine, eriti arendades pol-meeride uurimist, Viibides tiendus-reisil USA-s Phja-Carolina likooli juures 1962-63.' Juubilar on avalda-nud le 60 teadusliku uurimuse. Eestis oli ta Eesti Keemikute Seltsi esimeheks ja Austraalias inseneride seltsi esimeep. Juubilarile soovime head tervist ja jtkuvalt palju aastaid. E. K U K L A N E
Ilmari Reiman . . I N M E M O R I A M . . Austraalias, Forsteri linnakeses, NSW, lahkus jdavalt 30. mrtsil 1984 jurist Ja Tartus tuntud notar Ilmari Reiman oma 86. eluaastal. ks trohke, mitmekesine elu\oli lpule judnud. , Ilmari Reiman sndis 1. jaanuaril 1898 Kolga-Jaani kiriklas tuntud rah-vusliku tegelase, kirikupetaja V i l -lem Reimani pojana. Ta lpetas 1917.a. Tartu Aleksandri gmnaa-siumi ja astus samal aastal Tartu likooli igusteaduskonda ning ht-lasi ES-i , kus ta pidas rea ameteid, ka esimehe oma. Vttis osa Eesti Vabadussjast vabatahtlikuna II ja-.lavepoigu ratsamaakuulajate ko-mandos. .Prast likooli lpetamist 1923, asus jrgmisel aastal tegevus-se Tartus notarina, millist ametit pi-das 1944. aastani, okupatsiooni-aas-tal 1941 kll Otepl. Oli tegev ka Tartu pankades ja Peetri koguduse nukogus'. Punase hdaohu liginedes 1944. a. pgenes koos paljudega Saksamaale, kus oli Wiesbadenis ja Matte.nbergis Eesti Komitee juhatuses ja lpuks USA ala eestlaste keskkomitee liige. Sealt siirdus ta koos abikaasaga .19. mrtsil 1948 Austraaliasse raskele tle kanafarmerina Sydney lhisel. Pensionriikka judnud, asus ta elar ma Forsteri linnakesse ostetud majja, kus ta ka elupevad lpetas. Ta keha tuhastati ja urn asetati sprade saa-tel Sydney Rookwoodi kalmistule eestlaste leinamuri. Puhka rahus! E. K U K L A N E
NELIAPEVL24. MAIL' ~ T H U R S D Y , M A Y 24 Meie Elu" nr.21 (1786) 19M iMiiiiiiiiiiiiiHiiiininiiiiiiiiiiiiiimiiiMiiiiiiiniiiiniuiiiititiioiioiiotiiiiiaiiaiiDiiiiiattBiioitaiiiii^
Ujujad olmpiaadile Meie parim rinnulmjuja, l^^a. Cindy unpuu Kanadast, seisab suure ksimusmrgi ees, Ijas on vimalus ujuda Kanada naiskon-nas suvisel olmpiaadil vi niiUe. Senini oli eesti ujujait'Toomas Arusoo Montrealist judnud nii-kaugele, John Kulasalu Austraa-isast ja mitmeid ujujaid Eestist; kus edukaim on olnud Ivar Stukolkin. Olmpiaadile psemine on iga ujuja unistus, kuid konkurents on litugev. Ainult Venemaal treenib pidevalt 50.000 noort, USA-s 20 tu-hat, Kanadas 10 tuhat jne. Ka meie parimate ujujate unistus oli ania, kui treenisid veel J. Daniel. R. iSntraaa, E, Kosenkranius, T. Troost, M . Treumuth, Asmus'ed, K i -risillad jt. Cindy' ajad on kll 4-dal kohal Kanadas ja umbes vrdsed Eesti parima rinnuliujujaga. Pinge on suur. Austin/Texases jaan. 5.8. peetud internatsionaalsel ujumisvistlusel 50 m ujulas saavutas Cindy 11-nda koha .100 m rinnuli 1.15,13 (consol. finaalis). Esikoht 1.09,42- U; Gewe-niger, Ida-Saksamaa, teiseks H. Na-gasaki, Jaa]i)an, siis Anne Ottenbrite, Kanada (hollandi pritoluga] jne. ^-as ja 9-as koht.ka veel Kanadale. 200 m rinnuli tli esimeseks jaapanlan-na 2,30,27, teiseks Ottenbrite. 4-jas ja 9-as koht Kanada. Cindy aeg 2.42,83 consol.finaalis sai diskvalifitseeritud (jalgade lk, prded). Seda ori l p varem juhtunud ja treener peaks tsi-selt: midagi ette vtma.
g S 5 m S 5
s
ILMARI REIMAN
Dr. H . E . Ronimois surnud Majandusteadlane dr. H. E. Ro-nimois suri 15. aprillil Vancouveris. Lpetanud Tariu likooli, omandas ta magistrikraadi ja sai stipendiumi Oxfordi likooli, juures doktoreeri-miseks, mida ta ei saanud kasutada olude tttu, kuid prast sda Inglis-maale asudes omandas Oxfordi li-koolis doktorikraadi. Tartu lilloolis oli ta majandus-juht, dotsent rahvamajanduse alal i-gusteaduskonnas. 1943. a. lks Soo-me, sealt Rootsi, kus oli ks Eesti Komitee ja Rahvusfondi asutajaid. Siirdus 5eplt Inglismaale ja 1949. a. VancoUveri Ida-Euroopa- majandus-ajaloo professoriks. Ta on mitme tea-dusliku tl autor. ' Kutse vndralastele Vndra Gmnaasiumi ja Keskkooli endised pilased ja petajad, tulge kohtama lunasgiks (Reception Lunch) 13. juulil, 1984. Koh^tamise paik on Buckingham Room Westbury hotellis, 475 Yonge St. (1 blokk phja pool College jaa-ma). Ko^guneme sinna k e l M l . 3 0 . I Klalisi vib kaasa tuua. Eelregistreerimine soovitav te-lefon 421^5732. . Ngemiseni!
Toronto Eesti Maleklubi meeskond vitis West Hi l l Maleklubi (Scarbo-rough) meeskonda 8. mail' peetud turniiril. Mngud toimusid 10-nel laual ja mnguaega oli 60 minutit mngijale. Kuigi eestlastel puudusid mned maletajad, saavutas meie meeskond 5,5 punkti 4,5 punkti vas-tu. T E M meeskonnas mngisid jrg-mised maletajad (sulgudes rating): 1. laak Triefeldt (1775), 2. Andrus K-resaar (1534)i^ 3. Olav Randoja (1624), 4. George Orgusaar (), 5. Andres Loorits(), 6. Lembit Joselin (1499), 7. Valdeko Pikkand (1466), 8. Valter Puna (-) , 9. Jaak Jrve (1437), 10. Peter Smeelen (1351). West H i i l i meeskonnas, laudade jrjekorras, mngisid: 1. E.Mucigant (1833), 2.:^ R. Buchan (1747), 3. V. Bhapkar (1632), 4. E. Sinko (1585), 5. M . Szilagyi (1512), 6. J. Puusa (1493), 7i G. Armstrong (1312), 8. G. Bugg (1217}, 9. P. K o s i r ( - ) , 10. K. Ho.wes i).. \ Toronto linna 1984 aasta malevist-lusest vtsid osa kaks eestlast, L Liitoja,kes^saavuts 4,5 punkti (vit-jatel oli 5,5 punkti seitsmest vimali-kust) ja V. Pikkand 3 punkti. Mn-gud toimusid hes klassis 114 osa-vtjaga.
L. joselin on korraldanud Eesti Majas meie algkooli noortele male-treeningut igal teisipeva htul ja mngijaid on alati 1015 vahel.
24 vistles squashimngus i Eesti squashi esivistlustest, mis toimusid laupeval, 5. mail Scarbo-rougbCollegeMs, vttis osa 24 vist-lejat., nendest 6 naist ja 18 meest. Naised vistlesid hes klassi^ja me-hed kolmes A . B ja C. Vistlustel, mis kestsid ligi neli iun-di. saavutati jrgmisi tagajrgi: Naised: 1. A i k i Saaremets. 2. Karin Vagiste, 3. Heldi Lee. Mehed: Klaiss A 1. jaan L-niste, 2. Jaan Reitav, 3. Rein Lee. Klass B ^ 1. Aarne Aus, 2. Jaan Lee, 3. Andrus Kresaar.. Klass C - 1. Derek Pallandi,.2. Tooma Heinar. 3. Mati Raud. Auhindadeks olid karikad. ld-korraldajaks oli Jaan Lniste. : ' H.R.
Cindy unpuul r . M A A I L M A PARIMAD -1983. a. naiste maailma parimad 100 m rinnuli on: 1.08,51 U. Geweni-ger. Ida-Saksa, 1.09,62 S. Gerash, Id-Saksa, 1.10,63 A . Ottenbrite Ka-nada, 1.10,77 T. Bogomilova, Bulgaa-ria, edasi Hollandi, Jaapani, Itaalia, Rootsi, Ven^, USA, USA ujuja, 1.11,90 K. Baid, Kanada, 1.11,96 D., Russy, Kanada, edasi Ida-Saksa, USA ja Prantsusmaa C. Poiret .1.12,08 jne. 200 m rinnuli maailma parimad, kus rekord 2.28,36 on leedulanna L i -na Kashushite nimel, aga Vene all. on jrgmised: 2.29,91 H. Nagasaki. Jaa-pan, 2.30,13 U. Geweniger,Tda-Sak-sa, 2.30..55 . Ottenbrite, Kanada, Ida-Saksa, Vfne, USA, Bulgaaria, Vene jne. 12-nes koht 2.34,53 K. Baid. Kanada, jrgneb leedulanna (Vene) 2.34,58 Aishikute Buzelite, 16-nes 2.35.17 USA jne. 1983. a. meeste maailma 100 m rinnuli tabelis on 4-jas ltlane-Rober-tas Shulpa 1.03,32 ja 200 m rinnuli teisel kohal 2.1.5,93 sama R. Shulpa. Eestlastest seisis maailmatabelis va-
abalt ujumises aastaid tagasi I. Stukol-kin ja kunagi^E. Kosenkranius (va-balt). Maailma parimate mees- ja nais-ujujate tabeleid peetakse ainult 50 m ujulas ujutud aegadest, uuendatakse, iisatakse, saadetakse igale maale, ,.Svy^im" magasinile Torontosse, et kik ujujad lemaailma neksid, kus nad seisavad, eriti enne olmpiaadi ' ja saavad arvestada oma vljavaade-tega omal alal. ldiselt on viksemad riigid ujumises tublisti, ettepoole judnud suurriikide jrele. ; M . K ;
SCesolevateks Eesti Pevadeks kaunestage omad kojad! (PA JO-PAI NTERS
463-4430 TIP-TOP-^
Esto '84 malevistlustele on Aust-raaliast registreerinud Karl Raynard ja Urmas Aayelaid. Kohalikkude ma-letajate registreerimine kestab ja se-da on vimalik teha jrgmisel T E M malehtul 24. mail. Sellele malehtu-le on kutsutud klalisi ja n loota mitmeid soome maletajaid. Mngi-jaid palutakse registreerida kell 7 htul. Klalised on teretulnud. KUHU MINNA?
Enne suve tulekut on kokku lepi-tud Austria maleklubiga meeskonna-vistluseks. See suurritus leiab aset v i i - i i T i - i Jr. 207 Beverley Street, Austrian Club ? p " VJ^ T " ' " ..Edelweiss" kell 7.30 htul 6. juunil. 1r Paevi|d (Esto '84) Torontos. Pealtvaatajad on teretulnud. t l l l M ^ ^ Aeg
Squashi vistlustel 5. mail esikohtadele tulnud mehed. Ees, vasakult - Jaan Lniste, Aarne Aus Derek Pallandi, Jaan Reitav. Taga - Mati Raud, Andrus Kresaar Toomas Heinar, Rein Lee, Jaan Lee. Vistlus-test osa vtnud naised. Ees Vasakult - Karin Vagiste, A i k i Saaremets, Heldi Lee. Taga Liisa Kaiinisi^^' puudub Linda Foto H . Raigna
Mabari veste KLM RAUD E i mleta, kas ma olen teile rkinud omavalla mehest J-rist, kes li mulle kaikaga phe, et pseda kerge elu peale mood-sas luksusvanglas? Noh, see tal nnestus, ja ma ei kuulnud te-mast mnda aega enam midagi. Siis tuli mulle temalt pikem kiri Rootsist, Rootsi kuninga mar-giga ja hupostiga. Olin rmi-seh llatatud ja ka uudishimu-lik, kuigi esimene impulss oli kiri tagasi saata. No. ja lpuks ikkagi omavalla mees ja kallis kaasmaalane sinna juurde! Ta kirjutas, et kui oli vanglas mne aja mnulenud ja kaalu juurde vtnud, siis asus ajavii-teks tegutsema millegi tulusama suunas. Et seal muidugi rahvus-komiteed ega kesknukogu or-ganiseerida ei saanud, siis ta pras thelpanu kohalikele eeskujudele, kus kige tulusa-mana ja lubavamana paistis unioni asutamine, nimega Sotsiaalse korra ohvrid(SKO)". Muidugi polnud tema kaas-kannatajail kllalt raha unioni maksude ja pensionifondi tasude jaoks, kuna raha saamiseks tul-nuks ttada. See olnuks aga sunnit ja phiseadusega kee-latud. Selleprast nuti, et vang-lavalitsus tasuks need maksud vangide eest. Vanglayalitsus tr-kus esialgu vga vastu, kuid neid hvardati streigiga et kui kik vargad ja rvlid streiki lhevad, pole ju vanglaid vaja ja vangla-valitsus kaotab oma tkoha. Siis vanglavalitsus pidas pare-maks jrgi anda. Union asus selgitama rahvus-vahelisi sidemeid ja vimalikku kultuurivahetust teiste maade-ga. Venelased olid kohe valmis seda pakkuma V E K S A raami-des, kuid see lkati tagasi, kuna nende vanglate kultuur oli liiga kaugel Siberis. Asi sobis selle asemel edumeelse ja humaanse Rootsiga. Slmiti vastav vahe-tusleping ja mrati vastav dele-gatsioon eesotsas Jri kui unio-ni juhiga. Lennati Rootsi, kus vastuvtt oli sdamlik. Nagu selgus olid seal vangla olud igati edenenud.' Igal vangil oma tuba, mille uksi aga ei su-letud {kuigi olid millegiprast ehitatud). Vis ttada vangla raamatukogus ja nautida roh-keid meelelah utusi. Ni i andis seal rootsi (riiklik) rndteater vangidele operetietendusi, kor-raldati filmihtuid, loenguid ja jalgpallimnge. Kes ttasid, neil olid eraldi triided ja siis eraldi phape-variided. Ametiasjus vljas kies, nagu kohtus, kanti oma . endist tsiviilrivastust. Kas peo-htuiks olid ka sabakuued, see ji selgumata. Pikemaaja vangidele anti su-vepuhkust, milleks oli koht kau-nis maastikus, kauni looduse r-pes. Seal visid puhkajad veeta kaks ndalat, olgu oma pruutide vi muidukallimatega.Valvet teostasid peamiselt vangid ise, ja mned ametlikud valvurid, kes seal olid, pidid nendelt ksima linnaluba. Vidi supelda, kalas-tada ja golfi mngida. Noh, nii umbes kirjeldas Jri kike seda ilu ja nne kuninga-maal. Ja siis ei olnud temast tkil ajal enam midagi kuulda. Arva-sin, et ta ldse asus mber Root-simaale, kus nagu seisis aja-lehes tulid yanglaolud veelgi parandamisele. Aga ega Jri ei kadunud siiski kuhugi. Mnedel inimestel on Hhtsalt selline loomus, et nad ei kao ega hvi, vaid komistad neile ikka ja jlle. Ni i ka minu tuttava Jriga! hel peval linnas kndides ngin ht meest kulunud pkstes ja narmendavas kauboi-srgis, juuksed kaelal ja lug habeme-tkais. Mees astus m juurde ja naeris: , ,No kas ei taha tunda, vi ikka vihane?" . Vaatasin siis, et muidugi Jri, see neetud omavalla mees, kes mulle phe li. lurtsusin: ,,Kuidas nii ruttu vljas juba?" Ise hoidusin pisut eemale. ,,Jah, essusti laks. See kura-muse kohtunik!" M u uudishimu tusis. ,,Kas viskasid Rootsist vlja?" ironiseerisin. , ,Ma tlesin, et kohtunik!Ta-rajasti kui mul olid asjad susise-mas suvituslaagri lhedases ole-va kaubapoe ttre Ingega. Tuli telegramm, et koju tagasi, jala-maid!"
Misprast ^iis kas pandi aastaid juurde?" , ,Ei sugugi, nagu ned," ien-das Jri., , Viidi kll muidugi koh-tu ette arvasin, et nd on kll lugu selle unioni pensionifondi-ga, mis ma Inge peale magama panin. Aga kohtunik oli pris lahke, suu laia naeru tis. Ta tles, et just sellel peval, kui mras mulle karistuse, kaota-nud ta hipodroomil. Ja nd aga sjianud kaks vitu! Otsustanud siis heastmeelest ka minu karis-tust muuta - 10 pulka trahvi ja koju!" Sain sna rritatuks," jtkas Jri ja hakkasin vastu vaidle-ma, et otsus oli ikka tehtud ja seaduse ju omanud ja et nii ei saa ikka teha! Oo, saab kll, kinnitas kohtunik. Kaheksa aas-tat tagasi olnud Austraalias just samasugune lugu - ja see on nd pretsedent. Pretsedendi vastu ei saa keegi. Minge! tles ja li haamriga vastu lau-da." Nd on siis pisut kehvavi-tu," lasin pilgul libiseda le Jri tmehe vlimuse. Ei ole," kinnitas Jri. Tst-sinkahjutasun ude, et minu tu-levikuplaanid kik lhutud ja prii kost ja korter kadunud, K i i -ruga jid ka prillid Rootsi. Mis-teti vlja kolmkmmend viis tu-hat! Puhtalt!" Seisin imestusest kui soola-sammas. ,,Kas jid raha kik maha, ei saanudendaleosta paremat pint; sakutki! Oled ttatline!" ^ ,,Valesti arvatud," salvas Jri. ..Ostasin maja siia linna lhedus-se alevikku, seal kivad kik sedasi riides ja mina pean kima ka. Olen nimelt seal kohtuni-kuks. Ei vi end rahvast eralda-da. Olen rahva kohtunik." Mul kukkus suu imestusest lahti: ,.Aga sul pole mingit haridust, kuidas sa saad ollal kohtunik?" kogelesin. ,,Siin maal saab," vastas Jri.. 01in vanglas koos he sellise kohtunikuga. Ta oli tulumaksu variamise eest aastaks kinni pandud ja selleks ajaks seati kohtunikuks tema naine. Pole erilist haridust tarvis, kinnitas hiljuti ka krgem kohus. Nii tu-leb odavam ja on rahvalheda-sem," kergitas Jri oma pkse. 01en Ijnnas bussiga, aga kui sul on auto, sidame minu juurde, siis ned ise!" Ei saanud uudishimule testi kuidagi vastu panna, vtsin ta autosse ja sitsime maale. Ale-vikku judes nitas ta, et pra siit sisse. Judsime pritsimaja ta-gakljele. Majja sisenedes oli seal pritsiautode taga laiem ruum, mille hes otsas oli pikem laud. HeiDzhordzhr' tervitasid-mned pritsimehed. Jri viis mind laua juurde, kus tepoolest seisis ka ks politsei-nik; Ta istus laua taha, li haam-riga vastu laufia ja kuulutas: Kohtuistung on avatud. T e i i sdistatakse hesuunalises t-navas vastupidi sitmises. Mis teil on elda?" , ,Mis kus tnavas?!" ei saa-nud ma aru. ,,Siinsamas - maja ette sites", tles Jri. ,,Aga sa ise kskisid siia p-rata!!" protesteerisin. Ei loe. mis ma tlesin. Sea-dus on seadus ja see on sea-dus selles kohas. Sdi viis-kmmend dollarit trahvi!" Ja jlle kolksatas haamriga. Kuule, Jri!" sain nd sna vihaseks., ,Mis sa jamad!" Uus kolksatus haamriga: Contempt of court kohtu solvamine! Kolm peva aresti!" Politseinik liigatas, kett kli-ses ja klm raud sulgus mu rand-me mberi"
8 3 .s a
.3 9 S s s I 5
I
m c
n
a
a
n
a
n
9
l l l | l l | l l l l l | n | l l | l l l i ! | l l | l l | l l | l i | | l | K i l ) | h i l l | I J I i r < | . l | l J > l |l l l l J l i l i : | l l l l : | l l i l l l l l l l l | M | ! l i l l | l l | l l | l ! l l l l l l | l l | | | ^ Iga uus MEIE ELU" tellija aitab kasa sisukamale
ajalehele,