Second Class Mall Registrallon No. i ? ^
Nr. 24 (1892) 1986 \ NELJAPEVAL, 12. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 12 XXXVII aastakik
e o ^
Ottawas oli, taas kne a Balti riikide konsulite ksimus, mis aastate kestel saanud poliitikutelt, soodsaid kbadusi, mis aga jnud titmata N. Liiduga hea vahekoi^ra hoidmise huvides. Vastates ksim^usele parlamendi komisjonis, miks Eesti ja Lti aukonsulid pole amelikus nimistus, vastas vlisminister Joe Clark, et o leme seda tsiselt l<aaluniid. Meil on selles ks imuses olnud knelusi".
Vlisministri lhikej^astus ei ajnd- nud mingit lubadust, millele rajada lootusi, kuid ksimus on taas peva- korral ja Moskva hiritud.
Ottav^a ajalehes,,The Citizen" kir- jutab mjukas kaastline Patrick Best, .kes vttis ka osa Balti htust Parlamendimel, et .vlisministri vastus oli muusika" Kanada Balti rahvaste krvus, kuid N.L. saatkond ei ole nnelik ksimuse kerkirnises, mis ei taha kaduda.
Balti Liitu kuuluvad rahvusgrupid on viimase kmne vi enam aasta kestel korduvalt taotlenud valitsuselt, et. nende kolme aukonsuli nimed
. oleks nimistus ,,Diplomatic, Consu- lar and Other Representatives in Ca- nad".
Parlamendiliige (konservatiiv) Benno Friesen hel vlispoliitilise
' komisjoni koosolekul mai algul ksis, mis on selles ksimuses teh- tud. Kanada, nagu USA ja teised Lne d^okraatsed riigid ei ole ku- nagi tunnustanud Balti alade oku- peerimist 1940. aastal ja inkorporee- rimist N . Liitu. Nad on tihti ksita- nud seda ala kui iseseisvaid riike, kirjutab Patrick Best.
Praegu on Leedu aukonsul 88-aas- tane Jonas Zmuidzinas ainukene To- ronto Balti esindajatest vlismi-
; nisteeriumi diplomaatide nimistus. Ta ttas 1932-1939. a. Leedu saat- konnas Londonis. Nimistus puudu-
igus- ja kohtumi- mster John C.Crosbie teatas 5. juu- nil, et sjakurjategijate uurimisko- misjon annab oma raporti valitsu- sele 30. septembriks 1986. Thtpe- va edasilkkamine kolme kuu vr- ra on tingitud komisjoni esimehe kohtunik Jules Deschenes haigu- sest sel aastal. Komisjonilt nuti algul ettekannet 31. detsembriks 1985, kuid anti esimene thtpeva pikendus esimehe soovil kuus kuud.
Ilmar Heinsoo Eesti Va
vad Eesti ja Lti aukonsulid Ilmar Ijeinsoo ja Edward Upenieks, kes kinnitati Trudeu valitsuse ajal.
Briti-Columbiast valitud parlamen- diliige Benno Friesen,kelle vanava- nemad olid prit Ukrainast, mrkis, et konsulid, kes esindavad oma ikes- tatud kodumaid, on tunnustatud usA-s. :
Nagu arvata, N . Liidu saatkond Ottawas reageeris kohe Balti ksi- muse arehgule Parlamendimel. ks saatkonna esindaja tles, et need ini-
mesed (aukonsulid] esindavad vaid iseendid, arvestades seda, et N . Liidul on siin tisesindus. Kui Kana- da valitsus peaks otsustama tuua nende nimed, siis see on rohkem poliitiline kui diplomaatiline samm. mis vib rikkuda kahe riigi vahe- kordi,,, Valitsus on nhtavasti hoidu- nud otsusest, kartusest hirida N . Liitu," mrkis Patrick Besfile E K N pfiaekretr Priit Aruvald, seeprast praegu ei saa meie midagi kindlat arvata.
mm Soomes ja Eestis
HELSINGI - Soome raadio tea- tas teisipeval, et lunarannikul oli radioaktiivsus 4 korda krgem kui Tshernobli aatomielektrijaama n- netuse jrelpeval. Arvestades tuuje suunda kandus radioaktiiv- ne kiirgus le Soome lahe Eestisse ja teistesse Balti riikidesse.
Ei ole seletust, kust see erakord- ne radioaktiivsus on tulnud.
Austria
Eestlaste Rahvuslik RO Akt- sidonikomitee Kanadas hakkas le- vitama ingliskeelset lendlehte: Ees- ti, Lti, Leedu, suvernsed va^- riigid, okupeeritud Nukogude Lii du poolt, vajavad teie abi. Andke oma toetusallkiri nende poolt RO ldkogu presidendile saadetava-
on
Lendleht on meldud abiks nende- e eesti, lti ja leedu aktivistidele, kes
korjavad toetusallkii^ju RO [tisko- gu presidendile saadetavale apellile. See aitab lhendada nende selgitust, mis tuleb anda igale isikule, kellelt soovitakse toetusallkirja saada.
Aktsioonikomitee juhib thelepa- nu sellele, et toetusallkirjade korja- mine algas 16. veebr. Leedu Vaba- riigi iseseisvuse, vljakuulutamise aastapeval ja suurel osal eestlastest, ltlastest ja leedlastest on juba an- tud toetusallkirjad. Pearhk tuleb nd prata toetusallkirjade saami- seks teistelt rahvastelt, eriti asukoha- maa rahvalt'
Lendlehe teine kijjg selgitab lhe- malt, et apell RO tiskogu presi- dendile on phimtteliselt heaks kii- detud eesti, lti ja leedil rahvuslike organisatsioonide poolt vabas maail- mas. Koguda on kavatsetud kuni 6 miljonit allkirja ks iga Nuko- gude Liidu vangistuses oleva eestla- se, ltlase ja leedulase kohta.
Toetusallkirjade lehed kidetakse kokku ja antakse le eestli^te, lt- last^ ja leedulaste apelliga RO ld- kogu presidendile.
Toetusallkirjade kogumiseks ja toetuste saamiseks vastavad lehed
i Kmnes konverents
AABSi uueks
luudid on pahaselt llatatud sel- lest, et Austria rahvas valis oma presidendiks Kurt Waldheimi, vaa- tamata sellele, et juudid Iisraelis ja fuutide lemaailmne kongress pdis valijaskonnale selgeks te- ha, et Waldheim on sjakurjategija ja sellist isikut ei sobi valida pre- sidendiks. Austria rahvas ei omis- tanud thelepanu sellele hoiatuse- le ja valis Waldheimi suurema hlteenamusega kui vis loota. Waldheim sai raantud hltest rohkem kui 53%.
Iisraeli valitsus kavatseb karista- da Austriat sellega, et ta kutsub ra Austriast oma saadiku ja saadab selle asemele sinna he madala- mas astmes oleva diplomaatilise esindaja. Kas Austria valitsus sel-
nustub, ei ole veel teada.
on saadaval koos lendlehega Toronto Eesti Majas. Lhem informatsioon telefonil (416) 465-2219' (EKN) ja (416) 299-6207 (Lembit Kolk).
Vljaspool Kanadat prduda j- relprimisega selle maa eestlasterah- vusliku keskorganisatsiooni vi seal moodustatud eestlaste rahvusliku RO aktsioonikomitee poole.
Varemate kaalutluste kohaselt tu-
leks toetusallkirjadest korjata: USA- s 60%, Kanadas 20%, Rootsis 6%, Austraalias 6%, Saksamaal 2%, Ing- lismaal 2% ja teistel maadel kokku 4%. Rahvuslikud RO aktsiooniko- miteed peaks, olema moodustatud kigis eelpool nimetatud riikides.
E R A Komitee ^ Kanadas
ija suures Ja keskmisos saates esmaspeval, 23. juunil 1986 kell 7.30 thistamine CD Toronto Eesti JVieeskooir ja soflesliid'
Lbus jaanihtu # Kla-Kaja orkestetr
(Psmed S8. koos karsistavateJookidega.
lemaailmne juutide kongress omalt poolt taotleb Waldheimile sissepsu keelu USA-sse, Kana- dasse ja Inglismaale kui arvatavale sjakrjategijale. Kanada vlismi- nister Joe Ciairk on juba seletanud, st Waldheim valiti Austria presi- dendiks demokraatlikus korras ja seda rahva valikut tuleb respek- teerida.
Juutide poolt organiseeritud s- jtkurjategijate jlitamise keskus loodab leida arhiividest uusi Wald- lieimi sdistavaid dokumente ja nende alusel nuda Waldheimi lohtlikule vastutusele vtmist.
29. kuni 31. maini peeti Madi- sonis, (Wisconsin-USA), AABS- i 10. konverents. Konverentsi ldteemaks oli Baitlased vl-
Looduslikult kaunis Madisoni linnas asub moodne ja ppe- tks vga soodne Wisconsin- Madisoni likool. Konverents peeti selle likooli hes hoones; Wisconrsin CentreMs.
Konverents mrkis ka Balti pritoluga teadlaste suuri saavu- tusi, olgu siis otseses teaduslikus tegevuses, oma asukohamaadel ning eriti baltiainelises uurimis- ts.
Konverentsile oli ettekandeid esitama saabunud Balti prit- oluga teadlasi nii Saksamaalt, Rootsist, Eestist, USA-st kui Kanadast. Mrkimisvrne on veel, et mitu ettekannet Balti ajaloost anti Saksamaalt tulnud saksa pritoluga teadlaste poolt.
Thestiku jrjekorras esinesid konverentsil jrgmised eestla- sed: Endel Aruja (1), Epp Aruja (1) , Olga Berendsen (2), T.H. Il- ves (1), Ivar Ivask (3), Astride Ivaska (2), Maire Jaanus (1), El- mar Jrvesoo (1), Urve Karuks (2) , Riina Kionka (1), Leo Kivi- jrv (2), Ilse Lehiste (3), Aleksan- der Loit (1), Felix Oinas (1), T- nu Parming (2), Ellen Parve- Valdsaar (1), Hilja Pikat (1), Toi- vo Raun(2), Hain Rebas(l), Vello Salo (1), Eda Sepp (1), Rein Taa- gepera(3], Johannes Tall (1), Vic- tor Terras (1). Roman TOL (3), Igor Tnurist (1), Taavo Virk- haus (1); (sulgudes: ettekannete arv).
Eestlased tegid htekokku 44 ettekannet kige mitmeklgse- matel teemadel.. Eestist saabu- nud muusikateadlane Igor Tnu- rist esitas konverentsile phja- liku ettekande Balti aladel levi- nud rahvapillidest.
PROF. REIN TAAGEPERA
Madisoni likooli ^bi-kantsler Bernard C. Cohen. Piduliku ava- aktuse knelejaks oli John 0. Holzhueter, kes oma teaduslikus ettekandes vaatles immigrat- siooni Wisconsini aladele selle sajandi algpevil.
Endel Aruja ja Epp Aruja olid' konverentsi ldrumidesse, na- gu teisedki Balti rahvad, korral- daned eestiainelise materjaliga kirjanduslaua. Paljude teadus- likkude tde krval paistis eriti silma Northern Publications'i toimetatud ,,Eestiaineliste tea- duslikke raamatute koondnime- kiri". Selles leidub 580 tiitlit. Arujad olid -korraldanud veel
. eesti ajaloost ja eestlastest televi- siooni-videolintide nitamist ning tellimist/mmist. Korduvalt nad demonstreerisid ,,Estonians for the record'* ning Esto 84". Mlema videolindi nitamist jl- gis alati arvukqs vaatajaskond.
A A B S - i l ilmub perioodiline, neli korda aastas avaldatav aja- kiri: Journal of Baltic Studies.
' Mdunud aasta kige tseda- maks kaastliseks hinnati Rein
Konverents, mis oli korralda- Taagepera. Talle anti ka vastav , tud ja kulges ladusalt ning vahel- autasu. Rein Taagepera valiti ka dusrikkalt, hlmas nii lektorite uueks AAB-i presidendiks, kui kuulajatena ligi kolmsada Jrgmine,-11. baltj teadlaste 1; teadushuvilist. Konverentsi avas konverents otsustati pidada Wisconsini osariigi kuberner Washingtonis asuvas Maryland Anthony S. Earl ja Wisconsin- likoolis kevadel 1988.
Kas punane vi surnud?
luba palju aastaid on rnnatud Lnemaailma ja eriti Phja- Ameerikat pealetungiva patsifistli- ku propaganda poolt, mis on koos- nenud kavalatest lklausetest, nagu tuumareivade talv" ja pal- judest artiklitest ajakirjanduses, millede siht on meid veenda, et phimtted, ideaalid ja nende eest vitlemine kuulub ainult minevik- ku ja on mttetu.
Selle hstikavandatud rahurnrla- ku ks tulemus on, et paljud inime- sed on rohkem hirmul he ebam-
rase ,,pshholoogilise" plahvatuse kui he telise tuumaplahvatuse vi- maluses.
Srane meelelaad manab kergesti ette vale-valiku ,,Parem punane kui surnud", mis annab mista, et ainuke valik on surma ja kommunismi va- hel. '
P U N A N E VI SURNUD? Punane vi surnud? Mida eelista-
vad ameeriklased? Et saada selles selgust, tehti USA-s uurimus (Ameri- can TFP), mis kestis mitu ndalat,
(Jrg. Ihk. 4]
Austria sotsialistliku valitsuse juht, kantsler Fred Sinowatz, astus esmaspeval, 9. juunil oma kohalt tagasi. Kuigi see sndis pev prast konservatiivse Rahvapartei esin- daja. Kurt Waldheimi presidendiks valimist, tles lahkunud kantsler, et peamisteks phjusteks olid sot- sialistide hiljutised kaotused maa- kondade ja kohalikel valimistel.
Sinowatz vttis kantsleriameti le Bruno KreiskyMt 1983. mais. Nd astus ta asemele Franz Vra- nitzky, senine rahandusminister ja endine Austria Maapanga direktor, kes tles, et valitsuses vib veel teisigi muudatusi tulla. Varaseid valimisi siiski ei tule enne tavako- haseid parlamendivalimisi jrgmi- se aasta aprillis.
Sotsialistid on Austrias vimul olnud 16 aastat, seekord koalitsioo- nis parempoolse Vabadusparteiga. Tagajriena on vlja arenenud laiahaardeline sotsiaalne bro- kraatia, millega rahva.s enam rahu! B 0l(8.
NADALAKROONIKA
TORONTO - Ontario peaminis- ter David Peterson mras toetu- seks Abe SchwartzMle $17,5 miljo- nit. Temal on plaan ehitada S35 mil- joniline tehnoloogia keskus. Toetus on mratud valitsuse moodsa tehni- ka toetamise fondist, mille suurus on $100 miljonit. Toetuse mrami- ne teoJBtus enne, kui see fond on ametlikult kujundatud. Abe Schwartz on 29-aastane ja ttas aktiivselt viimastel ldvalimistel David Petersoni kasuks.