Gerhard ja Beate Reinthante
teemantpulmad
13. juulil titub 60 aastat hist abieluteed tis rmsaid, helgeid ja nnelikke aegu, kuid samas ka elu- raskusi ja pikka lahuolekut.
Gerhard ja Beate tutvusid Tartus oktoobris 1921, kuj Gerhard oli ratsa- ve reservohvitserina Tartu likoo- lis, ppides majandusteadust ja hil- jem jtki^tes pinguid Berliinis Ghar- iottenburgi Tehnikalikoolis.
ie. jaanuaril 1924 Gerhard astus sjye tegevteenistusse Ratsarge- mendis nooremleitnandi auastmes ja abiellus samal aastal 13. juulil Beate Zipp'iga Tartus Jaani kirikus. Ger- hard,olles mitmekordne sjaministri- te adjutant ja lendatud leitnandiks 24. veebruaril 19^ 7, lahkus rnal soo- vil 1. mail 1938 tegevteenistusest ja 1939. a. cjktoobris nnestus koos'abi- kaasaja lastega{poeg ja ttar) mber- asuJhise koi]ras pseda kommunist- likust haardest.
Gerhard suunati Poosenist Ravits'i linna ja sealt hiljem Saksa Okupeeri- tud Idaalalde Ministeeriumi ksutus- se Beriiinis. Beriiinis sndis ka teine poeg. Oktoobris 1944 Gerhard anti Wehrmachtile vabaks ja mra,ti Oberleitnandi auastmes jalave-pa:
^ m. ... , r. . r Jrgnesid I^eintharite abielu la-
husolekuaastd abikaasa pgenfes lastega 1945.. a. jaanuaris Poolast Lne-Saksamaale, asudes Bad-Kis- singeni linna; Gerhard langes Nu- kogude sja vangistusse 12. veebrua- ril 1945 thorne-Visla jgede kotis. Gerhard oli algul Thorni vangilaagri komandatuuri tlgiks ja alates juu- nist 1946 ILeningradi vangilaagri ko- mandant. Vabanedes vangistusest veebruaris 1947, Gerhard suunati Eesti NSV-sse ja mitte Saksamaale, kuna mberasumist ei arvestatud, lohutades, qt kll perekond peatselt sinna juab.
1950. aastal Gerhard saadeti Ees- tist asumisele Tjumen'i linna, kus ta oli,tnu venekeele oskusele,5. Kesk- kooli direktori asetitja majandus- alal (2000 pilast kahes vahetuses, 42 klassiruumi}.
1955. aastai suvel Gerhard pseiS tagasi Eestisse, oli Tfrtu Riikliku likooli laojuhatajaks, Tartu Prmi- vabriku ekspediitorikis ja metsama- jandus majandusala ametikohtadel.
1962. a. sgisel Gerhardil nnestus Rahvusyahelise Punase Risti Komi- tee kaudu Genfis luua side oma pe- rekonnaga Lne-Saksamaal. Pere- kondade kokkuviimise riikidevahe- lise kokkuleppe alusel abikaasa nu- dis Gerhard'it Saksamaale, kuid vii- mase tollekordne vljasidu avaldus ji phjenduseta rahuldamata. Alles teistkordsele avaldusele ja tnu Sak- sa riigi eestkostamisele, Gerhard vis 15. mail 196l| Eestist lahkuda. Selle- ga lppes 23 aastat lahusolekut ja Reinthal'id visid nnelikult nautida rahulikku elu Bad-Kissingenis. .
Nende vanem ttar asub Bad-Kis- singenis, on abielus ehitusinseneri- ga. Vanem poeg asus 1947,USA-sse, olles 25 aastat ameerika sjjaves, tegi lbi Korea ja Vietnami sjad, on abielus.omades kolm poega. Noorem poeg asub Rootsis, lpetas Gteborgi likooli ' majandusala, on abielus, omades he poja.
Gerhard ja Beate, muutugu senised mlesti^sed iga pevaga kallimaks rnnates ksikes eluteel! Palju onne! K
A R V O L E H A R I
iH8n8iioDHinii i iui i ii i i i i i i ii iBii i i i i i iBimiiniiBiiBii i i i j i inqii i i iBiiai iei iBiin.BiiD^
s E 2
5 5 5 5 a a
2 2 m m
S 5
Foto Ervin Aleve
Pooltuhat skauikku noort tles phapeva hommikul hvasti krgpunktiks kujunes meie sini-must-valge austamine.
Maailmalaager Eesti Lipp" nau- suur lipukangas numbriga ..IQQI. tis pikesepaistet vahelduva pilvitu- See oli vrikas juubel. Hsfi ibi- sega kuni reedeni, millal judis koha- meldud, tehniliselt laitmatuh lbi- le iga pev lubatud madalrhkond' viiud. juba selle prast tasus maail- hoovihmadega. Teisipeva, si oli malaagrisse tulla. N i i oli paljude ar- siiski olnud lhemaajaline sadu, mis vamine. ei takistanud laagri tegevust, kufd M A T K A L valmistas mhingaid raskusi sellel Teisipeval vanemgaidid ja-skau- ajal matkal olevaile vanemsl^utide- j id lksid pe vasele ja hellakesed le ja -gaididele. Poisid ja tdrukud, pevasele matkale. Teistele oli tege-
Maailmakagrile Ee8ti Lipp", .mille
kes ei olnud jlginud juhtnre plas- tikmaterjali igeks kasutamiseks,tu- lid tagasi mrgade magamiskottide- ga^ mis aga kiiresti kuivasid.
M I N A T S I O O N
vus laagris. Kolmapeva htul tant- siti.
Neljapeval olid laagris ainult vi- kesed poisid ja tdrukud - hundud ja hellakesed ning juhid. Hommikul
Ermi Soomefile tunnustusdiplom
Tuntud eesti hiskonna tegelase Ermi Soomet'iie mrati Kanada rii- gi asutamispeva puhul Canada Day Achievement Award"; Tunnus- tus anti teenete eest eesti hiskon- nale. Tunnustusdiplomi leandmine toimus Tronto raekojas neljape- val, 28. juunil. Toronto piirkonnast s a i d l l ? isikut diplomeid. - leandmise tseremoonia kneleja-
teks olid Toronto linnapea Art Eggle- ton, mitmekultuuri- minister David Gollenette, Ontario pariamendiliige Robert Elgie ja East York'i linnapea David Johnson. Knedele jrgnes diplomite jagamine. Loeti ette iga saaja teeneid. Diplomeid jagasid Da- vid Collenette j Robert Elgie.
Esmaspev oli laagri kulminatsi- saabus khale kuus bussi. Vanem- oon, varjutades isegi avamispeva ja skaudid ja -gaidid sitsid lhemasse paraadi. Peva nimi: Eesti lipu pev, linna, Huntsville, et klastada seal sini-must-valge sajas snnipev. Siit asuvat vabahumuuseumi. Gaidide tulenes maailmalaagri nimi ja mte. ja skautide bussiretk oli samaks ots- Kell 14.00 koguneti vormis gaidide tarbeks kaugemal asuvasse Midlandi laagri lipuvljakule. Peva korralda- piirkonda. Mlemad grupid judsid mine lingdr. Siiri Lepp'a ktes, kes htul vsinuina, kuid rmsaina ta- koos oma abilistega nooremgaiderid gasi. Maie Kask, Tiia Ktt ja Ene L d i g - Reedel oli spordipev ja siis saabus kik rahvarivais - selgitasid kor- vihm. Mrg ilm oli hdudele vlja- damda sini-must-valge vrvide sidukaaslaseks lhemasse muuse- tekkelugu. See osa lipupeva lavas- umi. - tusest lppes hislauluga Meie Maailmalaagris oli palju muud te- koome kangast", mille juures hella- gevust all-laagrites. Hundud kpse- kesed pimisid pikki sini-must-val- tasid leibaja kala. Vanemskaudid ia Seid linte. -gaidid tegid teatrit. Kikjal toimus
Nd liiguti hellakeste lipuvlja- htuseid lkkeid ettevalmistatud ia kule, kus jtkusid lhijutustused improviseeritud kavadega, koos elavate demonstratsioonidega Kogu laager valmistas laualiou meie riigilipu saamisloost. Eesti lipp . aluse. Selleks oli puutmeister teatavasti esitafi esmakordselt valis- nskm. Henn Kurvits valmistanud tai- maal esimesel skautide maailmajam- ve jooksul oma tkojas sadu niiu boreel Londonis 1920. K a olid korral- klotse, mis anti igale laagrist osavot. dajad valmistanud tahvlid nidetega jale plastkotis. Kokkupandult kulu
teistest kavanditest, mis olid tol ajal nes nendest klotsidest Hpuvarras kneall lipukuju ja -vrvide valikul. Pika Hermani torniga. Poistel iatd- Tehti isegi proovihletus ning lla- rukutel tuli teha . kokkupanemise tuslikh said ka teised kavandid pai- ilustamise ja lakkimise t Maail' M noorte hli^. malaagri poolt oli sini-must-valee
Lipupeva lputseremoonia toi- lipp. Sellele lisandus vrvitrkis vol mus Anton unapuu vljakul, mis dikEestlane, austa oma tahvusvr- ;ma suurusega vimaldab liikumis- ye". Eesti lipu lhiajalugu ja k a L ruumi sadadele osavtjaile j pealt- tamise kord. T vaatajaile. Siin lavastati sini-must-. Maailmalaagris toimusid veemn valge nnistamistalitus Otep kiri- gud Kotkajrve ujulates Metsa nii kus 1884 koos sinnasiduga Tartust ehitatud hurada, kusturnisid'' iea kaheksahobuse vankriga. Hobuste pev poisid ja tdrukud See vL lesandeid titis moodsal ajal Kotka- oskuslikult kitest, autokummS jrve traktor. . Ja palkidest kokkupandud ssppm
petajad Tnis Nmmik ja Udo oli uudne ja nitas selle ala juhi Itn Petersoo, kes viibisid laagris, mngi- I^eeter Kallaste leidikkust S a sid samu osi, mida nende ametiven- uudseks kujunes ka tiine ponuW nad tegid sada aastat tagasi. Skaut- ne tegevus - takistussit maas iWn juhtidest koosnev lipilaskond" jalgrastega, mille juhiks oli skm v-v laulis Otep kirikus, lauldud laul?: tor Vessmann. Jrjekindlalt tnrm .^ Skautide ja gaidide poolt esitati lif)- laskmine nskm. Arvu Oilinpn inhH pude defilee, suurejooneline liiku- miseL mislavastus rahvusvrvidega. Mn- Peagu vahetpidamatult kisidmit- ps Kanada matvate puhkpd^^^^^ mesugused juhtide koosolekud Wna ter. Nuud heiskasid laagnjuhid skm. maailmalaager oli toonud kn lS Egbert Runge ja ngdr.;Anne-Mai skautluse ja gaidluse erksad" H Kanismaa juubelilipu peavardasse, mitmelt mandrilt. Qniavahelinp - nskm. Rein Pajo luges luuletuse tete vahetamine ja mmJj-l Tsta lipp"-ja lippude ringis tusis vrdlemine on suureks kasuks tj
poiste- ja tdrukute ksuste ts. Kirjakontakt, mida alati peetakse, ei suuda asendada isiklikke kokkupuu- teid. N i i nagu noored, slmivad ka vanemad juhid sprussidemeid, mis aastate jooksul svenevad. Maail- malaager oli noortele, kuid.seal oli nha ka hallipiseid skautluse ja gaidluse veterane, kes abilistena lid kaasa siin-ja seal, mnikord oma fsilise ju kohaselt.
SUURPEV Laupev oli maailmalaagri suur-
pev. Siis saabusid klalised. Reedel alanud hoovihmad ei tahtnud lakata, vaid jtkusid kogu pev kuni lkke- htuni. Siis lks sadu le ja lke, mis seekord algas pevavalges, toimus niiskes metsas, kuid kuiva taeva all.
Vihma ajal kasutati varjuna mit- meid Kotkajrve hooneid," kus toi- musid kohtumised Estole tulnud sp- rade vahel nii laagri pere kui ka klaliste hulgas. Rahvast oli kohal igalt maalt siit ja sealtpoolt ookeane. Peamajas jooksis pidevalt videolint eelmiste laagripevade tegevusega, mis leidis rohkesti vaatajaid. ' Keskpeval algas edasilkatud laulupidu. Ngdr. Maie Kask,kui selle rituse korraldaja,oli muremtetega vaadanud taevasse terve bommiku- poole. Juhtkond otsustas ilma trotsi- da. Kasutades vihmahoogude vahe- aega, rivistusid gaid- ja skautlaagrid oma siseteedele. Taheti lbimngida eesti laulupidude traditsioon, mis ai- ,nulaadne maailmas.
Esimesena liikusid sisse skaudid ja asusid ..laululavale", milleks oli me- nlvak Kotkajrve vabadussamba juures. Teatavasti esimesed kolm laulupidu Eestis toimusid ainult meeskooridele. Kui hundud ja skau- did olid laulnud ettenhtud laulud ja orkester esitanud he pala oma re- pertuaarist, pidas sabakuues ja toru- kbaras skm. Jaan Lepp laulupeo kne. Ka sellise kne pidamine oli meie laulupidude tava.
Vahepeal oli vihm muutunud ti-. hedamaks. Peale knet liikus oote- valmis gaidlaager laulupeo emblee- miga ja lippudega kohale, hagu oli seda varem teinud skautlaager. Jrg- nes segakoori esinemine vaheldumi- si gaidide ja hellakeste kooriga. Lau- lupidu, mida jlgis suur rahvahulk vihmamantlites, lppes laagri lauluga ja koorijuhtide austamisega. Tamme- lehtedest prg asetati kaela kolmele koorijuhile: gdr. Siiri Puust, skm. Gunnar Mitt ja skm. Enn Kiilaspea. Ja nagu ikka ,.pris" laulupeol - Eesti hmn.
Laulupeole jrgnes vaga lhike all- lagrite juhtide austamine ja Kanada skautmaleva edutused henduses
^^Maailmalaagrisse olis saabunud
m 5 S
B 5
s s 5
a 5 5 S 5
rkida suurema foo- rum ees, et olen kahe vasaku kega mees. Nii oli see juba poisikeseplves, mil pilgati,e t kapad slmes ja srmed koba- ras. Nii on see kestnud tnini. Nd ln kll hdavaevu nae- la seina,kui tean, et krohvi all pole elektrijuhtmeid. Igaks ju- huks rullin enne paiga le apa- raadiga, mis registreerib me- talle.
sna vanas plves oli mul nn ja nnetus saada sauna- omahikus, Abiellusin saunaga, sain naise, kelle kest olen saanud ise mnikord sauna. Igaks, kellel saun, maja vi villa, peab teadma omast kest kui palju on majas asjandusi parandada, kohendada vi - lesse seada. Saunaomanikus peab olema tnapeval univer- saalvimetega mees, kes teeb kik ise. Mina o l p lasknud kige hdavajalikumad paran- dused teha antvrkidel, kes vastavat ala ppinud. On tul- nud mnikord ette rumalaid sissekukkumisi ja suuri arveid, aga kuidagi olen oma naha lbi vedanud.
Paar aastat tagasi pandi meie sauna vannituppa uus veek- raan. Vgev nikkelkraan kahe keerutajaga, ks sooja, teine klma vee jaoks ja dushi jaoks reguleerija keskel. Mis sellest, et vanni minnes tuli vtta toru- tangid kaasa vee dshi peale keeramiseks, aga peaasi oli, et kraanist tuli vett.
. Siis tnavu talvel tekkis probleeme selle uue kraaniga nagu ikka uute asjade ja vr- kidega. Tehnika areneb, aga toodetakse asju minemaviska- miseks. Kraanist nirises vett, nagu oleks selles vike peni ta- gumist koiba tstnud. Kui mul- le anti ksk vanni minna, pidin veel tund aega varem jooksma panema. Tagajrjeks oli see, et ihuharimise vedelik jahtus va- hepeal klmaks. Ehkki ma m- nikord nuhtlesin kraani vanas- se sokki mhitud haamriga, ei parandanud see asja. Mu ko- dukomissar madaam Kurnu arvas, et torustikku on sattu- nud mingisugune minimna- kas ning Veedab puhkust me(e veekraanis. Ei julgenud talle vastu vaielda, sest olen patsi- fistliku ilmavaatega meeste- rahvas. igus vis mu sauna vimuril ju olla, sest siin pori- takse peaaegu igal ndalal t- navaid les. Pole ka mingi ime kui kivike veetorustikku satub.
Et inimene peab ennast v- hemalt kord aastas pesema,
siis otsustasin kutsuda vlja to- rulukusepad. Ootasin kuus ndalat ja siis olid krged hr- rad hel keskhommikul kohal. ks oli selli moodi mees, teine nooruke pipoiss. Viimane tas- sis raske triisfadekasti les, sell kandis oma tohutut leiva- kotti. Panid endid vannitoas ankrusse ja asusid pruukosti vtma, sest oli vastav kellaaeg. Kurnu ti neile keldrist neli pudelit ktust, sest ks tisve- reline antvrk ei liiguta ennast ilma lleta. Sell asus uurima bulvaarilehte ning ajas teise kega omale vorsti ja sinki nost sisse. Ka poisil oli vgev padajnn kaasas. Mlemad antvrgid asusid analsima ja kommenteerima sjast jalgpal- livistlust, kus vahekohtunik oleks pidanud saama opmani keretip
Pruukost kestis mned head minutid le poole tunni. Siis ksis sell nagu poole suuga, et milles asi seisab.
Kraanist ei tule vett," vastas Kurnu. Vist munakas torus."
Antvrk proovis kraani-sel- lest nirises vett nagu apteegi- pudelist silmatilku. Ja siis juh- tus Issanda isiklik ime. Meist- rimees vttis inglise vtme, keeras sellega kraani otsast vikse sela vlja, millesse oli kogunenud pool srmkbara- tit lubjapuru. Loputas selle kraani all vlja, nhkis sela vikse srmega, keeras vanas- se paika tagasi, f a kraanist tuli vett nagu kosest. Kogu tehing kestis vaevalt viis minutit. Ant- vrk vahtis mulle vaidi pilkava noga otsa ja tles:
}a niisuguse vikse asja p- rast kutsusite meid vlja."
Vaikisin piinlikusest. Olu- korra pstis Kurnu, kes vas- tas:
Iga Liiduvabariigi kodanik peab aitama konjunktuuri er- gutada. Meie tegime seda ka. Teie tahate ju ka elada."
Antvrgid panid oma natad kokku ja jid ootama vrstlik- ku jootraha. Andsin kummagi- le kaks marka, sest vhemaga ei tohi nii suuri hrraseid nar- rida.
Arve tuli paar ndalat hil- jem. Selles seisis: Selli tta- su 50 marka,pipoisil 30, koha- lesit koos tagasisiduga 20 ja kibemaks 14 marka, kokku 114 tulikallist Saksa marka. See vike parandust lksp* ris kalliks. lOli nn, et see ei phjustanud kodusda muud verevalamist.
n n
D Q n 5 S
; S
ta
c
' 5 ' n
II 5
n S 5 a
T a i i i i i a i i g i i o i i s i i o i i D i i B i i B i i i i i i i i i i i i i i i i i ^ i i i i B i i D i i a i i i i i i i i i H i i i i i i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i B i i i i i i i i o i i g M
peale kaasmaalaste ka Kanada ja teiste rahvuste gaid- ja skautjhte, kelledele loimus vastuvtt Jrveta- res. Maailmalaagri juht skm. Egbert Runge ja abijuht ngdr. Tiia Ktt koos abilistega serveerisid pirukaid, mah- la ja maasikaid. Oli mitmeid tervi- tusi kanada ja teiste etniliste noorte- juhtide poolt. Kuna siin toimuv kok- kutulek oli viimane laagris, siis oli kinkide leandmisi laagrijuhtidele ja malevatele esindusksuste poolt. HTUNE SUURLKE
htune suurike toimus kavako- haselt. Lkkevanana tegutses skm. Enn Kiilaspea. Kik malevad ja ka- nada ksused esitasid varempitud ja asukohamaadel ettevalmistatud lkkenumbreid. Mned neist tuntud skautlikus/gaidlikus stiilis, teised moodsas ja kohased tnapeva noo- rusele. Aeg marssib edasi. Seda tun- nistas ka keskeas olev (nii ta tles] lkkevana, kes mainis, et tema noo- res plves olid mned lkkenumbrid teistsugused. Rmu; nalja, laulu ja hdeid oli palju, mida kinnitas ka aplaus kuulajaskonnalt.
Lkkele jrgnes pealipunljakul maailmalaagri Eesti Lipp" lpeta- mine htupimeduses. Kuna laagrit lhendati he peva vrra, et osavt- jail oleks vimalik siirduda pha- peva' varahommikul Torontosse ESTOLE, siis lpuparaad lippude langetamisega J i ra. Selle asemel koguneti suure valgustatud lipukan- ga juurde, millel number ,,100". Lhike, vaikse hlega snavtt laagrijuhilt, laul ja pikk kangas rullus kokku. Hvasti maailmalaager Ees- t iL ipp"!
Maailmalaagris oli 571 skauti, gai- di, juhti ja abilist. Austraaliast 14, Rootsist 66, Saksamaalt 5, hendrii- gest 131, Kanadast 355.
Laagris ilmus oma ajaleht Uudi- sed" trkitud kolmes trkikojas. Kotkajrvel, Torontos ja Huntsvil- les. Toimetas gdr. Saima Varangu.
Maailmalaager vtab osa Esto ajal toimuvast rongkigust Torontos oma esindusksuste vormides, kuid laag- ris kasutusel olnud sini-must-valgete
Maailmalaager Eesti Lipp*' juhtkond
Maailmalaagri vanemad: gdr. H i l - ja Kuutma, skm. Endel Reinpld.
Maailmalaagri vanematekogu Kanada malevate vanemad: gdr. Liis Juske, gdr Alice Kullango, skm. Er- mi Soomet.
Vlismalevate juhid: skm. Sven Hanson, skm. Bruno Metsar, gdr. Urve Phi, gdr. Helle-Mall Risti, skm. lo Semmel, skm. Harry Tar- mo.
Kanada gaid- ja skautksuste va- nemad; skm. Heino Je, skm. Enn Kiilaspea, ngdr, Margot Nortmaa. gdr. Ene Runge, skm. Aleksander Soom, Kaia Sunne, nskm. Evald Tut- su.
Toronto Eesti Skaudisprade Selt- si esimees: Lembit Pfkkov.
Maailmalaagri juht: skm Egbert Runge. Abijuht: ngdr, Anne-Mai Kanismaa. Esindusksused: Ameerika hend-
riikide gaidide juht; ngdr. Ann Koo- rits, skautide juht: Alar Sokk. Rootsi gaidide ja skautide juht: nskm. Eero Paldrok. Austraalia gaidide ja skau- tide juht: nskm. Raivo Kalame. Sak- samaa gaidide ja skautide juht: skm. Martin Lokk. G A I D L A A G E R
Juht: ngdr. Silvia Birk-Terts Hellakeste all-laager Kallasmaa". Vanem: ngdr. Astrid Jgi Juht: ngdr. Ingrid Ktt Tegevusjuhid: ngdr. Sirve Jrvel,
ngdr. Linda Roosipuu, gdr. Henny ' Aruja, ngdr. Katrin Ktti, ngdr. Hi l -
levi Ohet, Pia Kiaspea, Monika Kask, Selina Reimann, Lisa Kaid, Anne Pii Sre.