IKui see teatavaks sai all-lin-jslaste komandatuuris, kiirus-(saksa ohvitseride grupp les linspektuuri. Sl lepiti kok-|sa Komandatuuri ja Kindra-jtuuri vahel, et mlemad lipud (ini-njust-valge, kui ka Saksa I- tmmatakse jrgmisel jukheskoos les. i j e a komandant kapten V. linu ktte kolmapeva htul, |7 vahel, Eesti lipu ja tegi korralduse teatava arvu vljapanekuks auvalvena 11-skamisel neljapeva hommi-lin seega ka mratud yaht-Ivanemaks.
|apeyal, 21 septembril 1944. imikul kella 56 vahel, pl-
lusu eel tuli all-linnast Saksa idati^urist sakslaste auvalve lond. Meie rhmas oli kuus Tusime Pika Hermani torni. \y tuuline, kuid tiesti selge, s; oli le hulga aja pilvitu ja Jihine. Slmisin oma rahvus-)uvarda nri klge. Seda tegi [sa veltveebel oma lipuga, mis t mereve lipp ja meie omast idilt suurem. Kolasid ksklu-jppde heiskamiseks eesti ja ikeeles. Ni i eesti kui ka saksa te rhmad vtsid auvalvesei-llpud hakkasid kerkima. Tuul |as meie lipu mber varrast traadi. Ronisin poolde var-Ija yatastasin lipukanga, m-lipudjudsid nd masti tippu krvuti lehvima. Iralinspektor Soodla lahkus laatjaskonnaga Toompealt kel^ P'paiku peale lunat Riia suu-tittmeister Holberg lahkus sa-(jal. Viimane nimetas, et vene msed mdusid luna paiku Itme kiriku juurest, Narva teed Imda Tallinna suunas, ime ori Tallinnast 25 km. Ko- pid juhtkonnast komandant V. )nel Stockeby. hta$in korrapidamise sama! Sellega olin ka viimane Toom- Issi korrapidaja. Lipud lehvisid pel Pikal Hermanil, iksin siia juurde eestlase R.-i jse, kes oli jrgn^isel hommi-rp. reedel, veel Tallinnas kui [pool heteistkmne ajal vene Jiksused liikusid linna ja ks. Jtankist tulistas kuulipildujast jrgi, tnavalt Pika Hermani l i -ida pooleks. Mlemad lipud ) id alla. Samal viisil tulistas ks tankist 1941. a. suvel Pikalt iniit punase lipu maha. on lhidas kokkuvttes kik, thts 40 aastat tagasi."
KOMPANII tlis thermoaknad,
V
99 , B ! B ,Mei Efiu" sai". B (1793) 198-9. ' " ' I II I l l ini M i M i i w - m m w i m u N E L J A P E V A ! . 12. JUIS5^--THUKSDAY, J U L Y 1 2
Heinsoo lnsuran@ irokers Ltdo
Toronto, Ontario M4K 2R6
Tdtefon 461-0764
volutsiooni keerises toodi Eesti lipp rahva rongkigu ette, kus rahvas se-da kaitses vene lipilaste kallale-tungi eest.
Esto hirib '
Hans Kippar sai Stokholmis kaks Torontost saadetud anonmset
hvarduskirja Esto '84 eel, mis langeb kokku sdistustega Moskvast,
et pidustused on Lne salaluure rahadega korraldatud komm^
nismivastane propaeanda. Esmaspevane The Toronto gandat. Esto'84 on kll korraldatud Sun" ti sellest le leheklje ulatuva eesti emigrantide poolt, aga kinni-pealkirjaga teate, et Metro-Toronto makstud Lne salaluure poolt.. 1917. a, vtsid eesti sjamehed sini-must-valged vrvid oma lippu-deks. Eesti lippude lehvides nuti 40,000 eestlase poolt Ajutiselt Va-litsuselt Eestile autonoomiat. See meeleavaldusoli nii vimas, et Eesti-le antigi autonoomia. Sini-must-val-ge kujunes Eesti rahva vitluslipuks ja sai riigilipuks. E i sakslased ega venelased ei sallinud teda. Ja 1940. a.
politsei on alusanud juurdlust hvar-duskirjade kohta. E K N peasekretr Pri i t .Aruvald tles lehe kaastli-sele Robert MacDonald'ile, et te-nolikult hvardusaktsiooni taga on N. Liitu smpatiseerijad, kui see pole otse K G B aktsioon. Et politsei oleks ' alustanud juurdlust, ei pea paika.
Esto '84 peakomitee abiesimees Feliks Koop tles ajalehele The Globe and M a i l " , mis ti ra sama Moskva teate, et tegu on mttetu Nukogude propagandaga, mis vaid juhib thelepanu pidustustele, Kik kolm Toronto ajalehte kirju-tasid lemaailmsetest Eesti peva-
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo stab Vidutule
Eesti Vitlejate hingute liikmed.
suveharjapeol. Lipuvalves Hamiltoni ja Toronto Foto - S. Preetn
Hans Kippar, kes judis Torontosse phapevahtul ti kaasa hvar- dest, eriti Sun", mis ti esikljel duskirjad. foto Kalev-Estienne vimlejatest Moskva teatade jrgi, lenuko- Annete Grofist ja Heli Oder'ist ning krvSrv^ ^^ ^^ ^^ gu presiidiumi aseesimees A . Rtel leheklj? vrvitrkis fotosid Esto Pika Hermanni tornist. Eestlaste tles, et Esto^ ^^ ^^ ^^ avamiselt. Pildistatu on Vi lu ked ei sooritanud seda hbitegu. Kodumaal algas jlle alanduse aeg
' M avataktid klasid laupeval, 7. juulil Seedriorul. Suvehari pidustus avas tee jrgnevaks
kaheksaks pidupevaks eesti rahvahulkadele, kes jrgnesid kutsele ja taas kogunesid igast ilmakaarest
kohtuma sugulasij spru ja himlasi hises tervituses eestlusele. Kokku kogunes umbes 2000 eestlast. Trotsides sngeid vihmapilvi ja ja- rahvale, kus ilmakaares iganes )me Eesti vabaduse eest vOidelnute ma-hedust, hakkas eestlasi Seedriorule viibime. Need vrvid toovad meid lestuseks laulis trio koosseisus: Aino kogunema juba pev, vi paar varem; kokku ikka ja jlle - uuendame Tera, Hilda Sepp ja ie Saar rn-kes ettevalmistustdeks, kes me- vannet ja palume Jumalalt nnistust nukra tunnetuse ja sdamesoojuse-ttes unustamatu pildi kauneis sihvakate nlvakul telgitamiseks vi suvilates meie rahva tulevikule." Ta lpetas ga spraderingis mnusaks ajaviiteks, oma kne palvega Jumalale nnista- rahvarivais neidudest Laupeva pealelunaks oli mitusada da meie lippu ja rahvast. seedrite taustal, kaasmaalast kogunenud kontsertak- Kauneis eesti rahvarivais neiu, tusele Eesji vabadusvitlusis lange- Merike Koger, endine Seedrioru kas- A K T U S E K N E nute mlestussamba ette. Selleks pi- vandik, esines sujuva kommentaato- Aktuseknelejaks oli piiskop Karl dulikuks sndmuseks taandusid ise- rina, tutvustades knelejaid ja esine- Raudsepp, kes oma pikemas ja ph-gi tumedad vihmapilved'ja pike ter- jid nii inglise kui eesti keeles. S- jalikus esituses ksitas teemat: Vi-vitaa soojalt kqgunenuid. gavatundeliselt deklameeris ta luule- delgem edasi oma lipu all". Ta kirjel-tseMlestus ja totus", mille rida das, kuidas mdunud sajandi algu-A V A M I N E Misvet;meilt, meenutagem, ja mis ses kadus meie rahvast piinav p-Seedrioru juhatuse esimees A u - meile ji" on jdavalt raiutud Seed- risorjus, kuid teoorjuse rakendami-gust Jurs tervitas avasnas kphalvii- rioru mlestussambale. sega kurnas ja piinas Vene tsaaririik bijaid ja tstis esile auklalisfi: fde^ August Jurs astus uuesti mikrofoni meie rahvast edasi. Samal ajal tu-raal-parlamendi liiget Michael Wi l - ette, meelde tuletades meie vabadus- sevad esile esimesed eesti haritlased, son'it, Eesti Vabariigi peakonsulit vitlusis langenuid, kellede ohvrite kes esimestena toovad esile eestlaste USA-st ErnBi Jaakson^fjanpeakon-- tit psib ej^ati rhyas i^apeya- , in^rtvvrtus^.^viaiinn'^^ sul Kanadas Ilmar Heinsoo'd, piis- ni. Kaks pisikest rahvarivais lapsu-_ ja ^r. Fhlmann kneleyadgsjime^te-kop Karl Raudseppa ja teisi kohalik- kest sammusid suurte kodumaiste na eesti rahvast kui tervikust, Lydia ke vaimulikke, Seedrioru juhatust ja lillekimpudega mlestussambani ja Koidula oma isa Jannseniga kirjuta-paljusidteisi,keS'Onpiidustuselekaa- asetasicJ need samba juurde, kuhu ka yad rahvast, kes surmani tahab olla sa aidanud ts ja vaimus. Ta mee- endised relvavennad oma prja pai- truu oma maale ja seda armastada, nutas Seedrioru rajamist le 25 a. gutasid. tagasi eestlaste kohtumispaigana/ja / V I D U T U L I
ilma oma lipu, oma valitsuse vi va-baduseta. Vljaspool, vabaduses, on aga eest- ^ lasi ja eesti lippe. Siin on vabadus korrata Otep totust ja mlestada lahkunud vitlejaid Seedrioru ausam-ba juures. Selle idee alustajaks oli koi. Rebane, kavandi valmistas Vello H|ubel ja lbiviijaks kujunes komitee, esimees Valter Tera. Need isikud vi i -bivad tnagi siin, selle ausamba juu-beliaastal. Meie ^ i taha elada anas-tajate all kodumaal orjadena. Meie jtkame vitlust Eesti vabaduse eest. Sest me isamaa on alles, liieie rahvas on veel elus ja sini-must-valge lippki ootab meid; see Otepl phitsetud lipp bn varjul kodumaal, vga hooli-kalt ja kindlalt pakitult ootab ta pare-maid pevi. Meid on vhe, aga olgem visad. Meid leidub igas ilmakaares ja me armastame oma; maad. Me oleme eestlased. . Eestlane, Sa ei ole tna siia tulnud sma ega jooma. Sa oled tulnud oma isamaaga knelema. Sinu krv kuu-leb veel kunagi lausutud ilusaid s-nu. 100 aasta tagant toob tuul siia . Otepl totatud palve snad; Eesti-. maa, sa helde, pha. Kuule meie ' Mlvpiha-, meid s hoidjaks phitsel" iStMne, efai tta jaVlEejmaliga'" :lCo& ja tema n i m e l . " -
tab eksiileestlaste sentimentaalsust ja Kreem,' Kassari rahvatantsijad jt. toetab hendriikide phimtteid, Pevauudistesaates nidates Esto mitte tunnustades Eestit kui kom- ka GBC-tv. Pressiga henduse pida-munistlikku riiki ja kasutab Esto-misel oli suureks abiks tv-filmimees '84, et kasvatada venevastast propa- Edgar Vr. " A F i N N I S H <v , fi P L A C E N> lil * M FINNISH PLACE 5463 Yonge St., Wiiiowdale M2N 5S1 j (Finchi lhedal) e Tel. 222-7575
SOOME DELIKATESS-, PAGARITOODETE- JAKINKErtB
TERE TULEMAST! SEE TASUB!
kultuurihllina, mis pakub noortele ja vanadele mitmekesist meelelahu-tust. Seal on keha ja vaimu arendatud vitluseks kommunismi vastu ja kas-vatatud les uut generatsiooni eest-lasi selle vitluse jtkamiseks. Inglis-keelt knelevaile peoklalistele tut-
Tuleb dr. Kreutzwald eesti rahva ee-posega ..Kalevipoeg"; tuleb laulupi-du, kus Jakob Hurt julgelt annab eest-lastele lesande jda igas olukorras eestlaseks; tulevad Jakobsoni stita-vad isamaakned, Mihkel Weske isamaalaulud ja eesti lipilastel Tartus tekib tahe eestlane olla. Nad Laitmatuis mundreis marssisid s-ja velise distsipliiniga Eesti Vitle-ate hingu liikmed ja eesti sjavi-gastatute esindajad vidutule kolde-ni ja palusid aupeakonsul Heinsood , , . . . ., . seesdata;Tulelitnudjavidutule tulevad kokku Kalevipoja^Dhtuiks^ vustas ta Seedrioru tekkelugu^ lkendades,lausushr.Heinsoo:le- hakkavad organiseerima oma seltsi, le sihte m n g p u u d l u f i , ^ kuhuu- ^laailmsete Eesti Pevade eelhtul ja muretsevad endile oma varyid ja ta-rihst thtsust meie rahvusgm^^^^ Eesti rahvusvrvide 100-ljuubeliaas- havad kanda oma lippu. Vahtakse meie lugupidamist Kanadale koos- tal, sdates eestlaste traditsiooni- ^^^^^^ ^aeva varv, must kui mulla V ' A V , u . . iist yidutuld. ja. mlestades meie f ^^^^^ rahvariide vrv ning valge Jrgnes Kanada humn. lauldud meie ^ahva pika ajaloo vitlusi, vitusid ja ^ui aadete, usu ja armastuse varv. rahvusvahehselt tuntud laulukuul- ^^^^^.^ hineme hiseks totu-eeks ja palveks oma kodumaa ja rahva eest nende palvesnade^a: Hia J u m a l , Eestit, meie kodu-maad." Tusku IV eestlaste suurko-gunemisest siin Seedriorul, Kotka-
mis rhutavad meie rahvuslikku h-tekuuluvust, omapra ning meie ko- misel teatavaks sini^-must-vlge durahva igust vabadusele ja riikli- uusloomingu vistlused, mis on iseseisvusele jrgmised: Meie vanematelt pritud ee^ti keel
$206 ergutusauhind anti Arne" Ja eesti meel seovad meid kiki. Nagu Vht^^^'IPoar^rt: HindamiseY bft"i " ^^^"^ r.ahvas. vivad ka ,ee8tla8<Jl td. ' ul]ke4 olla,,Qn)3 saavutustele haridu- ' Muusika alal oli saabunud 3 kultuuri aial. Eesti noored on Sd. $50 ergutusauhind anti Astrid tendanud korduvalt, et nende hari-duslik tase on sammu pidanud lne maailma haridusliku arenguga. T-napeva eestlased on k teadlikud sellest, millistes oludes'meie esiva-nemad pidid ttama ja vitlema oma iguste maksmapanemiseks. Eesti rkamisaegsed'tegelased and-sid meie rahvale kelle tuke, mis viis
TERVITUSED Jrgnevalt tutvustas Merike Koger Bowler'ile Australiast. tervitajaid. Esimesena vttis sna Kirjanduse alal oli saabunud 31 Eesti peakonsul U S A s Ernst Jaak- td. 1. auhind anti Lembit Koorit-son. Ta mainis, et on liigutav viibida sale USA-st nidendi Meie rah-Seedriorul kaasmaalaste keskel ja vusvrvid'e" eest. ($1000); 2. au-Eesti lipu ajalugu kuulda. Siin on ilus iind lks Ilmar Klverile USA-st ja paikloodud, kuid mtleme oma kan- Salme Ekbaumile Kanadast ($500). natavale kodumaale' teeme kike, Ja 3 auhinna sai mrgusna . . , . , et meie olukorda sel 'tada. See t "Sire!" USA-st ($300). Kaks $100 " i^l i^^le iseseisvusele ja vaba eesti on vilja kandnud, sest rahvaesinda- ergutusauhinda said Ly Krabi ja vaimuarengule. Sellest ei loobu meie jad nii Kanadas kui USA-s on sellest Salme Ekbaum Kanadast. ^ teadlikud. Kanname lootust vabadu- ~ ""^ ~ sele. Ta soovis Esto"e head edu ja kordaminekut. Parlamendiliige Michael Wilson oma tervituses avaldas lootust, et suse Ingemar Korjuse poolt Asta Ballstadfi klaverisaatel, , SINI-MUST-VALGE Jrgnevalt petaja Udo Petersoo kneles sini-must-valge rahvuslipu 100 a. juubelist ja lipu tekkeloost. 4. juunil 1884. a. nnistati sini-must-valge iipp Otep kiriklas, alul Eesti li];>ilaste Seltsi! lipuna ja sellest kujuneslhiljeni Eesti rahvuslipp. Ta tles: Nende vrvide all on antud vanne meie rahva poolt isamaale. Sa-muti oli sini-must-valge lipp juks meie rahvale, kui loodi vabadust, ja hoiatuseks neile, kes seda hvarda-sid. Ta on hendavaks juks meie
likool aga ei lubanud neid vrve kanda, neid trotsivalt kandjaid aga rnnati ja kiusati. Haritlased hoolit-sesid rahvustunde kasvamise ja idee-de eest, haritud eesti naised mb-lesid Tartus siidise sini-must-valge jrvel ja Torontos hise rahvusliku ^^ P^ phitseti Otepaa kirikus tunnetuse tugevusel uus jud ja visa ^O^^ tagasi, vikese salga eestlaste tahe jtkamaks vitlust eesti rahva P^^ ^^ P^ phitsemisel totasid eluiguse eest selle rahva vaba homse eestl^ Selleks liitku meid hte meie lauliku snad: Meie kodu parast kutse keeb me sdames. Meie mlestuste srast ei ta kustu iganes vaid meid ikka liidab h t e ! . . . "
need mehed: ,,Lgem, vennad, ked kokku, Tstkem silmad taeva poole, Isamaa, Sind armastada. Eesti elu lendada Olgu ikka meie hool." Karm olukord aga kestis edasi ja lippu tuli varjata, kuni 1905. a. re-
vib kskord kutsuda meie aukonsu-lit konsul Heinsooks ja et ta hindab kllakutset ilusale Seedriorule. Hal-lid pilved aga meenutavad talle libe-raalide valitsust, kes on paljus sd-lased. htlasi lausus_ ta mne kiidu-sna uue konservatiivide juhi arvel ja soovis peole head kordaminekut. K O N T S E R T O S A Kontsertosas laulsid Hamiltoni MHelletajad" kolm laulu Olaf Kopvil-lemi juhtimisel: M . Hrma ..Isamaa, itse sa", rahvalaulu 0 . Kopvillemi seatuna - . . T i i , t i i , tihane" ja R. Toi seatud rahvalaulu ..Kanneldaja". Tugevate aplauside tttu anti ka 11-
rahvas kunagi, olgugi et vrad valit-sevad praegu meie maad. Siin,-vaba Kanada pinnal kui ka mujal vabas maailmas on eestlased oma tkuse ja edasi-piidlikkusega kindlustanud endile majandusliku mis on vimaldanud nende Nukogude Eesti teadlased AABS' i konverentsil ja Torontos aise! Balti Uurimiste Edutamise hingu lastele krgema hariduse saamist (AABS'i) konverentsist, mis peeti ning htlasi edutanud meie rahvus-Montrealis 14. 16. juunini, vttis likkude organisatsioonide tegevust, osa ka ka kaks eesti teadlast N6uko- Selle t tulemusena toimuvad ka gude Eestist ajaloodoktorid Jri ja jrjekordselt neljand lemaailmsed Sirje Kivime'd Tartu likoolist. M- Eesti Pevad, lemad ajaloodoktorid on eriteadlased Juba eelmised yiemaailmsed Eesti vanema ajaloo alal ja esinesid Eesti Pevad on nii selgelt tenda-Montreali konverentsil ettekandeiga nud, et need rahvuslikud suurpidus-Eesti ajaloost. Prast AABS'- i kon- tused annavad meile kigile vrsket verentsi abielupaar Kivime'd saa- judu ja rmu edasittamiseks, busid Torontosse ja jid siia ESTO Olen kindel, et see snnib ka eeloleva ndala kestel. " Selles vaimus tervitan teid kiki ning soovin kigi rituste head kor-daminekut." ! '84-ni.
Sfflsf, Aino Tera ja HiM Sepp laulavad langenute mkstuseko Seedrioru suveharjapsol.
. , F o t o - S .
Juhi me r a h v a s . [Algus esikljel) sapala, mis tnuga vastu veti. Noo- Meie ei ole ksi. Sini-must-valge lipu red, ngusad neiud rahvarivais jt- nnistamisest on mdunud 100 aas-sid sooja ja sdamliku mulje vaata- tat. Ss see lipp oli uus ja puhas. Ta mata ha kledamale tuulele ja lan- kujunes varsti eesti rahva vitlusli- j^ r^ paiumise"UnoKook'i'uhti gevale temperatuurile. Suure aplausi puks. Jaan Tnisson ti ta esmakord- P, V, ? " f o k r .-/unu saatel astus esile bariton Ingemar selt avalikkuse ette Tartus 1905. aas- Rahvas tuseb. On phalik Korjus, kelle ilusat hlt nauditi T. tal ja kujunes otsekohe rnnaku b-Vettiku. Laulus snajalaiele" ja A . jektiks eesti rahva vastaste poolt. Kapi ,.Metsateel". Tungiva aplausi Rahvas vttis selle lipu omaks ja tttu esitas Ingemar Korjus ka lisa- vitles selle all Vabadussjas. Selles pala. Teda saatis klaveril Asta Ball- vitluses oli jud, mis eesti rahva viis 'stadt. vidule. Riigikogu otsusega sai sini-Lpusnad tles Seedrioru abiesi- must-valgest Eesti riigilipp, mees Elmo P i i l . Ta tervitas ja tnas 1944.a. kui suur osa eesti rahvast kiki esinejaid ja klalisi riihg tstis pgenes kodumaaU, nnistati uuesti eriti esile paljusid abistajaid, kes sini-must-valget lippu, kui eesti rah-Seedriorumaa-alapeoval^^^^^^^ j^.^^^ ^ . j ^ . poodiumile astub-sid, perenaisi ja einelaua totajaid, vat smbolit. Selle lipu all vitleme ^ y g _ . ^a^ada koonduse esimees Eeltd on kestnud mitu kuud ja edasi, Tna nnistati seda lippu kol-need on vtnud hulga ttunde, kuid mandat korda, lipu 100 aastapeva Seedrioru on valmis Suveharja kla- puhul. Koondugem selle lipu alla ja , . ^. , ^ . 1 ' . , . r J 1 X r j i * J ! loon ajalugu, mis nu tinedalt on seo-nstele jalle roomu ja head kosuta- kandkem vaimustusega seda lippu, c o o t o n c s i o U A U k mist pakkuma. Sisutihe aktus lpetati vipisa Ees- vita vaenlane, ti hmni laulmisega. Eestpalve kodumaa eest pidas p. MTTELENNUL KODUMAALE Udo Petersoo ja hendatud koor lau-Sdatunnil pidas petaja Tnis s selle juure Hoia, Jumal. Eestit". Nmmik Seedrioru mlestussamba Kirikupalves teenisid Thomas Vaga Lausa tuleleeki likab esiselvljakul lhikese snavtu. Ta \i p. Oskar Gnadenteich. Kirikulist Ke kaljukammitsasta -rhutas meie nuet oma kodumaa nnistas peapiiskop Konrad Veem. ^ll siis Kalev juab koju vabadusele: meie ei nua rohkemat Jumalateenistus lppes Eesti hm- kastel' nne tooma, ega lepi vhemaga. Ta pidas ka s- ni laulmisega. Enamik kirikulisi lks Eesti plve uueks looma." damliku palvuse., mille jrele lauldi kohe edasi Ontario Place'i le- Aktus lppes Eesti hmniga. feti hmni kolmas salm. maailmsete Eesti Pevade avamise-lt u . V A L L Y JOHANSON
S I N I - M U S T - V A L G E Kahesaja-liikmeline hendatud koor koos orkestriga esitab Artur moment sisse tuuakse Vana-And-rese kirikus sjannistatud ja phit-setud sini-must-valge. Seda kanna-vad pidurs ja vrvides Eesti li^ pilaste Seltsi liikmed ja E K L - i pre-sideeriva korporatsiooni korp.Rota-Ua liikmed, saadetuna Vitlejate hingu liikmete, he gaidi ja skaudi ning kolme rahvarivais noore poolt. Filmimehed otsivad sobivaid vaate-nurki, kaamerad vilguvad, Inimesed Ivar Nipak. Ta kneleb inglise ja eesti keeles, tutvustades meie triko-loori ajalugu, mis nii tihedalt on seo-