.V-'
. . . . l . . . . . . . . 30.00 145-1960,I-VI . . . 6.50 ^vv..^.....:..- 30.00 .:;.;(:;....;. 15.00 rARTUENSIS.;/; 13.00
IIE MAA IV . . . . . 8;00 10.00
=N . . . .
10.00 2.00
00 .00
,50 5.00
MATUD 10.00
M U JOONISTUS 15.00 . . . . 35.00
APHICS . . . . . . . 2 0 . 0 0 CLIJA 10.00 , . .;. . . . . . . . . . 5.00 K E - V i k J biograafi- . i < . . . . . . 10.00
I, NOODID
EELSED UNIVERSITYOP
4.8o
|:Y:OfESTONIA . . . 8.50 . . . 1.00 . . . . 12.00 NATIONS . . . . . .
IPOEQ (An ncient 4i:00
2.50 ;iN GOMMUNISM 1.50. JYOF ENGLISH tE ON ESTONIA
LANGUAGE IN: KEEL ROptSIS
EVE . . " . . . . , . . [THE PR1S0N OF
5 . 0 0 1 5 . 0 0
10.00 15.00 15.00 1 2 . 0 0 1 3 . 5 0 1 2 . 5 0
5.00
. . . . . . 12.00, ARCHIPELAGO II 1 5 : 0 0 ARCHIPELAGO III 2 0 : 0 0
iStONIA 1 9 5 9 1.00 INCE ON BALTIC ' )INAVIA 1 9 7 3 . . . . 5:Q0
[TIM..& HISTORY tZ.'...;!,....... . . . 1 9 . 0 0 IM ONLY 7.00
|y.OF ESTONIAN . , . 6 J 5 . . . 1 7 . 5 0 . . . 1 8 . 0 0
H^LEET . . . . . . . BRIVIBA ELPO .
KIRJANDUS | u 5 . 0 0
ID AIDANUD . . . . 14.00 ^D 7.50 ^EV . . . . . . . . . . . . 5.00 |MEIE ABI (Sa'da jutlust) 22.00 USi: . . . . . ; 5.00
ID 1940-1974 . . . 4 . 0 0 JICA . . . . . . 1 0 . 0 0
puudub mni soovitud faa- ilistage MeieElu" talitusele, >at posti teel koju. Raamatu
:LAHKMEL (noodid) 8.00 I (noodid) ; . , . 8.00
. . T5.00 ; . , . . . . . .' . 3 . 0 0
. . . ' 9.50 V .
Meie E l u i S8r.,2 (1793) 1984 MELJAPEVL 12. JUUIiL - THRSDAY, JULY 12
irrrm.Ti
kisid Helsingis
luunis toimus H e l s i n g i s mi tmed eesti kontserdid, mil ledest Helsin-. g i n S a n o m a f kir jutas k u l t u u r i k r i i t i k Seppo H e i k i n h e i m o .
S ibel ius-Akadeemias pidas H o r t u s Musicuse juht M u s t o n e n v a n a m u u - sika kursuse ja k o h e , k u i lks tagasi Eestisse, saabusid klalisteks m u u s i - ^^afirmale R S O kapel lmeis ter N e e m e Jrvi koos hel i looja A r v o Pardiga ja pianist M a r t L i l l e g a . J^Jcui n a d Soo- mest lahkus id , sa i R S O uue l indis ta - ja nende asemele, E r i K l a s i T a l l i n - nast. ; - ^RS ruumides l indis ta t i k a k s Pr-
a i helitd Fra t res " (Vennad), mis 0^ phendatud E d u a r d T u b i n a l e ning orkestrile Kui B a c h oleks mesi - laste eest h o o l i t s e n u d " .
Helsingis klalised pdsid meel - de tuletada k a k o d u m a a mlestusi Eesti T V - d vaadates, mis on hsti Soome lunarannikul nha. K u i g i aga Pardile avanes vimalus T a l l i n - na televisiooni vaadata, o l i pettumus kibe. Seal h u l k tsiste ngudega i s i - ku id vestles tlt ,viilimise" l i k v i - deerimisest thustatud i d e o l o o g i l i s a vitluse abiga vene keeles l o o m u - likult! Kauge teema ndsele lne^ berliinlasele hool imata , et Prt suju- valt vene keelt va ldab.
^^ummu Jri
eedrioru vabahulaval
Texase eesti rahvatantsugrupp esines Dallases rahvusvahelisel nitusel. Esireas A n n Sepri (grupijuht), K a i Knnapas,, L i n d a Melders . 2. ridaPaavo Sepri, E r i c M e l d e r s . M Foto IlmarPleer Me tuleme snguse snnist,
kao ksist ja valede vest, yv V T v j . * "'J. I! Ent enese iguse knnist Aarne Vahtra erinitus I ei aigi loovuta kest.
Me tuleme Herk Visnapuim
D A L L A S Jrjekordne rahvus- vahel ine Nitus-Basaar t o i m u s s i i n raekoja esisel vljaku . Dallase Ees t i Selts o l i vljas eestipraliste vlja- panekutega, mis said b u l g a l i s e h k i i - dusnu. Nitusel jagati mitmesugust Eest i maad ja rahvast ' . tutvustavat kir jandust, erit i aga v o l d i k u Esto- nia 'uustrkki ,mida o l i lahkelt eraldi pal jundanud O l a f P i k a l Chicagos ja selleks puhuks Dallasesse saatnud.
A v a m i s t s e r e m o o n i a l kant i trib- nilq 33-'marahvu3lipud''iga maa rahvushmni helide [saatel, m i l l e k s vastava h e l i l i n d i o l i v a l m i s t a n u d seltsi juhatusl i ige Steve O l e m . Ees t i l i p p u kandis M a r t Redard ja teda saa- tis nitsikuna Anne P u k k , mlemad ngusates rahvariietes. -
Ettekannete osas esines seltsi rah- vatantsugrupp A n n Sepr i juhatusel, kandes ette kuus rahvatantsu. R a h - vatantsijateks o l i d A n n ja P a a v o Seprid ja L i n d a n i n g E r i c M e l d e r s ' i d Oklahomast n ing K a i Knnapas ja
M a r t Redard Dallasest . Eest ipoolse- te vl japanekute ldkorraldajaks o l i juhatuseli ige Steve O l e m ja teda aita- sid seltsi esimees I lmar Pleer, U r v e ja Mrt N u r m e f i d , V i i m a Redard, H e i l i H e r n d o n , V o l d e m a r P l o o m , A n n e P u k k ja V i i m a Ungerson .
I lusa nituse lpupeva r i k k u s Dal last tabanud l i i v a t o r m , mis ph- justas osa nituse sulgemist, nende osas k a eestlaste vl japanek,mis sai kannatada tugevas tuules.
Ees t i K u n s t i d e K e s k u s e korra ldu- sel to imub kodumaal t vlja psenud k u n s t n i k - kar ika tur i s t i A a r n e Vaht- ra l o o m i n g u erinitus R o y a l Y o r k hotel l i A l c o n q u i n r u u m i s Esto ajal.
y a h t r a on tuntud sgavasisulise inimesenaja hiskonda vaatleva kar i - katur is t ina . Nitusel on esitatud va- Uk i tushi joonistusi ja rhk r o h k e m analsival srrealistlikul smbolis- t i k a l k u i p i l k e l i s e l ja naeruvrista- va l . - . .
nr
Me tuleme tuhandest tuulest ja heskoos leiame nu. Nii laulust ja kirjast ja luulest vaim tegudeks ammutab ju.
Me tuleme. Olgu neil hbi, kel silmile siginend kae. Vlk vimas, sa pimedust lbi, vii varjud alt tontliku lae.
Kord tuleme, snnib veel ime, kui tormihoog le maa. Sest meile me eestlase nime ei Jumalgi keelata saa.
Dal lase Ees t i Selts o n o m a tege= vuses regionaalseks Ees t i organisat- s iooniks . Selts pab koondada oma mber kaasmaalas i Texase , N e w M e x i c o , C o l o r a d o , Kansase , A r k a n - sase, L o u i s i a n a , ja O k l a m o n a osar i i - kidest. Dal lase Eest i Sel ts i aadress on: Da l las E s t o n i a n Society, 930 Yel lowstone D r i v e , Grapevine , T X 76051. /
M A A L I D MGIL suures val ikus .
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Wil lowdale
l y d a l a p Q v a d o l 13. juulini kell 9.5010.00 hom.
C H I f y - F ^ skaalsil 100.7
Esto '84 raames toimub lisaritu- seha Eesti Kunstide Keskuse kor- Taidusel eesti heliloomingu kont- sert. Kuigi eesti kunstmuusika figu- reerib suurel mral teiste Esto muusikaritustel, omab see kont- sert erilist thtsust: tema eesmr- giks on tutvustada meie pagulus- loomingu laiahaardelist pinda, v i l - jakust ning kvaliteeti. Ja et ks osa esinejaist on Kanada elukutselised muusikud, nitab,! et see looming: hakkab lma lbi, on leidnud vl- laspoolmeieseltskoimda katunniss-
. K o l m i k n imes id on ldiselt hsti tuntud eestlastele: A v e s s o n , R a i d ja. T o i . K a l j o R a i d i loomingust esi tavad kaks duetti v i iu lda ja V i l j a r P u u ja tshellist Jaan Jrvlepp; L e m b i t A v e s - soni vhem tuntud instrumentaal loo- mingust i l m u b sonat i in soolo sakso- fonile n ing R o m a n T o i Narva Imp- ress ioonid" kahe le k laver i l e , m i d a b n v a r e m k u u l d u d Td^rontos N a r v a lahingu thistamise p u h u l , tuleb kor- dusele.
Nende krval on kvartett vhest vhem tut tavaid n imes j : A l l i k , D a - niel , M i l l e r ja T a m m e a r u . Kik o n Torontos k a s v a n u d ja ppinud k o m - ponist id, kellede td on saavutanud thelepanu siinse maa muus ikae lus . Garelton likooli ppejud dr. E l a i n e K e i l i o r esitab E l m a M i l l e r i k l a v e r i - pala M i n n e m a t a " i m i d a ta on kor- duvalt es i tknud oma kontsert idel . Omar D a n i e l , Toronto likooli m a -
gis t r ikraadi kandidaat , tutvustab en- nast t r i ioga kee lp i l l ide le , n ing Peeter T a m m e a r u loomingut es indavad te- m a v i i u l i s o n a a t n i n g ks verivrske pala akkordeon i le . K r i s t i A l l i k o n kir ju tanud soolo ka lver i l e Noi'th Star, South W i n d " , mis baseerub ideedes vet tema ooperist K a l e v i - poja teemal. Seda esitab Peeter T a m - mearu, kel le juht imise l k a t k e n d i d sest ooperist tu levad solist ide kont-
^serdi lavale .
E n t E d u a r d T u b i n a looming,saavu- tades jrkjrgult rahvusvahel i s t tun- nustust, seetttu osutub ta kontserdi jul isemaks osaks. S o p r a n E v a W i l - son-Mrtson esitab kQ'lm tuttavat l a u l u , m i l l e krval o n teiseks h u v i - p u n k t i k s k a k s instrumentaalteost : noor Rootsis e lunev v i iu lda ja M a r t i n K r o o n i , k l a v e r i k u n s t n i k u H i l j a Saar- ne saatmisel ! esitab Sit eesti tant- suviisidest ; n ing noort fltisti M a - r i k a Jrvit saadab T u b i n a vgevam proponent N e e m e Jrvi, f ldikont- serdi k o h a l i k u s esietenduses.
K o o r i l o o m i n g i k k a g i omab limat thtsust n i i eesti m u u s i k a - k u i k a rah- vuselus, mis phjusel on kontserdi f inaa l iks S t o k h o l m i N o o r t e k o o r i etendus, mis teatavasti hlmab sda- mele lhedaid traditsioone n i n g u u s i sihte.
Kontser t to imub nel japeva! 12. j u u l i l k . 3 p . l . Toronto likooli m u u - s ikafakul teedi W a l t e r Hiris. P i l e t i d t u l e v a d mgile Esto ndala j o o k s u l n ing on saada kohapeal t .
VEEL HID KORTEREID SAADAVAL EELMGI HINDADEGA
1050 rtj. korterid $87.000. 93.000. 2 magamistuba, i vannituba, pesukk korteris, hujahutus, rodu, maaalune parkimine, uhiskonnaruumid, a^un, masseerimise vann. Krge kvaliteet. Ainult 20 korteril majas. Vaatamiseks 101 Cas-
sandra Blvd. Don Mills Helistada 444-6405 ehk 444-2897.
66
Toronto Noorteteater esitas Esto petaja Lauri osas ol i Heino Hal - '84 raames phapeval, 8. juuli l , ling, smpaatne kasvataja, kuigi Eesti Maja' suures saalis noorsoo- nudlik ja tpne korranudja, Tei- nidendi Kevade", mis on drama- ne petaja, Richard Pulk kurjus- tiseritud smanimelisest 0 . Lutsu taja ja karm, n i i nagu 0 . Luts omas noorsoo jutust. Kevade" i lmumi- teoses kirjeldas. Olen Leis esines sega aastal 1912 saavutas Oskar smpaatse ja mtiskleja Arno Tal i Luts kustumatu kuulsuse ja kirjani- rollis. Viriseja ja hdine, ni i nagu ku ti it l i . Aastate vltel kujunes raamatus ol i , Jorch-Andniel K i i r , Kevade" eesti noorsookirjanduse kujutas teda Juhan Lii idau, eriti kui loetavamaks teoseks ja 0 . Luts ees- 8da likis" peale venna varrusid. ti klassikuks. Huvitav ol i seda pp- Hea isuga Tnisoni mngis Richard pulaarset teost nha laval, vaadata Laanvere. Ta oskas hsti salata Paunvere klakooli le 80 aasta oma ,ikuritegu" k ir iku misa noor- tagasi, kus rassiv vigurivnt Joosep hrrade parve uputamises. Kuid Toots on eriti leidlik igasugusteks kui Lible tema s prast pidi kel- leannetusteks ja vallatusteks. Tal- lameheametist tagandatama, ei le vastand on tark, rnahingeline ja suutnud seda Tnisoni iglane unistav Arno ning Arno koolitee meel taluda ning tetruult vttis kaaslane Raja Teele. Laval anna- ,> patu" omaks, vad Kevade" tegelased tetruult Raja Teele, keda kehastas Ingl- edasi noorsoojutus leiduvat mnu- Mai Loorand, ol i ttarlastest silma- sBt mahedat huumori, salajast hin- paistvaim osaliiie. Ingi-Mai mngis gesoojust kui ka vaimukat irooniat, tisverelist taluttart, kellel ei puu-
, . . . . . , , . . . dunud ka koketeerimisoskus. Tei- Lavapiltides neme klassituba sed osalised: I m e l i k - M a r t i n Too-
yanamoodsate koohpmkidega, Toomingas - Hi l lar Srra; petajat, kes kannab saterkuube ja f^^,^^^^ _ ^^^^^^ g 3 , j^,^^. kamasse. Samat. saterkuues kur- _ j , , . ^ y . , ^ ^ _ p ^ ^ i ^ , jus avatk68tnljaennevaidopila_si, ^ . ^ ^ ^ _ p^,p.^,. ^ . . , 3 _ kelledest o n alati sUmapaistyaim igrid jrman; L e e n a - P i a M e t s a - Joosep Toots (ahas Peeter Sorra). la; kellamees Lible- tetruult Ka i - K u l l on Toronto lava Toots tais ^^ y^^g. g^ ^^^ perenaine - loo- energiat ja algatusvimet ning tar- , .^^ ^^^g,, ^^^^ y ^ g . kust!" Ta teab, et me ai on kva ..g^y^ a e n d i k a s puu, mida ei saa ligata noaga. Meeri Lehesalu Kik KentuklLyi jutud on selged, ^ned noored osalised ol id es- aga vene keele jet" on vaid pooli- makordselt laval, kelledele nitle- kult meeles Toomingas IHilIar ,^33,^0 Sorra joonistab Tootsite selle ette, ,eks, ni i hldamise kui snivara ning tahvh juures praalib Toots laiendamise poolest. Vanematel petajale, et tema petas T o o m i n - e , a , i , , g , gg,,^,^ , a gat. kuidas je ' kirjutatakse. Koi- K ^^^^^^ k e ^ g i . ge uhkem poeglapse nimi onTootsi Ngjjejuh, E j , a Romi oma vsi- meelest: Kolumbus KristamoorusI ^^j^ ettevtlikkusega Ikka on s^e^Toots,^ kel e umber oli suuret valmistaja. Ta tegi suu- mtrng keerleb selle intrugi uliagar dekoratsioone ise ja mb- sepitseja - Ikka jalle Joosep Toots, ,^ 3 kogjme. Teda tnati lillede ja kellel laval silmapaistvaim ja^pK^ tugeva aplausiga ning tnukirjaga keim rol l . K u l l on tal muristaja", nitlejailt toob kuitsika klassi, ktab K i i r e l e ^ Tehtud t nitlejailt ja niteju- sauna, peidab Ki i re r i ided jne.^ ^^ ^^ ^^
Peeter Srra ol i vimas ja julge lbusat naeru ja unustamatuid Toots, kelle taskud olid igasugu- muljeid. seid asju tis ning soetas neid alati Kik,ke8 noored, ja need, kes on
^juurde, kuid kui kevadel lahkami- f.?.^*nud silitada vaimset noorust ne tulijagas Toots need asjad teis- Jld hsti rahule selle Esto '84 ni- tele. Teistel pilastel o l i kahjugi (endihtuga.
lahkumisesllo
Halvale ilmale vaatamata kogu- nes Seedrioru vabahuteater tis publikut 7. juuli pikeseloojangul, et jlgida J. Metua naljamngu Rummu Jri" Eesti Rahvusteatri lavastuses. Selle ol i vabahulavale kohandanud A i n Sdor ja eesku- julik lavastus ol i Asta Sdori k- tes. Lavapildi kujundas Taavo S- dor oma teatrialase diplomitna ja diplomit see vris oma impo- santsusega. Erakordselt hstiehita- tud (ja kulukate) dekoratsioonide ehitamist juhtis Alfred Nielnder.
Nidend oli Seedriorule hsti va- litud kitvalt humoorikas ja soo- jendavalt temporikas, mida nauti- des ja naerdes unustati isegi las- kuv klm ja niiske . Tegevustik oli meile sdamelhedane, see ku- jutas maaelu mdunud sajandi l- pul Eestis ja talunike rasket.olu- korda omakasupdlike misnike ja kirikuhrrade ksis. Sellises olukorras tusid spontaansed rah- vakangelased, keS omavoliliselt isikuvabadust pdes tahtsid rhu- tud vaeseid talupoegi abistada neilt rvitud varandust tagasi r-. vides. heks selliseks rahvuskan- gelaseks kujunes Jri Rumm.
Parun Kldingut, tpiliselt kr- kivat, upsakat ja pikpist parunit kehastas Siegfrid Preem usutavalt ja osasse sissesulanult. Ta pakkus nauditavat karakterkuju hstivii- mistletud detailide ja vilunud lava- lisusega, saavutades kohese kon- takti ni i publiku kui vastasmngija- tega.
Tema peenutsevat, hellitatud naist mngis veenvalt Tamara Norheim. Misaprouana pdis ta oma aega tita thise tegevuse ja kerge luge- misega, seejuures eriti vaimustusse sattudes itaalia vabadusvitlejast Garibaldist, kellega ta hakkab Rummu Jrit samastama. heks ta peategevuseks nis olevat ka teeni- jatdruk Mi ina ksutamine. V i i - mast mngis Meer i Lehesalu ^r- mejalgsena ja tarmukalt luuaga vehkijana, vaimse vahellina mi- sapere ja talurahva vahel. Teiseks misateenijaks ol i Kldingu kan- nupoiss Mikko , Jaan Kivis i l la ke- hastuses, kes andis sellele piiratud osale vimekohaselt sdika karak- terisoeringu.
Peategelast Rummu Jrit kehas- tas Taavo Sdor. See ol i noorele lavajule raske osa, sest ta pidi noore maamehe ja rahvakangelase krval ka veenvalt teesklema nii saksasoost misavalitsejat kui l in- lasest orelimeistrit ja vene salapo- litseilemat. Nendes osades suutis ta mitmel korral ninapidi vedada ja kimbutada misnikku ja kirikuhr- rat ning endasse uskuma panna ka publiku. Taavo Sdor on oma la- valises arengus jlle edusamme teinud, olles mitmetahuliselt ande- kas ja veelgi arenev. K u i kriitilise pilguga vaadata, tuleb mnda, et ta oli Rummu Jriks vibolla liiga peenekoeline ja nooruslik. Osaku- jundus tingis, lihtsamat, kpsemat maameest, kes vaid rahvale tehtud lekohtu ajal on hakanud ahneid valitsejaid kimbutama ja rvima, ise sealjuures oma tempudest r- mu tundes. Ilmse naudinguga pet- tis ta parun Kldingut alul he ja siis teisegi hinnatud tku ning pa- runiproualt kuldehted. Sjamaaeg- selt aitas ta Vaeseid talupoegi ja kinkis oma vljavalitule ehteasju ja kuldrahasid.
Teiseks peaosaliseks oli kahtle- matult Mga Rein, vaene ja joodik maamees, keda nauditavalt esitas Edgar Kink. Lavavilumuslikult os-
Parun Klding (Siegfried PreemJ tuleb jahilt . (Stseen Rummu J- rist). F o t o K a l j o L e h e l a
kas ta oma osast isikuprase toreda naljasoonega maksimaalse huumo- ri vlja tuua ja rahvast pidevais naeruhoogudes hoida, ilma le- mngu kaldumata. Too pika mt- lemise ja kahtlaselt lihtsameelse talumehe tp oli i^htlasi tolleaeg- sete raskete ja vaeste olude pro- dukt, kes aga kike kannatlikult ja nurisemata talus ning vaid viinas lohutust leidis.
Tema naine, Reet, oli Endla Komi kehastuses usutav lihtne talunaine, vsimatult ja tragilt ttav ja oma joodikust mehega parasjagu sit- lev. Ema ja isa sdamermuks oli aga nende ilus ttar M a i , keda mn- gis Linda Kukk sobiva tagasihoid likkuse ja naiivse vrskusega. Pole imestada, et temale ji Rummu Jri pilk peatuma ja nende kasvav sp- rus vihjas kosjadele.
Lavapildi teises otsas asus kir i - kumis ja seda valitees kirikupe- taja Pauk, Heino Hallingu karak- teriseeringua despootlik ja vari- seerlik; Ta andis oma osakujundu-. se veenva sordiiniga, pigemini ala- kui lemnguga. Vastandiks oma mehe kahkjale kujule ol i pastori- proua Fabi, Si lvi Preemi kehastu- ses vrvirikas ja sjakas daam. Es- ko Luksepp oli usutavalt tpiline vene politseikordnik Tubin, kes tpselt eeskirju jlgis ilma oma pead mtlemisega vaevamata.
Asta Sdor oli taas tnuvrse t teinud lavastajana, osaliste hi- seks tervikuks sulatamisel ja ni- dendi sujuvaks, lnkadeta lava-^ sndmuseks voolimisel. Nidendis nagu polnudki krvalosalisi" iga esineja oli oma osas tiesti iev^ viklik ja moodustas harmoonilise seose ansambliga. Nidend kulges pingselt algusest lpuni, kaasa haa- rates nii osalised kui publiku. Lava- pilt smboliseeris keskse silla kaudu smboolset sidet misa ja kirikla vahel, mis tol ajal mlemad talurahvast domineerisid ometi asus maamehe htike lavapildi keskel sdames.
Endla Komi kontosse tuleb kir- jutada vga sobivad ja ajakohased kostmid. Heliseadeldis ol i Art- hur Vaar f i ktes. Publik avaldas oma tnu ja rahuldust esinejaile jsn lavastajale tugeva aplausiga.
It
Kir janik A r v e d V i i r l a i d ' i vidieolindistamiiie jutuajamisel A . M i i l l e r - beckiga Vana-Andrese k i r i k u seltskondlikus ruumis. Lindistab Leide
Eerme. Videoteater Ees Majas
Eest i Kultuuriprandi K l u b i nitab maius mdunud sndmustest lhi- Eest i M a j a s Esto '84 ajal mitmesugu- levaate saamiseks videol int idel t , seid varem l indis tatud videoprog- S i inol i ja i le , kes ei ole saanud osavt- ramme eesti kultuuri l is test ritus- ta kigist soovi tud ritustest, tuleb ' test ja sndmustest eestlaste elus, ju- appi v ideol in t ja vimaldab nha vas- tuajamistest meie a v a l i k u e lu tege- tavaid h u v i p a k k u v a i d sndmusi ta- lastega, lhikesi lbusaid ettekan- gant Jrele, deid jne.