Irnide omavahelist htekuulu^ ^i^lbaalselt syjBiiev koost.
Issidemete svendamine asukop
trnide lesandeks on toetada Imist ja arendamist, eriti meie
.
eranide kohuseks on akti|vn(o iseeritud rahvuslikust elust ja eaduslikke esindajaid vi ^ st- B ja rahva poolt valiti|d Eesti Sr^ f
panide lesandeks on infrmee- al okupatsioonivimude |f oolt fsilisest hvitamisest ja ini-
munistliku vimuga suhtlemise tliku infiltratsiooni olemust ja
ja propagandat.
.VRSSAV - Poola valitsuse l- isel ei lubata LechWalesal kuula- pealt kohtuprotsessi Solidaar-,
ise" juhtide le, milles neid s- istatakse kommunistliku korra ikutabiise katses. Kui Lech Walesa tahtis siseneda ihtuhoonesse, astus temale vastu yiitseinik ja palus teda lahkuda.
fWASttINGTON - Argentnast Udud andmetel on seal valmista- isel kaugrakett; millega on vj- ilik Argentiina territooriumilt h-
Itda sjalisi mrke Falklandi jartel Nende rakettide valmimi-
loodab Argentiina valitsus aval- ida survet, et Inglismaa alustaks
Ibirkimisi Falklandi saarte l|e idmiseks Argentiinale.
IMOSKVA - N. Liidu valitsus rtesteeris teraval kujul Lne- iksamaale antud loa vastu, haka- valmistama kaugrakette ja suure
fgevusraadisega pommituslen- ikeid. Protestis hoiatati LrSak- imaa vaUtftUat, et LrSakania@ ietab end vga ohtlikku olukorda,
|ui hakkab valmistama slrateegili- relvi. N. Liit kardab, et koos
iksa sjatstuse laiendamisega iVib seal revanshi tahe, et tagasi
[allutada II maailmasja tagajrjel lotatudmaid. Moskva poolt esita- id protest lkati tagasi LrSaksa- laa valitsuse poolt, kui phjenda" latu kartus.
Strateejgiliste relvade valmista- lise keeld Saksamaal kehtis 1954.
lastast alates. Selle keelu lpetas jesoleval aastal Euroopa riikide ^niooni nukogu. Sellega sai Sak- imaa loa oma sjatstuse laien-
lamiseks.
dr. R. Pahapill . . . . . . . 921-7777
f uu8MEIE ELU" tellija aitab sisukamale ajalehel.
ling and heat puntp G A A S I A H J U D E v a h e t a m i n e ,
^s) V e e t o r u d e p a r a n d a m i n e , lastmine
^l. (416) 275-1280 /
rcountant !
msaa
itario M4K 2R6
SMAALASTELE
,,Meie Elu">r. 30 (ms) NELJAPEVAL, 26. , JULY 2@ (Algus esikljel) Eesti
:ress IV lemaailmne Eesti Naiskong- ^^88 Torontos peeti 11. juulil Royal York hotelli Ontario-ruumis. Veidi nurinat oli alguse-aja vale infor- Wsiooni le nii rituste kalend- i^ is kui ka piletitel, kuid sellest probleemist saadi lihtsalt jagu - vwem kohale ilmumine tagas nii ntmele meeldiva vimaluse tutta- vatega enne kongressi algust jutle-
Maakondade Pevalt. Moenituse mannekeene. All viruiaste ansambisi muialD Vlrum rumi. J - Foto - S. Preem
sja lppenud Esto '84 pidustus- el EuroopastI kutsutud sjainva- liidide esindajad on asunud kodu- teele parimate muljetega ja k8 meelselt kinnitavad usku, et le- maailmsete Eesti Pevade korral- damine jtkub unustamatu tradit-
r\ till :> Esto '84 auklalised saau&iu ka-hel erilennukil reedel, 6-dal juulil ja Toronto rahvusvahelisenennuvljal oli neid vastu vtmas esindajaid S-jainvaliidide -Komiteest, Vitlejate hinguist ja Toronto Invaliide Toe-tava Naisringi juhatusest. Komitee esimees V. Raiend juhtis saabunud klalised esimeselt lennukilt eribus-siga Tartu College'isse, kus esimene grupp auklalisi veti vastu TorOnto sehskonna esindajate poolt. Teise lennukiga saabunud sjainvaliidid toodi samutj kohale ja peagi asuti suures sbralikus ringis laudadesse, et maitsta suupisteid Esto lle ja veiniga. Tervitustega prdus kla-liste poole V. Raiend, andes htlasi tea(J ka ksikasjad eelolevate pidu-pe^rade tegevuskavade suhtes; an-des htlasi teada paigutused Victoria College'is, kus on klalistele mra-tud ksiktoad. TERVITUSED Pikema tervitusega prdus sja-invaliidide poolt Eesti Abistarflise Komitee esimees Alfred Sepa, rhu-tades seda tnutlinnet, mida eestlas-kond vabas maailmas vlgneb rinde-vitlejaile, Briti aga neile, kes oma tervise ohvritega olid aidanud suu-resti kaasa tuhandetele eestlastele pseda yabasse maailma. EAK ni-mel andis' ta le igale auklalisele kinnise, mbriku ..taskurahaga". Jrgnes sdamlik tervitus Vera Lin-demanni poolt, kes Invaliide Toetava Naisringi juhatajana andis samuti le kinnisedmbrikud. Sama-aegselt anti igale auklalisele Ontario valit-su vastavas kandekotis ESTO '84 ametlikud kavlad, psmed'ritustele ja liitmesiigused kirjalikud materja-lid Sjainvaliidide Komitee poolt koos erisummadega USA ringreisi Iculude katteks. lemaailmsete Eesti Pevade mtte algataja Robert Kreemi poolt, kes oli isiklikult kohal koos abikaasaga, anti le tema poolt kirjutatud raamat Vandega Seotud',' mis sja oli tulnud trkist. Sjainvaliidide nimel lausus lhi-kese tnukne Edgar Bergman Karls-ruhest. Kanadas viibivate invaliidide niiijiel tervitas saabunud relva vendi Kanada Ohvitseride Kogu juhatuse-liigei Itn. Reinans. Paaritunnilise sbraliku koosviibi-mise jrele toimetati auklalised koos saatjatega Victoria Cllege'is varutud tubadesse, et pikast reisist puhata osavtuks eelolevail pevil toimuvaist teg^vusist. Oli ju vaja vt-ta osa skautlike noorte suurlaagrist ja Seedrioru peost, kuhu tuli sita koke jrgmisel hommikul kahes erigrupis.
HINE EINE Sjainvaliidid olid tervitatud kik-jal ESTO '84 ritustel. Eriti aga en-diste Lennuve poiste poolt korral-datud lunasgil Eesti Maja vahe-tus naabruses asetsevas Whistler res-toranis neljapeval, 12. juulil, kus ' teise krriie saali iid- seatud pikad lauad. Lennuve poisid eesotsas l^o-ronlo kohalike ^asjameestega" Kalju jgi, Arvi Tinitsa, Art Jaago ja teiste-/%% tervitasid sjainvaliide kui ka oma endiseid relvavendi koos nende daamidega. Kaunid ettekandjad ser-veerisid peagi tisruumile toidud ja juurdekuuluvad joogid ning piduli-kus meeleolus klasid tervitused, s-navtud ja peagi laulud eriti seks puhuks vljaantud trkivrskeist laulikuist. Aga oli ka mitmeid sna-vtte, mis kutsusid vlja tugevaid aplause. Asjamees" Arvi Tinits pi-das knelejaid tugeva kontrolli all kaks minutit ja siis lasen!". nAsja-mees" Kalju Jgile kingiti eritrkiga T-srk ja jagati kiitust ning tnu mit-. me mlestusesemege selle eest, et ta lennupoisse on tihedalt ..kirjades" pidanud. Eesti Sini-must-valge juubeli ko-mitee esimees, p. Udo Petersoo tuli kohale sjinvahide tervitama lla-tuskinkidega iga invaUid sai omale koju kaasa vtmiseks sini-must-val-ge trikoloori, mis olid arvukate anne-tajate poolt ESTO '84 puhuks varu-tud. RINGREIS Elanud kaasa kigile ESTO '84 sndmustele, asusid sjainvaliidid ringreisile USA'sse esmaspeval, 16-da juuli hommikul. Reisijuhiks oli Valdek Raiend ja bussijuhiks Jaak Kivik. Reis kulges Niagara kose kau-du Williamsporti, kust jrgmisel hommikul lbus seltskond suundus Baltimoresse, sealt pev. hiljem Washingtoni. Tagasiteel li pevane peatus Lakewoodis ja sealt algas reis New Yorgi kaudu tagasi Torontosse 21-se juuli hilishtuks. Reisiselts-kond veti kikjal vastu kohalike vitlejate hingute tegelast poolt. S-jainvaliidid, kuigi kannatanud reisi-vsimust, olid ometi kogunud kustu-matuid mlestusi suurest eestlaste kokkutulekust. Klalistest Harald Liivak ja Gustav Kepp, kes olid juba 1972-seI aastal Toronto pidustustel, kinnitasid ksmeelselt, et neile osu-tatud thelepanu nii siis kui nd on suureks hingeliseks kosutuseks. Henno Kriis Stuttgardist kneledes praegustest oludest Saksamaal,aval-das muret tuleviku prast; Lne-Saksamaal nib poliitiline laostumi-ne maad vtvad, mis tekitab muret Euroopa tuleviku prast. ESTO '84 auklalised asusid kodu-teedele Toronto lennuvljalt esniias-peval. 23-dal skp. Osa aga lahkus pev hiljem. Lennuvljal oli rohkesti saatjaid, kes lehvitasid kaua lahku-jaile.
Meie Elus" ilmunud ja teisi Os- kar Haameri fotosid Estp pidustus- test vib nha lehe talituses Eesti Majas. Samas tellimiste vastuvt- mine.
Prast Toronto Eesti Naisseltsi esi-naise H. Noveku ja III Eesti Nais-kongressi peakorraldaja pr. Heliste lervitusi,pidas Ellen Martens asjali-ku, kuid samal ajal hingestatud ava-kne, mille Jrele algasid referaadid jrgmistel teemadel: . Ajakiri Triinu" - Malle Laansoo; heskoos pagulaseesti keelt pst-nia - Hillevi Obet-, Vajadus eesti Ideele kaugeppeks Tiiu Salasoo; Eesti rahvakultuur ja noorte jrel-kasv - Mai Raud; Kust algab kas-vatusEndla Kannel; Moraalselt laostuva hiskonna mju Talvi Maimets; Laste seksuaalne kuritar-vitamine Ellen Leivat; Kutsealal ttav ksikema Reet Roman; Pe-rekond ja abielulahutused Kristii-na Noolandi. llatava ettekandega esines roots-lannast klaline Brigitta Mgi.rki-(ies ladusas eesti keeles paraleelsest keelte oskusest segg^abielus. Ta ti esile 3 vastust ksimusele, miks ta oma lastele petas eesti keelt: 1) Lapsele on kasuks keeleline kontakt isa ja ema sugulastega ja samas on oluline tunda oma pritolujuuri. 2) Kahe keele oskusest on kasu arene-nilseks. 3) Keeli tundes on. parem vimalus oma rahva kultuuriliste saavutustega tutvumiseks, mida mo-tiveerivad Eesti Pevad ja kik suu-remad kultuurilised ettevtted. Lap-sele eesti keele petamine meie olu-kordades nuab aga suurt vaeva ja eelkige jrjekindlust. Loengutele jrgnes lunaeine ning selle jrele tervitasid Naiskongressi: Juta Kurmari lemaailmse Eesti Naisliidu nimel, mainides muuhul-gas, et tuleme Estodele kokku oma Olmpiatule juurde, et lootuse lam-
pides li uuendada; E. Klemmer ter-vitas ajakiri ..Triinu" peatoimetaja V. Poska-Grnthali ja Triinu" Sp-rade poolt Rootsist Johanna Kase (USA) Balti Naisliidu niml; pr. Wei-de Pariisi Eesti Rahvusliku Abista-mise Seltsi poolt ja T. Simmul Aust-raalia esindajana. TENS ksitringi poolt oli saalis esitatud ksitde nitus H. Auni korraldusel ja mitmed daamid de-monstreerisid oma eesti rahvariiete motiividel tikitud kleite, andes lhi-kese seletuse tikandi maakondliku pritolu ja kasutatud riidematerjali kohta. Jrgnes diskussioon esitatud refe-raatide kqhta,mida asjalikult juhatas Tiiu Simmul. Kokkuvttes tegi IV Naiskongress jrgmised ettepane-kud, mis hehlselt vastu veti: 1) Rakenduda seniselt aktiivse-
malt eesti keele alalhoidmiseks, kasutades peamiselt jrgmisi vi- malusi: vajalike ppevahendite muretsemist, eesti keele ppimist vrkeelena ja kaugppimist.
2) Svendada rahvustunnet, sel- gitades olukorda kodumaal ja eest- laste philisi igusi ta oma snni- maale.
3) Prata rohkem thelepanmi laste ja noorte kasvatuslikule kl- jele, rhutades eriti kohusetunnet ja respekti. 4) Tutvuda kutsealal ttavate naiste ja ksikute emade problee- midega, peamiselt laste kasvatu- ses.
5) Uurida jrjest suurenevate abielulahutuste arvu phjusi ja leida lahendusi nende vltimiseks. Leida eesti teadlasi selle problee- mi uurimiseks ja pda anda his- kondlikku moraalset tuge ksiku- tele emadelerisadele. Omistada rohkem thelepanu sega-abielude- le. Sisuka kongressi lpetas peakor-raldaja Henny Aruja, paludes kong-ressist osavtjaid lpuks seista vai-kuses nende energiliste naispagulas-te auks. keda meie hulgas enam ei viibi. E.JAA.
Uus valitsus
Valitsuskriis Prantsmaal lppes Miresti. Lahkunud Pierre Mauroy asemele tuli parempoolse kallaku- ga LaurieDt Fabiuse valitsus. Lauri- ent Fablus on 37-aa8tane Ja selle sajandi kige noorem Prantsusmasi peaminister. Tema programmis o i eriti Prantsusmaa tstuse mbe^ organiseerimine, et seda moderni- seerida ning vitlusvimelisemaks muuta teiste tstusmaade omaga. Tema valitsuies ei ole htegi kom- munistliku partei liget. Lahkunud valitsuse kooiseiius oli neid neli. Kommunistid ja sotsialistid kardavad, et Fabiuse valitsus lheb liiga kaugele traditsioonilisest Prantsusmaa sotsialistlikust valit- suse suunast.
EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA
TEADAANNE Montreali Eesti Pensionride Klu-bi liikmetele. Suvine vljasit Pruuli tallu toimub laupeval, 4. augustil. JUHATUS -fflai
M H E S H V A T U S I
Ajakirjanik on isik, kes katsub rah-vale asju selgitada, millest tal endal aimu ei ole. Naisi on seetttu raske mista, kuna iga ksik nendest on erand reeglist. Kui ahvid klaverit mngivad, mika ei pea siis inimesed katsuma laulda.
Kogunud NIHITS
4
NDALALPP!
Fropaan on sobiv ktteaine suyilaomanikele, telgitajaile ja tagaue barbeque" tegijaile. Propaan OQ puhas, kiire ja thus keetmiseks, klmutuseks ja valgustuseks. Nagu kik kergelt sttivad materjalid, propaanipeab tarvitama erilise hoolikusega. Niteks, kas teie teate, et: . Propaani brbequsid" ei^ohi kasutada kinnises ruumis. n Propaani silindreid peab hoidma vljas ja kindluse mttes peab kontrollima iga 10 aasta jrele. Propaani silindrid peavad olema alati psti asendis. Propaan silindrid peavad olema siduki . vljaspool seinal vi osas, mis on gaasitihe siduki sisemise osa suhtes ja ventileeritud otse vlja.
On soovitav, et propaaniga ttavad klmutuskapid puhastatakse ja stitakse igal aasta!. Teie leiate lalnimetatud julgeoleku reeglid ja veel rohkem meie tasuta broshris. Postitage kupong tna ja teile saadetakse see broshr. See on vga hea juhis ja olgu propaan teile ja teie pere-konnale abiliseks aga mitte hdaohuks, Ontario valitsus ~ ttab et aidata inimesi. Ministry of Gonsumer and
Commercial Relations
