Nr. 31 (1796) 1984 NELJAFEVAL, 2. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 2 XXXV aastakik Paljud surid J. Puupiintug Medicihe Valley Eesti Seltsi likvideerimine lpetatud Ajalkui Toronto eestlased valmistusid suurpidustusteks, lpetati vanima Ksnada oesti asunduse organisatsiooni likvideerimine. 15. juunil 1981 ldkoosoleku poolt antud volituse alusel lpetas 74 aastat vana Medicine Valley Eesti Selts Eckvilles 16. mrtsil s.a. peetud juhatuse koosoleku ot'' isusega oma tegevuse. Selts jttis vrtusliku prandi eesti pioneeride panuse meenutamiseks. Asutamisest saadik, 24. aprillil 1910, oli seltsi kultuurne ja selts-kondlik tegevus sobitatud farmiela-nikele. Noorema generatsiooni tung krgema hariduse poole ja avaramad tegevusvljad linnades on jtnud omaaegsesse tiliedasse eesti" asun-dusse Eckyille mbruses vid vlie-seid eesti talusid. Ainujt ksikud noored jtkavad pllupidamist. Selt-si liikmete vhesuse ja nende krge ea tttii piirdus seltsi tegevus vi i-maste aastate jooksul pea eranditult seltsi vara likvideerimisega. Seltsi kinnisvara, 1919 aastal ehi-tatud Eckville Eesti Saal, mdi enampakkumise teel, olemasolev ees-tikeelne raamatukogu annetati 1983. a. Tartu Instituudile Torontos tingi-musel.et see silitatakse tervikuna, ja asjatundlikult katalogiseeritakse uu-rimis-otstarb,eks.Juhul,kui Tartu Ins-, tituut peaksljpetama tegevuse, ko-hustub Instituut raamatukogu Ethnic Archives of P.A.C.-le le aiidma. Protokolli- ja arveraamatute ning i^jggjygjajj^^ Edkvi l le Community HairiSo kirjavahetuse leviimine National Ethnic Archives'lle Ottawas on teok-sil. ' UIKMiSKOND^VHENE^^ . Prast Teist riiaailmasda aitasid Eckville mbruse farmerid palju p-genikke Kanadase mberasumisel. Eckvill^ kujuijies Keskuseks kus A l -berta eetlasedikokku tulid. Eriti po-pulaarseks kujunesid Eckville Eesti suvepevad mitmesajalise osavtu-ga. Kuid maaelu ei kitnud uustuli-jaid pliselt ja enamus asus peale ,,katseaega" maal haljamatele aasa-dele linnadesse. ^yikeseks jnud seltsi liikmeskond otsustas seltsi te-gevus ametlikult lpetada ja varan-dus kasutada eesti pioneeride panuse mlestuse jdvustamiseks Kesk-Al-bertas.
... i . I Suurimaks projektiks oH $20,000 annetsiuue seltskondliku maja ehi-tamiseks Eckville linnas ja kiviplaa-di asetamine selle uue Eckville Com-munity Hairi seinale. Pstitati ka mlestusmrk Jaak Kinnale Gilby-Kalmu surnuaiale, mis asutati 1914 aastal Jaak Kinna poolt annetatud maaalale tema ho-mesteadil. Tiendpa maa juurdeos-tuks selts mras 1,200 dollarit. Ra-haline annetus tehti ka Eckville Ma- n9rHose'ile, kus mitmed vana-eest< lased veedavad ptaegu oma vanadu-sepevi. VLJAPANEK M U U S E U M I S Viimane suurritus oli eesti rahva-riiete ja rahvapiraste esemete anne-tamine Red Deer ja Districti M u -seum'ile. Esitiak(j)rdne eesti vljapa-nek oli os muuseumi uue tiiva ava-mispidustustest, mis toimusid 27, mail ro^ike rahva osavtuga. See sndmus ti kokku mitte 'ainult hul-galiselt Rled Dee|ri kohalikke elanik-ke ja auklalisi, vaid ka suurearvuli-selt kogu Alberta eestsi. Eesti vr-vikllane rahvariiete eksponaat oma krge ksittasemega ratas ldist thelepanu ja tnu muuseumi juhta-jale.Morris FlewwellingVle,see jb tulevikus psivaks vljapanekuks Pioneer Gallery'se. ' Erilist huvi pakuvad ka esemed nagu Rosalie Rbis'e perekonna Pi i -bel, mis on Kreekakeelest Eesti M a Kele" tlkena ljB84. aastal Tartus Laakmani Trkikojas trkitud. 1909 aastal'Peter Perler'i poolt ehi-
I tatud koolipink esimese kooli jaoks Medicine Valley dJstriktis vrib t-helepanu, kuna koolivalitsus nime-tas seda kooli' Eckville Estonian Schooriks, tunnustusena eesti uus-asunike kaasabi eest ehitusmaterjali ja tju nol. Kool tegutses selle vnime all kuni 1953. aastani^ui rsorga-
MOSKVA - Okupeeritud Eestis Kivili elanikud mrgist puu-piiritust, arvates, et see on alkohol. Wlzvestia", avaldades selle teate, tleb, et surid vanemad mehed, p.aised ja noored, nimetamata arvu. Metlalkohol on mrgine vedelik mida kasutatakse lahustajana ja ka automootorite klmumiskaitseiia. Maitseb ja neb vlja nagu ts-tuspiiritus. ks keemiatstuse teenistuja.nimega Soloviev, 43 aas-tat vana, oli vedelikku varastanud oma tkohalt ja arvates, et tegu on piiritusega, andnud spradele jsi naabritele. -Keegi ei avastanud, et see polie alkohol. Joodi kodus ja isegi prast matuseid surnuaial. Nad viidi sui^ uutena tagasi samale kalmistule. UPI, kes selle teate andis edasi, mrgib, et tsenseeritud Nu-kogude ajakirjandus tavaliselt ei too snumeid niietustest, ei anna ksiltasju ega Isurmastatistikat. Tik, et suur ajaleht ti selle teate, vihjab sellele, et surmaohvrite arv oh suur. I Kivili vikelinn asub Kirde-Eestis, TallinnNarva raudtee -res, olles Kohtla- J^rve jrel Eesti suurim plevkivitstuse keskus. G. Ferraro on klastanud
Himuveli louko Maidla Oulust laulis lbusaid lugusid Esto rahva-kogunemistel. Soome trubaduur" vttis osa ka lemaailmsetest Eesti Pevadest Stokholmis. Foto - S Preem
N X Eesti Maja
laan Rbise perekond Medicine je kaldal heinateol (asusid Kana-dasse 1903. a.). AU - lgkatusega laut ehitatud leoS. e. niseeriti koolivrk/ milles Eesti Kooli piirkond endiseh nimetataks^ ametlikult Estonian School Dis-tricfiks. Rahvariideid rikastavad hbeeh-ted, mis on kadunud hr. Prunsfeldi poolt valmistatud. Erivljapanekuna on suur hbeslg.mis oh varajase asuniku poolt Eestist kaasa toodud ja mille paarimees annetati Edmontoni Eesti Seltsi poolt aastaid tagasi Otta-wa Museum of Man'ile. Ainulaadse kingituse tegi muuseu-mile August Liivam, andes le eesti lipu,mille olidtema sugulased Katari-na ja Kustav Kiilstrom 144. aastal kaasa toonud. Oee oli pgenedes ol-nud paadi laevalipuks". Nituse korraldajad tnavad hel-deid andjaid neid on olnud rohkem, kui loetletud. Medicine Valley Eesti Selts tnab eriti Lilla Tombakut ja kiki tema kaastlisi, kes nii suure innu ja oskusega valmistasid rahva-riideid ja vimaldasid Alberta eest-lastel vlja panna suurima eesti ese-
oMeie Elu" foittiefu$ i
smaspevci/, 6. augusfif Cf miidQy" puhul
NEW YORK (M.E.) - Demokraa-tide parteilt USA uue abipresiden-di kohale les seatud naiskandiv daat, New Yorgist teistkordselt Kongressi liikmeks valitud Geral-dine Ferraro leiab praegu laialdast tutvustamist massimeedias. Seda peamiselt valimiskampaania ki-gus ja eriti naishlte vitmiseks, kes moodustavad le 50% valija-test. Ferraro liberaalne demo-kraat, 48.a. vana, abielunimega Zaccaro ja kolme lapse ema, ei ole ka mitte eestlastele tundmatu, sa-muti ei ole temale teadmata okup. Balti riikide probleemid. Viis kuud tagasi, s.o. Eesti Vaba-riigi 66. aastapeva puhul G. Ferra-ro kui Esindajatekoja liige avaldas ' seal eriti soojasnalise kne. Ta andis ekstraktse levaate sellest, mis Juhtus iseseisva Eestiga, nu-kogude illegaalsest okupatsioonist selle nukuvalitsusega ja mrkis, et vaevalt on kski teine rahvas kan-natanud vra okupatsiooni all nii raskelt^kui need toredad eesti ini-mesed. Ja need muistse Aesti jrel-tulejad on ka kige enamalt igus^ tatud oma taasvabadusele ja ise-seisvusele. Tema tunnetuslik jffl Eestile iseseisvust igustav sna-vtt avaldati terviklikult Kongressi Rekordis 27. veebr., k.a. G. Ferraro klastas muide ka 2 a. tagasi New Yorgi Eesti Maja^kui seal E.V. aas-tapeva tttu toimus diplomaatlik vastuvtt, kus tal toimusid otsesed knelused eestlaste poliitilise elu juhtidega.
Balti rahvatantsijad ei psenud olmpiamngude
avamisele NEW YORK (M.E.) Olmpiamngud Los Angeies% avati ilma Jialti rahvatantsijatetu, kes keeldusid punase Hp all esinemisest. Balti Vabadusliit viis ksimuse kohtu ette, mis ratas laiajast thelepanu ajakirjanduses ja tv-s. Eesti, lti ja leedu rahvatantsu-rhmad olid kutsutud esinema ava-tseremooniale, kuid llitati poliitilis-tel phjustel vlja. Balti Vabadusliit sdistab Los Angeles'i olmpiako-miteed diskrimineerimises balti rah-vusgruppide osas, kelledele ei tel-nud lplikku eid", kuid kasutati vii-vitamise ja segaduse taktikat. Ka tel-dil et vite kindlasti esineda, kui teete seda N . Liidu lipu all. Balti Vabadusliit vitis, et noore-mad rahvatantsijad on enamikus. USA-s sndinud kodanikud ja see t-hendaks sama, kui niteks Iisrael esineb PLO lipu all. Olmpiakomitee, kelle esimeheks on P. Ueberroth, nudis; et kohus ei vta ksimust arutusele, kuid kohtu-nik ei nustunud sellega, vaid tles, et ksimuse otsustamine praegu (18. juulil] on ajaliselt hiljaks jnud. Kohturuumis toimus vahejuhtum, kui olmpiakomitee advokaat Mark
Rappel oli end poetanud BVL tege-laste vahele nende knelusi kuulame ja haaras neilt mingi paberi ja jooksis vlja. Kohturuumi politseinik ruttas talle jrele ja nudis'paberi leand-mist. Selgus, et see oli' ingliskeelne leedu katoliiklaste vljaanne. B V L poolt esines advokaat Jaak Treiman, Protsessi eel, ajal ja selle jrele on taas rahvusvaheline ajakirjandus avaldanud rohkelt reportaazhi Balti konfliktist" Moskva ja Los'Angeles'i olmpiakomiteega. Pikema erisaate tegi Hollandi tv, mis nhtav ka L- ne-Saksamaal. Samuti Jaapani tv ja teised. Balti Vabadusliit kavatseb rahva-tantsijate krvaldamise ksimuses edasi kaevata krgemasse kohtusse phlfntte prast. Lti kesksed orga- nisatsioonid ja ksikud annetajad andsid juba B V L kohtukulude fondi toetusena 4000 dollarit. Liit p^ dus ka Eesti Rahvuskomitee ppole toetuse saamiseks. NDLAKROONIKA
Moskva. kaubama|a mnedzher hukati Moskva ajalehtedes ilmus lhike-ne teade, et N . Liidu suurema kau-bamaja mnedzher Yeliseyev lasti maha kohtu otsusel kuritegevuse p-rast kaubamaja juhtimisel ja raha krvaldamisel. Yeliseyevi maha-laskmine' oli ks nide sellest, kui tsiselt ptakse N . Liidus videlda korruptsiooni vastu, mis sealon kas-vanud kaugelt le pea.
Uus-Meremaa devalueeris dollari _ Majandusliku olukorra paranda-miseks Uus-Meremaa valitsus de-valueeris oma dollari 20%. us-Meremaa dollari vrtus langes 50
G peale (USA dollarites). Dollari de-valueerimine teostus prast kon-servatiivide kaotust viimasel Uus-Meremaa ldvalimistel. Vitjaks osutus t- (labor) partei. Uus va-litsus pab end eraldada USA Kaug-Ida poliitikast ja tahab kee-lustada USA sjalaevade tuleku Uus-Merema vetesse tuumrelva-dega. USA vlisminister Shultz hoiatas ' uut Uus-Meremaa peaministrit Ro-bert Muldooni, et selline keeld on vastuolus Kaug-Ida riikide kaitse-lepinguga, milles Uus-Meremaa on os
JOHANNESBURG - Lbirki-mised seoses Namiibia 18 aastat kestnud vastuolulise olukorraga lppesid ilma kokkuleppeta. Willie van Niekerk, selle piirkonna ld-haldja ja Luna-Lne-Aafrika Ini-meste (SWAPO) juht Sam Nujoma, kes tahtis, et Namiibia jks Pre-tooria haldusesse, judsid tagasi arutlustelt Gape Verde saartelt. Van Niekerk tles, et kokkulepet oli vimatu saavutada SWAPO ran-ge seisaku tttu. Peale 7. juuli An-goola lbirkimisi oli Luna-Aaf-rika nus katkestama relvastatud tegevuse SWAPO vastu, kui SWA-PO oleks olnud nus tegema sama Luna-Lne-Aafrika vastu. SWA-PO aga ei ole nus millegagi enne kui 25 000 Kuuba sdurit Angoolast lahkuvad. See on ka osa henda-tud Rahvaste Organisatsiooni ka-vadest Namiibiaga seoses. Van Niekerki arvates aga viks SWAPO eraldi kokkuleppe teha Namiibia-ga ja jtta Kuuba sdiurite ksimus teisejrguliseks. SWAPO aga leiab, et Luna-Aafrika proovib neid sun-dida rahu tegema enne,kui on kin-del, et RO kavad lbi lhevad. Nad arvavad ka, et Luna-Aafrika tahab ra vtta partisanidelt sja-Ike vimii3,nii et nad saavad ainult
poliitilise organisatsioonina tegut seda. Luna-Aafrika arvab,et kuu-balased niipea ei lahku, kuna neid on vaja, et Luandat Luna-Aafrika partisanide eest kaitsta. Seega, mi-da kauem Luna-Aafrika partisane toetab, seda kauem psivad kuuba-lased ja seda kauem on Namiibia iseseisvus takistatud. OTTAWA - Kanada lemkohus on leidnud, et Quebeci keelesea-dused ingliskeelse hariduse kohta ei oie koosklas Inimiguste ja Va-baauste Seadusega. See on teist korda^kui lemkohus on tlgitse-nud seda seadust ja esimest korda nii, et tisenamusega lkati seadus mber. Kohus pidas klbmatuks seaduseelnu selle osa, milles el-dakse, et ainult lapsed.kellel vhe-malt ks vanematest on Quebecis ingliskeeles koolitatud, on selles keeles igustatud Quebecis oma haridust saama. Kohtu meelest ei olnud see ikoosklas Inimiguste Seaduse lik 23-ga, mis lubab Ka-nada lastele inglis- /Vi prantsus-keelset haridust igas provintsi8,kui kllalt soovijaid bn. See otsus vi-maldab lastel, kelle vanemad ks kik kus Kanadas ingliskeelse ha-riduse said, m d a seda ka Que-
^
